Obsah (6)

§ 98§ 99§ 101§ 102§ 97§ 105

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 29. august 2017 Tsiviilasja number 2-16-182

) § 97 p-st 2 tulenevalt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hageja sai täisealiseks

1. juunil
2. Kodanikuportaali www.eesti.ee väljavõttest ja Eesti Maaülikooli tõendist nähtub, et hageja on Eesti Maaülikooli bakalaureuseõppe õppekava „Kalandus ja vesiviljelus“
3. aasta üliõpilane (päevane täiskoormusega õpe), immatrikuleeritud
4. septembril 2016 lõpuajaga
5. august 2019, nominaalne õppeaeg 3 aastat. Hageja on seadusest tulenevalt õigustatud ülalpidamist saama. Kostja ei ole kohtumenetluses väitnud, et ta on täitnud hageja ülalpidamiskohustust alates hageja kõrgharidust omandama asumisest. Maakohus analüüsis hageja vajadusi, lähtudes hageja kõikidest eluvajadustest, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutustest. Maakohtu hinnangul on põhjendatud hageja mõistlikud ning vajalikud kulud eluasemele summas 120 eurot (üür + kommunaalteenuste kulu). Samuti on põhjendatud ja vajalik toiduraha summas 180 eurot. Selles osas ei ole ka kostja vastuväiteid esitanud. Põhjendatud on hageja transpordikulud seoses kodus käimisega, s.o 35 eurot. Maakohus ei lugenud põhjendatud kuluks kulusid ühistranspordile, kuna hageja õpib Eesti Maaülikoolis ning elab Maaülikooli ühiselamus. Maakohus oli seisukohal, et hügieenitarvete ja juuksuri kulude osas on mõistlik ja vajalik kulu 20 eurot kuus, millele lisandub 10 eurot ravimite kulu, kokku 30 eurot. Maakohus 3 leidis, et põhjendatud ja vajalik kulu vabaaja veetmiseks/sportimiseks on 25 eurot kuus ning kulud sidevahenditele ühes kuus 9 eurot ja kulu riietele ja jalanõudele ühes kuus 25 eurot. Maakohus pidas hageja vajalikeks kuludeks ühes kuus kokku 424 eurot. Maakohus leidis, et vaidlust ei ole, et hagejat on seni ülal pidanud tema ema, kes on nõus hagejat toetama ka edaspidi summas 242 eurot 50 senti kuus. Hageja ei oma vara ega muid sissetulekuid, mille arvelt ennast ise ülal pidada. Maakohus tegi kindlaks, et hageja emal ei ole osalust äriühingutes. Hageja emale kuulub üks kinnisasi Lääne-Nigula vallas ning korteriomand Lääne-Nigula vallas, mis on ühisomandis. Hageja emale sõidukeid ei kuulu. Kostja liisib autoregistri andmetel sõiduautot BMW530D, mille väärus selle liisimise hetkel oli 18 400 eurot. Kostjal on kinnisasi R vallas, mille soetamiseks on kostja võtnud laenu summas 65 700 eurot. Äriregistrist nähtuvalt on kostja üks kahest P OÜ osanikust ja juhatuse liikmest. Maakohus asus seisukohale, et kostja elatustase on kõrgem kui hageja emal. Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud oma alaealisele lapsele tehtavaid kulutusi 430 euro ulatuses. Kostjal on võimalik taotleda alaealise lapse ülalpidamiseks riigipoolset täitemenetlusaegset elatisabi, mida makstakse kuni 100 eurot kuus. Lapsevanem peab laenu- ja liisingukohustuste võtmisel arvestama ka asjaolu, et tal on laps(ed), kes võivad vajada oma vanemate abi ja toetust kuni õpingute lõppemiseni. Kostja palgakonto väljavõttest nähtub, et kostja on
6. aasta jaanuarist-novembrini saanud põhipalka kokku 14 300 eurot (bruto), lisatasu 4875 eurot ning talle on makstud müügiboonuseid 9803 eurot 50 senti. Kostja 11 kuu bruto sissetulek on 28 978 eurot 50 senti, mis on 2634 eurot 40 senti kuus. Isegi kui sellest maha arvata kostja poolt avaldatud eluasemelaenu makse, autoliising ja alaealise lapse ülalpidamiskohustus igakuiselt 430 eurot, siis jääb pärast nende kulude kandmist kostjale enda kulude katmiseks ja ka täisealise lapse ülalpidamiseks 1733 eurot. See tähendab, et kostja varaline seisund võimaldab oma täisealise lapse toetamist õpingute ajal ning ülalpidamise andmise korral ei jää kostja enda eluvajadused rahuldamata. Kuivõrd ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal vanemal, kes üldjuhul peavad kumbki katma poole lapse ülalpidamise vajadustest, on kummagi vanema ülalpidamiskohustuse suuruseks hageja vajalikke ja põhjendatud kulutusi arvestades 212 eurot (424÷2). MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7. Kostja esitas apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks, millega vabastada kostja hagejale ülalpidamise andmise kohustusest

§ 98lg 1 ja § 102 lg 1 alusel.

Alternatiivselt, tühistada maakohtu otsus osaliselt ning vähendada kostja ülalpidamiskohustust hageja ees 50 euroni kuus kuni hageja 21-aastaseks saamiseni

1. juunil
2. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja taotles ringkonnakohtult koguda toimikusse Eesti Maaülikoolilt tõend asjaolu kohta, kas, mis perioodil ja millises summas on hagejale määratud Eesti Maaülikooli poolt õppetoetusi. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus otsuse tegemisel kohaldanud vääralt materiaalõiguslikke norme (

§ 99

lg-d 1 ja 2, § 102 lg-d 1 ja 2) ning jätnud kohaldamata

§ 98lg-e 1.

Maakohus jättis kogumata tõendid. Maakohus on tuvastanud ja võtnud ülalpidamise ulatuse kindlaks määramisel arvesse kõiki hageja eluvajadusi, mis ei ole kooskõlas

§ 99lg-ga 1 ega Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohaga lahendis nr 3-2-1-119-15.

Kostja vaidlustab maakohtu poolt tuvastatud täiskasvanud lapse vajadused osaliselt, s.o transpordikulud, hügieen ja ravimid, vabaajategevus, riided ja jalanõud. 4 Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuse RAKE poolt valminud raportis lapse ülalpidamiskulude arvutamise ja rakendamise kohta on leitud, et keskmine lapse ülalpidamiskulu Eestis on 280 eurot. Ka Riigikohus on oma hiljutises lahendis nr 3-2-1-174-16 möönnud, et seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras, kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise alammäära vähendada, sedastades, et korrigeerides uuringuandmeid tänase majandusolukorraga on lapse ülalpidamise keskmiseks kuluks 287 eurot. Kostja möönab, et kuigi tegemist on määraga, mis kohaldub alaealisele lapsele, on see siiski selge indikaator sellest, et laste vajadused, mis tihti on hinnangulised, ei vasta tegelikkusele. Samas RAKE uuringus on keskmiseks kuluks 14-19 aastaste puhul peetud 353 eurot kalendrikuus. Hageja puhul tuleb arvesse võtta, et tal endal on vähemalt osalised võimalused enesele igakuise sissetuleku hankimiseks. Üheks selliseks sissetulekuks lisaks nt osalise ajaga töösuhtele on üliõpilastele makstavad stipendiumid ja riiklikud toetused, mis aitavad otseselt katta täisealise õppiva lapse eluvajadusi. Lisaks on Riigikohus lahendis 3-2-1-174-16 möönnud, et ka riigi poolt makstavad toetused võivad osaliselt või teatud juhtudel ka täielikult katta lapse tegelikke eluvajadusi, mis analoogia korras on rakendatav ka täisealise lapse puhul. Hageja kontole laekus nädal enne hagiavalduse esitamist ühekordse summana 696 eurot 4 senti. Ajal, mil hageja pöördus kohtusse, oli ta täieulatuslikult võimeline ise enesele ülalpidamist andma. Hageja kinnitusel elatub ta ainuüksi oma ema antavast ülalpidamisest ning esitatud pangakonto väljavõtetest nähtub, et hageja vajadused on oluliselt väiksemad tema poolt hagis väljatoodust. Vaidlusalusel perioodil, s.o alates detsemberist 2016, on hageja ema teinud hagejale kokku ülekandeid summas 185 eurot, jaanuaris 2017 kokku 255 eurot. Maakohus ei ole tuvastanud hageja tegelikke eluvajadusi ning on võtnud arvesse tema hinnangulisi väiteid, mis ei kattu esitatud pangakonto väljavõtetega. Hagejale elatise väljamõistmine alates hagi esitamisest, s.o 6. detsembrist 2016, on põhjendamatu. Kostja ei nõustu maakohtuga, et kostja ei ole tõendanud oma alaealisele lapsele tehtavaid kulutusi 430 euro ulatuses. Kostja esitas maakohtule tõendi, et tema alaealisele pojale, kelle ainuhooldusõiguslik vanem kostja on, on 18. aprilli 2016 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud välja igakuine elatis minimaalmääras. Kohtuotsus alaealisele lapsele elatise nõudes on esitatud täitmiseks Tartu kohtutäitur Reet Rosenthalile, kes kinnitas, et täitemenetlus on aktiivne (sh isegi kaks – 186/2016/592 elatise võlgnevuse nõudes ja 186/2016/1499 jooksva elatise nõudes). Maakohus jättis tõendid analüüsimata ega põhjendanud, miks ta neid ei arvestanud. Maakohus on võtnud arvesse kostja brutotöötasu ning teinud sellelt mahaarvestamised. Reaalne sissetulek on aga pärast maksude maha arvestamist tunduvalt väiksem. Kinnisvara on ostetud enne vaidlusalust perioodi ja ülalpidamisnõude esitamist, mil ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et tema vastu vastav nõue esitatakse. Kostja on seisukohal, et

§ 102lg 1 kohaselt on tal õigus säilitada iseendale oma tavapärane ülalpidamine.

Maakohus ei arvestanud, et ka kostja igakuiste püsivate väljaminekute hulka kuuluvad lisaks kohustavatele maksetele elementaarne kulu toidule, hügieenile, riietele, ravimitele, sideteenustele, kommunikatsioonidele jmt. Kinnistusraamatust nähtuvalt on hageja ema nimel aga kaks kinnistut, millest üks on LääneNigula vallas asuv kinnistu (Nigula tee 4/4, ühisomand) ning teine samas vallas asuv Kanarbiku kinnistu. Hageja ema sõidab uueväärse sõiduautoga. Hageja ema elab käesoleval ajal täielikult renoveeritud ridaelamus. Hageja ei ole avaldanud oma ema igakuiseid sissetulekuid. Asjaolu, kas kellelgi on osalus äriühingus või mitte ei tõsta ainuüksi osaluse omamise fakti tõttu tema elujärge. Kostja osalus ettevõttes on nn tühiosalus, s.t et ta ei teeni osalusega mingit sissetulekut ega saa sellelt majanduslikku kasu. 5 5. Hageja apellatsioonkaebusega ei nõustu ning palub jätta kostja apellatsioonkaebus rahuldamata. Hageja ei nõustu uute tõendite kogumisega apellatsioonimenetluses. Hageja menetluskulu 336 eurot tuleb jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, milles seisneb maakohtu poolt

§ 99lg-te 1 ja 2 ning § 102 lg-te 1 ja 2 ebaõige kohaldamine.

Kostja vaidlustab maakohtu poolt tõendite hindamist. Hageja õpib

1. kursusel, mil õpitakse edasisteks õpinguteks vajalikke sissejuhatavaid aineid ning võimalik töötamisest tekkiv mahajäämus hakkab tulevikus õppetöös takistama. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Hagejal puudub vara, mille arvelt õpingute ajal ülalpidamist saada ning ta ei saa õpitoetust ja stipendiumit. Hageja on jätkuvalt üksnes oma ema ülalpidamisel. Hageja sai
2. novembril 2016 välisriigist enda kontole 696 eurot 4 senti. Tegemist oli ühekordse maksega –
3. aasta suvel Soomes töötamisel palgast kinnipeetud tulumaksu tagastusega; makse laekus enne hagi esitamist ajal, mille eest hageja kostjalt ülalpidamist ei nõudnud ja sellest rahast jätkunuks hageja eluvajaduste katmiseks üksnes pooleteiseks kuuks. Kostja on vaidlustanud hageja vajadused, kuid apellatsioon on selles osas paljasõnaline ja põhjendamata. Kehakultuur ja hügieen on väga olulised tervise, õppimisvõime ja tulevase töövõime säilitamiseks, neist sõltub isiku füüsiline tervis ja heaolu. Kostja on kaebuses ebaõigesti määratlenud, et hageja eluvajadused ei saa olla suuremad, kui rahasumma, mille hageja ema on igakuiselt hagejale üle kandnud. Lisaks raha ülekandmisele on hageja ema andnud hagejale ülalpidamist riiete ja jalanõude ostmisega, mille kohta on kuludokumendid esitatud kohtule, ning ka kulude katteks sularaha andmisega. RAKE uuring, millele kostja tugineb, ei ole käesoleval juhul asjakohane, sest see käsitleb alaealise, vanematega koos elava lapse ülalpidamiskulu. Palgakonto väljatrükist nähtuvalt on kostja saanud lisatasu ja müügiboonuseid regulaarselt. Avalikus arvutivõrgus Internet lehel http://www.kalkulaator.ee/et/palgakalkulaator kättesaadava palgakalkulaatori järgi on brutopalgast 2634 eurost 40 sendist maksude kinnipidamist välja makstav netotöötasu 2067 eurot 65 senti. Kui sellest netopalgast maha arvata laenumakse, liisingumakse ja alaealise lapse ülalpidamiskulu, siis hageja elatiseks ja kostja eluvajadusteks jääb järgi 1094 eurot 33 senti, millest peale elatise 212 euro maksmist jääks hagejale ainult iseenda vajaduste katteks 882 eurot 33 senti, mis on samuti enam kui küllaldane ega anna alust

§ 102lg 1 kohaldamiseks ja ülalpidamise piiramiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Riigikohus on
2. aprilli 2015 otsuse nr 3-2-1-21-15 p-s 11 märkinud, et kohus ei ole perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega. TsMS § 230 lg 3 järgi võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Ülalpidamisasjas võib kohus TsMS § 230 lg 4 alusel kohustada poolt esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta ning TsMS § 230 lg 5 järgi nõuda ka ise asjakohastelt asutustelt teavet.
3. Ringkonnakohus rahuldas kostja taotluse ja kohustas hagejat esitama Eesti Maaülikooli tõend hagejale makstud toetuste kohta. Eesti Maaülikooli
4. juuni 2017 teatise nr 5-2/383 kohaselt ei ole teatise väljastamise kuupäevani hagejale määratud ega makstud õppeteotusi ja stipendiume. Ringkonnakohus võtab esitatud tõendi asja materjalide juurde. 6 Ringkonnakohus ei võta asja juurde kostja poolt esitatud kinnistusraamatu väljatrükki hageja emale kuuluva kinnistu kohta, sest andmed hageja emale kuuluvate kinnistute, s.h kostja poolt esitatud väljatrükis nimetatud kinnistut on maakohus arvestanud ja kinnistute väljatrükk on tsiviilasjas materjalide juurde lisatud (I kd, tl 181). Samuti on maakohus otsuse punktis 31 loetlenud hageja emale kuuluvaid kinnistuid. Ringkonnakohus loeb tõendi kostjale tagastatuks.
5. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on apellatsioonkaebuse resolutsiooni kohaselt vaidlustanud kogu maakohtu otsuse, kuid apellatsioonkaebuse põhjendavas osas on kostja vaidlustanud hageja vajadused osaliselt (I kd, tl 190 p 2.1.
6. lõpp), s.o transpordikulu 35 eurot, hügieenikulu 20 eurot ja ravimite kulu 10 eurot, vabaajategevuse kulu 25 eurot, riiete ja jalanõude kulu 25 eurot, s.o kokku 115 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud hageja kulutusi eluasemele summas 120 eurot, toidule 180 eurot, sidekulu 9 eurot, s.o kokku 309 eurot. Hageja on kostja täisealine laps, kes taotleb kostjalt elatise väljamõistmist

§ 97p 2 alusel.

Hageja jätkas täisealiseks saamisel hariduse omandamist Eesti Maaülikoolis Tartus. Vastavalt ülikooli

1. juuni 2017 tõendile õpib hageja ja tema eeldatav lõpetamise aeg on
2. august
3. Eesti Maaülikool kinnitab, et hagejale ei ole alates hageja immatrikuleerimisest kuni tõendi väljastamiseni ülikoolist määratud ja makstud õppetoetusi ega stipendiumi. Hageja on oma ema ülalpidamisel. Kostja sellele vastu ei vaidle ning leiab, et hageja ema majanduslik olukord võimaldab tal erinevalt kostjast hagejat täielikult üleval pidada.
4. Riigikohus on
5. aprilli 2015 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p-s 10 asunud seisukohale, et juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks. Asja lahendamisel tuleb lähtuda

§ 99

lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et olukorras, kus hageja õpib päevases õppes, tuleb eeldada, et ta suudab ka samaaegselt käia tööl ja end üleval pidada. Riigikohus on viidatud lahendis leidnud, et mõjuvaks põhjuseks sissetuleku mittehankimisel on mh ka õppetöö. Asjaolu, et tudengite hulgas on töötamine populaarne, ei saa olla aluseks elatise vähendamiseks.

§ 97

p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab mh kõrgharidust, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Käesoleval ajal on hageja 20aastane ja pole vaidlust, et hageja on omandamas kõrgharidust, mistõttu on hageja isikuks, kellel on õigus nõuda temale elatise maksmist. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hagejal on õigus nõuda riigipoolseid toetusi, kuid vastavalt

§ 97

p-le 2 on kuni 21-aastase õppiva lapse ülalpidamise kohustus eelkõige lapse vanematel. Kostja ei ole täpsustanud, milliseid riiklikke toetusi on hagejal võimalik taotleda või millistele riiklikele toetustele on hagejal õigus. Kostja ise on kinnitanud, et hageja on taotlenud tulemusstipendiumi (I kd, tl 161, p 2.2), kuid nagu Eesti Maaülikooli

1. juuni 2017 teatistest nähtub, et siis hagejale ei ole õppetoetusi ega stipendiumi määratud ja makstud. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 2 kohaselt on keskhariduseta lapsel õigus lapsetoetusele kuni 19aastaseks saamiseni. Kuna hageja on omandanud keskhariduse ning on 20-aastane, siis puudub hagejal õigus riiklikule lapsetoetusele. Maakohus on tuvastanud hageja ülalpidamisvajaduse suuruse. Seega ei ole põhjendatud kostja väide, et maakohus ei ole hinnanud hageja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas asjakohane kostja viide Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuse RAKE poolt valminud raportile, kus on leitud, et keskmine lapse ülalpidamiskulu on 280 eurot kuus ega ka viide Riigikohtu
2. märtsi 2017 lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, 7 sest nii raportis kui Riigikohtu lahendis on käsitletud koos vanemaga elava alaealise ja kuni 19aastase lapse ülalpidamiskulu. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja põhjendatud ja vajalikeks kuludeks ei ole transpordikulu 35 eurot, hügieenikulu 20 eurot ja ravimite kulu 10, vabaajategevuse kulu 25 eurot, riiete ja jalanõude kulu 25 eurot. Kostja on apellatsioonkaebuse p.-s 2.2.3 pidanud enda elementaarseteks kuludeks mh kulusid hügieenile, riietele, ravimitele. Kostja ei ole põhjendanud, miks samad kulud ei kuulu hageja esmaste vajaduste hulka. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et viidatud kulud on vajalikud ja põhjendatud. Põhjendatud on hageja kulu ka transpordile ning vabaaja tegevusele.
3. Riigikohtu
4. oktoobri 2015 määruse tsiviilasja nr 3-2-1-119-15 p-st 11 tuleneb, et kuigi ülalpidamise ulatus on

§ 99

lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada

§ 102ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit.

Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb

§ 102

lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kuid alla miinimummäära saab elatist vähendada üksnes mõjuval põhjusel.

§ 102

lg 2 kohaldub juba selle sõnastuse järgi üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik

§ 102lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda.

Maakohus on arvestanud Riigikohtu seisukohaga tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, et täisealisele õpinguid jätkavale lapsele elatist välja mõistes tuleb lähtuda

§ 99

lg-st 1, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja on hagiavalduses esitanud tõendeid ja seisukohti oma elulaadi kohta ning maakohus on hageja tõendeid ja seisukohti otsuse punktis 25 analüüsinud. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus on esitatud tõendite hindamisel ja järelduste tegemisel ületanud diskretsiooni piire. 11. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hagejale elatise tasumisel kahjustaks ta enda ja kostja ülalpidamisel oleva alaealise lapse heaolu.

§ 97

p 2 alusel esitatud täisealiseks saanud õppiva lapse ülalpidamisnõude lahendamisele kohaldub

§ 102lg 1.

Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kostja sissetulek peale maksude maha arvamist on sedavõrd väike, et kostjal ei ole võimalik hagejale elatist tasuda. Kui kostja brutopalgast, millest lähtus maakohus, arvestada maha tasumisele kuuluvad riiklikud maksud, siis on kostja netotöötasuks 2067 eurot 65 senti (I kd tl 191 pöördel, II kd, tl 2 jj). Kui netotöötasust maha arvestada kostja poolt välja toodud laenumakse 252 eurot 21 senti, liisingumakse 219 eurot 11 senti, alaealise lapse ülalpidamisekulu 470 eurot aastal 2017, kokku 941 eurot 32 senti, siis jääb kostjale 1126 eurot 33 senti. Seega ei kahjusta hagejale elatise tasumine ei kostja enda ega tema ülalpidamisel oleva alaealise lapse huve. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et tema osalus temale kuuluvas äriühingus on nn tühiosalus ning äriühing ei anna talle sissetulekut ega majanduslikku kasu. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja ema peab hagejat üleval ning hageja ema on kinnitanud, et ta on ka edaspidi nõus hagejat toetama summas 242 eurot 50 senti. Asjakohased ei ole kostja viited hageja ema majanduslikule olukorrale. Käesolevalt ei ole hageja esitanud hagi ema vastu, sest ema täidab hageja suhtes ülalpidamise kohustust, samuti on maakohus kontrollinud hageja ema majanduslikku olukorda ning asunud seisukohale, et kostja elatustase on kõrgem kui hageja emal (otsuse p 31). Elatise nõuet ei muuda õigusvastaseks ka asjaolu, et hageja pangakontole laekus 29. novembril 2016 tulumaksutagastus summas 696 eurot 4 senti. Tegemist ei ole püsiva 8 sissetulekuga. Hageja on esitanud nõude kostja vastu 5. detsembril 2016, kuigi alustas kõrgkoolis õpinguid 1. septembril 2016 ning oli esimesed kuud täielikult oma ema ülalpidamisel.

§ 102

lg-st 1 tuleneb, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis võimaldaks teda vabastada

§ 102lg 1 järgi hageja ülalpidamise kohustusest.

1. Ringkonnakohus märgib, et kostja on kandnud märkimisväärseid menetluskulusid nii maakui ringkonnakohtus elatise vaidluse lahendamisel, s.o kokku 1923 eurot (976+948). Kui antud summa jagada kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatisega, oleks kostja saanud hagejale tasuda elatist ligikaudu 9 kuud (vt Riigikohtu
2. juuni 2017 otsus tsiviilasjas 3-2-1-35-17, p 11).
3. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus asjas kantud menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud ringkonnakohtus õigusabikulu 336 eurot koos käibemaksuga. Hageja esindaja on osutanud hagejale õigusabi kokku 4 tunni ulatuses tunnitasuga 84 eurot koos käibemaksuga. Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele ega põhjendatusele vastu vaielnud. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja menetluskulud ringkonnakohtus, tsiviilasja keerukust ja mahukust arvestades mõistlikud ja põhjendatud. Ringkonnakohus peab hageja esindaja tunnitasu 84 eurot koos käibemaksuga 4 tunni ulatuses ringkonnakohtu menetluses põhjendatuks, kokku 336 eurot koos käibemaksuga. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 336 eurot koos käibemaksuga. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse apellatsioonimenetlusekuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja apellatsiooniastme menetluskuludelt 336 eurolt koos käibemaksuga kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 9 /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke