Obsah (11)

§ 66§ 35§ 37§ 38§ 25§ 210§ 19§ 14§ 15§ 34§ 29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 12.01.2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-13-567

§ 66

punktist 3 tulenevalt lõpeb abielu perekonnaseisuasutuses abielu lahutamise korral abielulahutuse kande jõustumisel. Poolte abielu lõppes 11.03.2011. 9. Ühisvara koosseis tuleb

§ 35

järgi kindlaks teha abielu lõppemise aja seisuga (s.o seisuga 11.03.2011), lähtudes selle koosseisu kindlaksmääramisel vara omandamise ajal kehtinud seadusest ning kohaldada ühisvara jagamisele kehtivat perekonnaseadust.

§ 37

lg 3 sätestab, et ühisvara jagatakse poolte vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 10.

§ 38

kohaselt täidetakse ühisvaral lasuvad kohustused vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Nimetatust tulenevalt ei saa ühisvarana jagada juba täidetud kohustust, vaid üksnes neid kohustusi, mis olid abielu lõppemise ajaks täitmata. 11. Kehtiva

§ 37

järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 järgi otsustab kohus kaasomandit lõpetades, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Selleks, et kohus saaks ühisvara jagada, tuleb kõigepealt välja selgitada ühisvara koosseis.

§ 25

kohaselt lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Eseme kuulumine ühis- või lahusvara hulka tuleb kindlaks teha vastavalt omandamise ajal kehtinud seadusele.

1. Hagi ja vastuhagi kohaselt tuleb kohtul jagada poolte vahel alljärgnev: korteriomand Xxxx (registriosa nr xxxx); laen vastavalt laenulepingule nr xxxx; hageja pangakontodel olnud rahalised vahendid; eluasemekulud.
2. Vaidlustamata asjaolude kohaselt soetasid hageja ja kostja 06.01.2005 korteriomandi asukohaga Xxxx(kd I, tl 138-148). Korteriomandi müügihinnaks oli 448 000 krooni (28 632,40 eurot). Korteriomand on abikaasade ühisomandis (kd II, tl 138-148).
3. Hageja palus hagis müüa korteriomand avalikul enampakkumisel, alternatiivselt jätta korteriomand kostjale, kostja taotles korteriomandi müüki kaasomanike vahelisel enampakkumisel või alternatiivselt avalikul enampakkumisel. 4
4. Kui kohus otsustab poole taotlusel müüa asja kas avalikul enampakkumisel või kaasomanike vahelisel enampakkumisel, on kohtuotsus täitedokumendiks ning asi müüakse täituri poolt täitemenetluses. Riigikohus on rõhutanud, et õiglane hüvitis on võimalik omandit kaotavale kaasomanikule tagada ka siis, kui kaasomandi lõpetamiseks müüakse asi enampakkumisel täitemenetluse seadustiku alusel. 16.

§ 210

lg 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue

-i jõustumist, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. 17. Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte ühisomandis oleva Xxxx asuva korteri kui ühisvara jagamisel tuleb varem kehtinud

19 lg 2 p 3 alusel kalduda hageja kasuks kõrvale osade võrdsuse põhimõttest ühisvara jagamisel põhjendusel, et korter on omandatud hageja lahusvara arvel. 18. Vastavalt

§ 19

lg-le 1 loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Kohus võib

§ 19

lg 2 p 3 järgi abikaasade võrdsusest kõrvale kalduda, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. 19. Kuna vastavalt

§ 19

lg-le 1 eeldatakse ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdsust, siis peab abikaasa, kes väidab, et esineb alus tema kasuks osade võrdsusest kõrvale kaldumiseks, selle aluse olemasolu tõendama.

1. Kohus tuvastas, et hageja ostis Xxxx asuva korteriomandi 11.07.2002, s.o enne abielu sõlmimist ning see oli hageja lahusvara. (kd I, tl 47-50). Hageja müüs nimetatud korteriomandi 23.12.2004 (kd I, tl 31-39). 23.12.2004 sõlmitud lepingu p 3.
2. kohaselt korteriomandi müügihind oli 305 000 krooni (19 493,05 eurot), millisest summast 28 000 oli müüjale, so hagejale tasutud enne lepingu sõlmimist ja müügihinnast 155 000 krooni kohustus ostja tasuma müüja kontole kolme pangapäeva jooksul.
3. Hageja oli seisukohal, et hageja pangakonto väljavõttega (kd II, tl 6-20) on tõendatud, et 27.12.2004 laekus hageja kontole notarilt 122 000 krooni ning ostjalt 155 000 krooni. 05.01.2005 oli tasutud hageja pangakontolt jagatava korteri eest 191 000 krooni ning 25 000 krooni sularahas, mille väljavõtmine on nähtav konto väljavõttes. Seega hageja osa korteriomandis on 74,10%, kostja osa moodustab 25,90%.
4. Kostja oli arvamusel, et raha ükskõik kumma abikaasa pangaarvele laekumisega abielu ajal muutub see poolte ühisvaraks. Menetluse kestel lisas kostja, et kui oletada, et hageja seisukohad seoses korteriomandi jagamise viisiga on põhjendatud, siis hageja arvestused korteri jagamise osas on ebaõiged. Kostja pangakontost nähtuvalt on jagatava korteriomandi ostmisel hageja pangakontolt üle kantud notarile korteriomandi ostmiseks 191 000 krooni (kd II, tl 6). Hageja ei ole tõendanud, et tema poolt lahusvara arvelt oleksid tasutud veel mingid summad. Eeltoodust tulenevalt hageja osa korteriomandi väärtusest pidi olema 71,3%. Korteriomandi ostuhind oli 448 000 krooni, hageja pangakontolt on tasutud 191 000 krooni, s.o 42,60%.
5. Varem kehtinud

§ 14

lg 1 järgi raha ükskõik kumma abikaasa pangaarvele laekumisega abielu ajal muutub see poolte ühisvaraks. Riigikohus on lahendis 3-2-1-46-06 leidnud, et samas ei tähenda lahusvara müügist saadud raha muutumine ühisvaraks seda, et nimetatud asjaoluga ei saaks ega peaks arvestama ühisvara jagamisel. Käesolevas vaidluses on hageja tuginenud asjaolule, et Xxxx asuv korteriomand osteti osaliselt hageja lahusvaraks olnud Xxxxasuva korteri müügist saadud raha eest. 5 Kohus tuvastas, et Xxxxasuv korter oli hageja lahusvara tulenevalt

§ 15

lg-st 1 ning selle müügist saadud raha muutus poolte ühisvaraks ja seda raha kasutati osaliselt Xxxx asuva korteriomandi ostmiseks. Kohus asub seisukohale, et hageja on tõendanud, et ühisvara suurenes hageja lahusvara arvelt osaliselt. Tõendamist on leidnud hageja pangakontolt 191 000 krooni ülekandmine 05.01.2005 notari kontole Kallasmaa tn 11-12 korteri ostuks. Hageja pangakontolt sularaha väljavõtmine ei tõenda, et Kallasmaa tn 11-12 korteriomandi eest maksti 25 000 krooni hageja lahusvara arvelt. Kuna Xxxx asuv korteriomand on soetatud osaliselt hageja lahusvara arvelt, esineb alus abikaasade osade võrdusest kõrvale kalduda hageja kasuks. Xxxxosa moodustab 71,3% ja Xxxxosa 28,7%. 24.

§-st 38 tulenevalt täidetakse ühisvaral lasuvad kohustused vara jagamisel või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Samal moel kohaldatakse seaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut.

1. 30.12.2004 sõlmisid kostja ja Hansapank laenulepingu nr xxxxlaenulimiidiga 15 988 eurot sihtotstarbega korteriomandi ost asukohaga Xxxxlinn ning AS Hansapank ja Xxxxvahel sõlmitud laenulepingute nr xxxxja xxxxrefinantseerimine (kd II, tl 84-89). Kostja oli seisukohal, et ühise laenukohustuse jääk abielu lõppemise aja, s.o xxxxseisuga oli 12 973,12 eurot (laenu tagastamise graafik, kd I, tl 86-90). Hageja sellega ei nõustu, vaid leiab, et juba abielu kestel võetud laenuga refinantseeriti osaliselt kostja enne abielu sõlmimist võetud laenukohustused, s.o 2002.a sõlmitud väikelaenulepinguga xxxx(kd II, tl 54-56) kostja lahuskohustus summas 30 000 krooni (1917,35 eurot) ning 2001.a. sõlmitud lepingust nr xxxx(kd II, tl 92-94) kostja lahuskohustus summas 2193,51 eurot. Kohus asub seisukohale, et poolte solidaarkohustus väheneb kostja enne abielu võetud laenude refinantseerimise võrra, s.o summas 4110,86 eurot. Poolte solidaarkohustus abielu lõppemise seisuga on 8862,26 eurot. Hageja oli nõus hüvitama kostjale poole laenu tagasimaksetest, mis olid tasutud kostja poolt alates xxxxkuni korteriomandi tegeliku müügini.
2. Kohus on seisukohal, et kostja taotletud korteriomandi müük kaasomanikevahelisel enampakkumisel põhjustel, et poolte tütrel on oma tuba ja ta on harjunud selles korteris elamisega, poolte huvides on, et tütar jääks korterisse elama koos ema või isaga, ei ole võimalik, kuna pooled on avaldanud, et neil puuduvad korteri omandamiseks rahalised vahendid. Kohus leiab, et hageja taotletud alternatiivne nõue, jätta korteriomand kostja ainuomandisse ja kohustada kostjat hüvitama hagejale kaasomandi mõttelise osa väärtus, ei ole kooskõlas AÕS § 77 lg-ga 2 ja Põhiseaduse §-ga 32, sest üks isik, antud juhul hageja, ei saa kohustada teist isikut, käesolevas asjas kostjat, omandama teisele isikule kuuluva asja mõttelist osa. Kostja on ka avaldanud, et tal puuduvad selleks rahalised vahendid. Kohtu arvates on kõige õiglasem müüa poolte ühisvaraks olev korteriomand avalikul enampakkumisel, korteriomandi müügist saadud rahast täita poolte eluaseme laenulepingust tulenev solidaarkohustus. Ka Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-38-14 p-s 14 asunud seisukohale, et ühisvara jagades tuleks perekonnaseaduse mõtte kohaselt üldjuhul eelistada ühisvaral lasuvate kohustuste täitmist

§ 38

esimese lause esimese alternatiivi järgi, sest siis saab võlausaldaja nõue rahuldatud ja abikaasad vabanevad solidaarkohustusest. 27. Kostja nõuab hagejalt hageja pangakontodel abielu lahutamise seisuga (11.03.2011) olevast rahast poole hüvitamist. Vastuseks kohtu päringutele hageja pangakontode kohta teatas SEB Pank, et pangal puuduvad andmed päringus nimetatud isiku kohta (kd V, tl 6). Swedbank AS-i andmetel omas hageja seisuga xxxxkahte arvelduskontot ja kahte limiidikontot. Mõlema limiidikonto jääk oli 0 eurot, ühe arvelduskonto jääk oli 0 ja teise arvelduskonto jääk seisuga xxxxoli 14,8 eurot (kd V, tl 11). Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista pool nimetatud summas, s.o 7,40 eurot. 6 28.

§ 34

lg 2 sätestab, et kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. Nii nagu makstakse abielu ajal tagasi laenumakseid, makstakse ka ühise eluaseme kulusid ühisvara arvel. Pärast abielu lõppemist täidetakse kohustusi reeglina lahusvara arvel. Kostja on tasunud perioodil 01.04.2011 kuni 31.12.2015 eluasemekulusid kokku 6067,86 eurot, s.h on kostja tasunud hageja eest 3645,34 eurot, millise summa väljamõistmist kostja hagejalt nõuab. Kostja on esitanud eluasemekulude tasumise tõendamiseks AS xxxx, AS xxxx ja xxxx arved ja arvete alusel tehtud koondtabelid (kd I, tl 91-93, tl 126-142, kd III, tl 7-183, kd IV, tl 1-95, tl 128139). Kostja oli arvamusel, et tütre ülalpidamise hulka kuuluvad ka korteriomandi majandamis-ja kommunaalkulud. Hageja tütre ülalpidamises ei osale ja alates xxxxei ole hageja tasunud majandamis-ja kommunaalkulusid enda ega tütre eest. Veel leidis kostja, et hageja on korteriomandi ühisomanik ja on kohustatud kandma 50% korteriomandi majandamis-ja kommunaalkuludest. See kohustus ei sõltu sellest, kui palju inimesi seal elab. Kui hageja leiab, et tema peab tasuma kolmanda isiku eest, kes elas korteris, siis on hagejal õigus esitada selle isiku vastu nõue kulude hüvitamiseks. Seega on kostja arvates põhjendamatu hageja väide, et korterikulude jagamisel peab arvestama kui palju isikuid elas korteris. Samuti peab arvestama ka seda, et korteris elas kuni 01.01.2015 hageja tütar. Hageja arvestuste kohaselt, mis on tehtud kostja esitatud tõendite põhjal, korteritasu perioodil 11.03.2011, kui poolte abielu lahutati ja kuni 01.01.2013, kui kostja majutas korterisse elukaaslase koos perekonnaga, on summas 1585,57 eurot. Hageja lahkus korterist enne abielu lahutamist kostjaga koos elamise võimatuse pärast kostja alkoholi kuritarvitamise tõttu. Vaatamata sellele on hageja nõus, hoolimata korteri kasutamise võimatusest kostja käitumise tõttu, hüvitama kostjale poole kostja tasutust kuni 01.01.2013, mil osutus korteri kasutamine lõplikult võimatuks kostja poolt samuti alkoholist sõltuva elukaaslase majutamise tõttu. Pooled endiste abikaasadena vaidlevad selle üle, kas hageja peab kostjale hüvitama poole kuludest, mida kostja on pärast abielu lahutamist perioodil 01.04.2011 kuni 31.12.2015 kandnud poolte ühisomandis oleva korteriomandi majandamiskulusid AS-le xxxx tasudes, AS-le xxxx kütte eest tasudes ja AS-le xxxx tarbitud elektrienergia eest tasudes.

§ 37

lg 2 kohaselt kohaldatakse ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes

varaühisuse jaotise ühisvara valitsemise alljaotises ühisvara valitsemise kohta kehtestatud nõudeid. Kuna pooled ei ole neile kuuluvat ühisvara jaganud, sh Xxxx korteriomandit jaganud, siis kuulub abikaasade ühisvara nende ühisomandisse ning vara valitsemisel tuleb arvestada abikaasade ühisvara valitsemise põhimõtteid.

§ 29

lg 1 kolmanda lause kohaselt võib abikaasa teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks.

§ 29

lg 4 esimese lause kohaselt

§ 29lg 1 alusel tehtud tehingust tekib abikaasade solidaarkohustus.

VÕS § 69 lg 2 kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teise võlgniku vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. VÕS § 69 lg 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Harju Maakohtu 26.03.2003 kohtuotsusega (kd I, tl 158-159) oli kostjalt hageja kasuks alaealise lapse Xxxx Xxxx ülalpidamiseks välja mõistetud igakuine elatusraha 1500 krooni. Harju Maakohtu 07.11.2014 kohtumäärusega (II, tl 59-60) Xxxx Xxxx (seaduslik esindaja xxxx) hagis Xxxxvastu elatise väljamõistmiseks, lõpetati tsiviilasjas menetlus ja kinnitati poolte kompromiss järgmiselt: 7 Xxxxja Xxxxkinnitavad, et ajavahemiku eest 23.04.2013 kuni 31.10.2014 pooltel üksteise vastu elatise nõuded Xxxx Xxxx suhtes puuduvad; Alates 01.11.2014 kuni Xxxx Xxxx täisealiseks saamiseni kannavad Xxxxja XxxxXxxx Xxxx ülalpidamiskulud võrdsetes osades. Kostja esitas pangakonto väljavõtte ja tabeli kostja poolt hagejale tehtud maksete kohta tütre ja perekonna ülalpidamiseks (kd II, tl 68-81) tõendamaks, et kostja töötas ja pidas üleval perekonda ja hageja last eelmisest kooselust, mitte ei tegelenud joomingutega. Kostja esitas kohtule lastekaitsespetsialisti 17.10.2013 koostatud protokolli (kd II, tl 83), et Xxxx elab koos isaga aadressil Xxxx, Maardus. Ühes toas elab ka xxxx (täisealine Xxxxkasutütar, kes õpib ülikoolis). Alaealise lapse ema elab mujal, perekond elab pikemat aega lahus. Suhe lastega on hea. Xxxxviibib tihti komandeeringus, sel ajal elab Xxxx koos emaga. Vanemad leppisid kokku, et kui Xxxxviibib komandeeringus, on see aeg Xxxxoma alaealise tütrega aadressil Xxxx. Hageja sõnul oli hageja poolt korteri kasutamine raskendatud kostja joomingute tõttu, mis sai perekonna purunemise põhiliseks põhjuseks. 2012.a. lõpus- 2013.a. alguses majutas kostja korterisse elukaaslase koos lastega (hagejale teadaolevalt kokku lapsi on neli, kes elavad korteris alaliselt), millega tegi hageja elamise korteris lõplikult võimatuks. Hageja katse võtta 02.02.2013.a. korterist ära isiklikke asju lõppes skandaaliga, mille kohta alustati kriminaalmenetlus, mis 19.03.2013 määrusega lõpetati (kd II, tl 57-58). Kohtuistungil kuulas kohus üle tunnistajad ja vande all kostja. Tunnistajate xxxx ja xxxx ütlustel ei pääsenud hageja korterisse alates

1. aastast. Tunnistaja xxxx ütlustel oli hageja kodunt lahkumise põhjuseks kostja joomingud, nii palju, kui tunnistaja xxxx nägi, oli ta joobes. Joobes olles oli xxxx kuri ja agressiivne. Xxxx sõnul 2013.a. alguses tuli xxxx juurde korterisse elama võõras naine, kes käis ka varem seal, joomingud algasid 2013.aastal. Tunnistaja xxxx ütlustel kolis ta korterisse koos lastega 2013.a. novembris. Nemad xxxx elasid suures toas, keskmises xxxx tütar xxxx, väikeses toas elasid tunnistaja tütred xxxx ja xxxx ja xxxx tütar Xxxx. Tunnistaja leidis, et xxxx alkoholi ei kuritarvita, tööpäevadel võib võtta ühe purgi õlut. Korteri välisukse lukk vahetati pärast xxxx väljakolimist ja enda asjade äraviimist
2. detsembris või 2015.a. jaanuaris. Xxxxütlustel Xxxx lahkus korterist aastal
3. Korterisse jäid elama tema, poolte ühine tütar ja Xxxx tütar Xxxx. 2013.a. detsembris tuli korterisse elama tema elukaaslane Xxxx. Xxxx käis peale seda korteris, tal olid võtmed kuni detsembrini
4. Suvel 2014 viibis Xxxx korteris 3 päeva. Alkoholi ta ei kuritarvita, laupäeval ja pühapäeval võib ära juua 1-2 purki õlut. Tema töö kuulub kõrgesse riskirühma ning igal hommikul kontrollitakse tema alkoholijoovet. Kaks korda, 2006.a ja 2008.a., on ta saanud trahvi joobes juhtimise eest. Tunnistajate Xxxx ja Xxxxütlused on vastuolus kostja vande all antud ütluste ja Xxxx ütlustega. Seega ei ole kostja poolt alkoholi kuritarvitamine tõendamist leidnud. Tõendamist ei ole leidnud, et hageja oleks elanud korteris alates
5. aastast, välja arvatud paaripäevased ööbimised. Hagejal ei oleks olnud võimalikki korteris elada, kuna suures toas elasid kostja koos elukaaslasega, keskmises hageja tütar ja väikeses toas elukaaslase tütar ja poolte ühine tütar. Hageja on nõustunud tasuma eluasemekulusid alates xxxxkuni 01.01.2013, s.o ajani kui kostja majutas korterisse elukaaslase koos lastega. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista kostja kantud eluasemekulude katteks 793 eurot. 8 Lastekaitsespetsialisti protokollist 17.10.2013 nähtuvalt elab perekond pikka aega lahus ja lapse isa viibib tihti komandeeringus ja sel ajal elab Xxxx koos emaga. Kohus on seisukohal, et kuna laps elas ka ema juures, kannavadki pooled ühise lapse kulusid võrdsetes osades ja hageja ei pea hüvitama lapse Xxxx eluasemekulusid kostja juures. Pooltel puudub kokkulepe, et hageja peaks kostjale tasuma Xxxxeluasemekulud. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja vastuhagi osaliselt. Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta
6. Juhindudes TsMS § 238 lg-st 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata: 1Partner Kinnisvara eksperthinnang nr 0663/0712H (kd I, tl 94-113), Domus Kinnisvara eksperthinnang nr 1925-16 (kd V, tl 23-47), kuna korteriomandi müügil avalikul enampakkumisel ei oma turuväärtus tähtsust. Menetluskulude jaotus
7. Harju Maakohus andis 20.12.2013 kohtumäärusega (kd I, tl 57-59) Xxxx menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu tasumisest hagi esitamisel summas 300 eurot. Kohus vabastab juhindudes TsMS § 190 lg-st 7 Xxxxriigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. TsMS § 164 on erinormiks TsMS § 163 suhtes, reguleerides menetluskulude jaotust hagilises perekonnaasjas. TsMS § 164 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg-st 2 tulenevalt võib kohus jagada kulud erinevalr selle paragrahvi lookes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kuna käesoleva vaidluse puhul oli tegemist ühisvara jagamise nõudega – seega hagilise abieluasjaga -, tuleb menetluskulud jagada lähtuvalt TsMS §-st
8. Kuna asja ei nähtu kohtu arvates mõistlikke põhjendusi, miks tuleks kulud jagada erinevalt TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust, tuleb Xxxxenda kantud menetluskulud jätta Xxxxenda kanda ja Xxxxmenetluskulud Xxxxenda kanda. Kuna kohus jätab poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus kohtuotsuses menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 9