Obsah (7)

§ 439§ 442§ 423§ 429§ 424§ 376§ 168

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 31. august 2017 Tsiviilasja number 2-16-178

§ 439

ja ületanud hagi piire, jättes rahuldamata nõude, mida hageja ei ole esitanud, samas jätnud tähelepanuta hageja poolt esitatud nõude. Maakohtu otsuse resolutsioon ei vasta

§ 442lg-le 5.

Maakohtu otsus on vastuoluline, põhjendamata ja ei ole rajatud asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Hageja soovib kustutada Kristiina Metsanurga võlgnevust kostja ees. Pooled ei ole

1. märtsil 2017 sõlmitud notariaalses „Ühishüpoteegiga koormamise lepingus“ kokku leppinud, missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle antud. Täiteasjas nr 084/2010/1225 esitatud nõue koosneb mitmest erinevast kohustustest. Hageja kasutas VÕS § 88 lg-st 1 tulenevat õigust ja teatas kostjale
2. märtsil 2017 saadetud avalduses, et „Ühishüpoteegiga koormamise lepingu“ alusel kostjale tasumisele kuuluvast summast 83 085 eurost 14 sendist on esmalt täidetud kõik Kristiina Metsanurga kohustused, mis tulenevad laenulepingust nr L
3. Laenulepingust nr L060045309 tulenevate kohustuse täitmisest üle jääva summaga tasutakse Ilmar Metsanurga kohustusi vastavalt laenulepingule nr L
4. Kostja on ekslikult osundanud asjaolule, et hageja ei ole võlgnik ja teda ei saa käsitleda isikuna, kes omaks VÕS §-s 88 lg 1 sätestatud õigust kohustuste täitmise järjekorra määratlemiseks. Antud juhul on hüpoteegiga tagatud mitmeid kohustusi ning hageja on võlasuhtes kolmandaks isikuks, kellel on õigus isegi ilma võlgniku nõusolekuta võlgniku kohustus täita. Seega on hüpoteegiga koormatud vara omanikul samad õigused nagu võlgnikul VÕS § 88 alusel. Teistsugune tõlgendus oleks vastuolus nii seaduse kui kohtupraktikaga. Ei ole ühtegi mõistlikku selgitust, miks peaks kohtlema samas olukorras võlgnikku ja tagatise omanikku erinevalt. 4 Kui kostja leiab, et on kandnud laenulepingu nr L060045309 alusel väljastatud laenu ennetähtaegse tagastamisega seotud kahjusid, siis andis hageja hagiavalduse täpsustuses tahteavalduse nende kahjude esmajärjekorras kaetuks lugemiseks hageja poolt tasutava summa arvelt. Kui kostja keeldub laenulepingust nr L060045309 tulenevate kohustuste täitmise vastuvõtmisest, siis on tegemist heade kommete/hea usuga vastuolus oleva käitumisega. Sellisel juhul puudub hagejal võimalus enda poolt tasutud summasid võlgnikult tagasi saada. Kostja aga saaks oma nõudeid rahuldatud liigkasuvõtlikus ulatuses. Maakohus on jätnud arvestamata asjaoluga, et võla tasumine toimus mitte täitemenetluse raames hüpoteegiga koormatud vara enampakkumisel müümisest saadud tulemi arvelt (sundmüügist), vaid vabatahtlikult kolmanda isiku poolt. Seega on võlausaldaja jaoks olukord samaväärne sellega, kui tagatise omanik oleks täitemenetluse väliselt tasunud võlgniku mitu kohustust. Kohus ei ole tuvastanud, mille alusel saab kostja keelduda Kristiina Metsanurga kohustuste täitmise vastuvõtmisest. Maakohus ei ole tuvastanud, et võlgniku kohustused ei ole võrdselt tagatud ja et pärast hageja poolt vabatahtlikult Kristiina Metsanurga kohustuste täitmist täidaks hageja paremini tagatud kohustuse. Vahet tuleb teha kohustuse täitmise ja hüpoteegi kustutamise nõude vahel. Sõltumata sellest, kas hageja sooviks täita ja täidaks kohustust, mis tuleneb kostja ja Ilmar Metsanurga vahel sõlmitud laenulepingust või kostja ja Ilmar ning Kristiina Metsanurga vahel sõlmitud laenulepingust, oleks allesjäänud kohustus tagatud ikkagi hüpoteegiga. Pooled ei ole kokku leppinud, et rahasumma läheb laenulepingust nr L060026968 tulenevate kohustuste ja/või ainult täitemenetluses esitatud nõuete katteks. Samuti ei olnud hüpoteegi kustutamine seotud asjaoluga, et kostja on nõus hüpoteegi kustutamisega ainult juhul, kui „Ühishüpoteegiga koormamise lepingu“ alusel saadud raha arvestatakse ainult ja/või põhiliselt laenulepingust nr L060026968 tulenevate kohustuste katteks.
5. Kostja apellatsioonkaebusega ei nõustu, palub jätta hagiavaldus läbi vaatamata või jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Käesolevas asjas tehtav kohtuotsus kehtib vaid hageja ja kostja vahelistes suhetes ja ei mõjuta hageja õigusi ja kohustusi kolmandate isikute suhtes. Seega ei saa hageja poolt esile toodud asjaolu olla aluseks tema huvile sellise tuvastushagi esitamiseks nagu seda on tehtud. Muid aluseid hagi esitamiseks esile toodud ei ole, mistõttu tuleks hagiavaldus jätta läbi vaatamata. Maakohus on õigesti lahendanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude. Maakohus on õigesti leidnud, et hagejal ei ole õigust määrata, millise kohustuse ta täidab VÕS § 88 alusel. Hageja on segi ajanud tema kui täitemenetluse võlgniku ning tema varaga tagatavate lepingute järgsete võlgnike õigused ja kohustused. Hagejal oli kostja ees vaid kohustus taluda oma vara arvel sundtäitmist hüpoteegiga tagatavate nõuete katteks hüpoteegisumma ulatuses. Hageja ei pea taluma vaid oma vara müüki, vaid võib tasuda hüpoteegipidajale ka hüpoteegisummale vastava summa. Hagejal ei ole võimalik valida, millist enda kohustust ta kostja ees täidab, kuna hagejal on vaid üks kohustus. Isegi kui kuuluks kohaldamisele VÕS §-s 88 toodud regulatsioon, ei saaks hageja täita enda poolt soovitud kohustust, kuna VÕS § 88 lg 2 kohaselt ei või võlgnik määrata, et ta täidab paremini tagatud kohustuse, kui võlgniku kohustused ei ole võrdselt tagatud. Kostjal on õigustatud huvi mitte vastu võtta hageja poolt täitmist kohustuse katteks, mida ka laenusaaja ise täidab ning seeläbi kaotada võimalus saada rahuldust nõudele, mis on sissenõutav, mida ei täideta ning millise sissenõudmiseks on algatatud ka vaidlustatud sundtäitmine.
6. märtsil 2017 sõlmiti leping, mille alusel kustutati kostja kasuks seatud hüpoteek ning kanti kohtutäituri kontole 83 085 eurot 14 senti, millest vastavalt lepingu punktile 2.4.3 rahuldati kostja nõue täitemenetluses 75 615 euro 19 sendi ulatuses. Hageja ei ole tagatavate kohustuste 5 katteks kostjale midagi üle kandnud.
7. märtsil 2017 sõlmitud lepingu alusel rahuldati kostja poolt täitmisele esitatud nõue täitemenetluse kaudu, vastasel juhul ei olnuks mingit põhjust raha tasuda kohtutäituri kaudu. Vastavalt hageja enda poolt hagile lisatud täitmisavaldusele ja ka apellatsioonkaebuses esitatud asjaoludele olid sissenõudmiseks esitatud kostja ja Ilmar Metsanurga vahel sõlmitud lepingutest nr L060026968 ja A050002323 tulenevad nõuded. Seega ei saanud hageja täitemenetluse käigus täita kohustust, mida sissenõudja ei olnud täitmiseks esitanud. Ekslik on hageja väide nagu oleks seoses Ilmar Metsanurk pankroti väljakuulutamisega
8. jaanuaril 2016 sissenõutavaks muutunud ka laenulepingust nr L060045309 tulenev nõue. Nimetatud lepingust tulenev nõue muutus sissenõutavaks vaid Ilmar Metsanurga suhtes, aga mitte teise laenusaaja Kristiina Metsanurga ega ka tagatise andja ehk hageja suhtes. Nõude sissenõutavaks muutumine ei tähenda, et see oleks esitatud sissenõudmiseks kohtutäiturile ja seda nõutakse sisse täitemenetluse käigus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse, millega maakohus jättis hageja nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata ja jätab hageja nõude

§ 423lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.

Ringkonnakohus jätab hageja nõude tuvastada, et kostjale 83 085 euro 14 sendi ülekandmise järgselt on hageja täitnud kostja ning Kristiina ja Ilmar Metsanurk vahel 9. oktoobril 2006 sõlmitud laenulepingust nr. L060045309 tulenevad Kristiina Metsanurga kohustused

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

1. Hageja esitas
2. novembril 2016 hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ning Kristiina Metsanurga kohustuse täitmise tuvastamiseks.
3. märtsi 2017 menetlusdokumendis täpsustas hageja oma nõuet paludes kohtul tuvastada üksnes kohustuse täitmist. Hageja võib

§ 429

lg 1 esimese lause järgi hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

§ 424

lg 1 järgi võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagist osaline loobumine või selle osaline tagasivõtmine on nõude kitsendamine

§ 376lg 4 p 2 mõttes (vt Riigikohtu 25.

septembri

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8013, p. 24) Ringkonnakohus leiab, et kuigi hageja
2. märtsi 2017 menetlusdokumendist ei tulene üheselt arusaadavalt, et hageja võttis sundtätimise lubamatuks tunnistamise nõude tagasi, nagu hageja väidab apellatsioonkaebuses, oleks maakohus pidanuks selgeks tegema, kas hageja on hagist osaliselt loobunud (

§ 429

mõttes) või hagi osaliselt tagasi võtnud (

§ 424

mõttes) ja vastavalt ka tegema määruse menetluse osalise lõpetamise või hagi osalise läbi vaatamata jätmise kohta (vt ka Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16913, p 12). Hageja
3. märtsi 2017 menetlusdokument, milles hageja esitas vaid tuvastusnõude, on pealkirjastatud kui „Hagiavalduse täpsustus“ ning see on tehtud enne
4. aprilli 2017 kohtuistungit. Hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni.
5. aprilli kohtuistungil kinnitas kostja, et ta on saanud hageja viimased seisukohad kätte (tl 97 jj). Kohtuistungi protokollist ei tulene, et istungil oleks arutatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Ringkonnakohus leiab, et hageja on nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tagasi võtnud ning hageja nõue tuleb jätta

§ 423lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.

6

1. Hageja palus tuvastada, et kostjale 83 085 euro 14 sendi ülekandmisega on hageja täitnud kostja ning Kristiina ja Ilmar Metsanurk vahel
2. oktoobril 2006 sõlmitud laenulepingust nr L060045309 tulenevad Kristiina Metsanurk kohustused. Tuvastushagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta üritab hagiga saavutada, ning kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on

§ 168lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (Riigikohtu 9.

märtsi 2016 otsus tsiviilasjas 3-2-1-182-15, p 13). Tuvastushagi esitamine ilma sooritusnõudeta võib olla põhjendatud ka siis, kui sellest sõltub, millised õigused ja kohustused on hagejal (vt lepingu kehtivuse suhtes Riigikohtu

1. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas 3-2-1-9713, p 10). Hageja ei ole hagis esile toonud, milline on tema õiguskaitse vajadus, missuguse õigushüve kaitseks on tema nõue esitatud.
2. augusti 2004 hüpoteegi seadmise lepingu p-i 4.1 ja
3. oktoobri 2006 hüpoteegi sisu muutmise lepingu p-i 2.1.2 järgi on hageja kinnistule seatud hüpoteegiga tagatud kostja kõik nõuded kinnistu igakordse omaniku ja/või Ilmar Metsanurga ja/või Kristiina Metsanurga vastu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja esitas hageja vastu sundtäitmisele nõude, mis tulenes Ilmar Metsanurga ja kostja vahel
4. juulil 2006 sõlmitud laenulepingust nr L060026968 ning Ilmar Metsanurga ja kostja vahel
5. märtsil 2005 sõlmitud lepingust nr A050002323 tulenevast võlgnevusest (tl 10 jj). Praegusel juhul on menetluse käigus hageja tasunud täitemenetluses esitatud kostjs nõuded hüpoteegiga tagatud summa ulatuses ning hüpoteek on kokkuleppel kostjaga kustutatud. Kostja ning Kristiina ja Ilmar Metsanurga vahel
6. oktoobril 2006 sõlmitud laenulepingust nr L060045309 tulenevaid Kristiina Metsanurga kohustusi hagejale kuuluv kinnisasi seega enam ei taga. Hageja ei ole esile toonud, milline on tema õigustatud huvi tuvastushagi esitamiseks. Hageja väitel võib see asjaolu oluliselt mõjutada hageja õigusi ja kohustusi, muu hulgas, kelle vastu ja mis nõudeid on tal võimalik esitada (tl 2.5). Hageja ei ole menetluses täpsustanud, milliseid võimalikke nõudeid ta on silmas pidanud.
7. Kohus ei saa

§ 423lg 2 p 2 kohaldamisel hinnata tõendeid (vt Riigikohtu 18.

novembri

1. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-120-13, p. 12). Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele järgnevat. Ekslik on apellatsioonkaebuse väide (p 3.2.2.24), et hüpoteegi kustutamise kokkulepe ei olnud seotud konkreetsest lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, hageja on ise esialgselt hagis esitanud nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja apellatsioonkaebuse väited (p 3.2.12), et hageja kui võlgnik saab VÕS § 88 alusel määrata, millises järjekorras ta soovib kohustusi täita, ei ole põhjendatud. Hageja ei olnud võlasuhetes kostjaga võlgnik. Hagejale kuuluv kinnistu tagas kolmandate isikute kohustuste täitmist. Hagejal on küll VÕS §-s 78 nimetatud eeldustel õigus täita kolmandate isikute kohustusi võlausaldaja ees, kuid praegusel juhul toimus Ilmar Metsanurga suhtes täitemenetlus kahe võlasuhte alusel, hageja soovis tasuda hüpoteegiga tagatud summa enne tagatise võõrandamist konkreetsete nõuete täitmiseks.
2. märtsil 2017 sõlmitud notariaalse ühishüpoteegiga koormamise lepingu punkti 3.1.
3. kohaselt kantakse 83 085 eurot 14 senti kohtutäituri ametialasele kontole selgitusega „kinnisasja registriosa X ostusumma tasumine (084/2010/1225)“. Sama lepingu p-i 9.
4. kohaselt on hageja ja kostja kokku leppinud kinnistu registriosa number X V jakku kande nr 1 all kantud hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamises. Seega oli
5. märtsi kokkuleppe eesmärgiks hüpoteegi kustutamine ja täitemenetluses esitatud nõuete rahuldamine. Kostja ning Kristiina ja Ilmar Metsanurk vahel on
6. oktoobril 2006 sõlmitud laenuleping nr L
7. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et leping oleks lõppenud ja Kristiina Metsanurga kohustus oleks muutunud sissenõutavaks või et kostja oleks nõudnud 7 nimetatud kohustuse osalist või täielikku täitmist. Iseenesest on õige hageja apellatsioonkaebuse väide, et VÕS § 78, mis võimaldab võlgniku asemel kohustust täita ka kolmandal isikul, ei seo otseselt täitmise lubatavust kohustuse sissenõutavusega. Samuti võib kinnisasja omanik valida, millise hüpoteegipidaja nõude ta rahuldab. Ringkonnakohus leiab aga, et hageja seisukoht, et täitemenetluse käigus sissenõutava summa tasumisel enne tagatise sundmüüki annab kohustatud isikule ühepoolselt võimaluse makstava summaga lugeda täidetuks muud kohustused, kui täitemenetluse aluseks olevad kohustused, ei ole õiguslikult põhjendatud.
8. Kuna ringkonnakohus jätab hagi läbi vaatamata, tuleb menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta

§ 168lg 2 alusel hageja kanda.

Kostja ei ole taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke