KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-16-901

) § 9 lg 9 alusel kostja vastu esitatav kahju hüvitamise nõue

1. mail
2. Hagi on esitatud
3. juunil 2016, järelikult on hageja nõue kostja vastu aegunud. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-t 1, § 436 lg-t 1 ja 2, § 438 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8). Samuti on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi. Maakohus ei ole viidanud konkreetsele aegumistähtaega reguleerivale sättele, vaid üksnes üldnormile. Samuti kohaldas maakohus ebaõigesti aegumistähtaega reguleerivat normi. Maakohtu viidatud

§ 9kohaldamisele ei kuulu. Praegusel juhul tuleks kohaldada Ts

ÜS §

1. Kohtutäitur ei ole rikkunud lepingulisi kohustusi, vaid tegemist on seaduse nõuete olulise rikkumisega. Seega on aegumistähtajaks 10 aastat. Maakohus ei ole hageja sellekohast väidet analüüsinud.
2. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigi õigusabi kulud 504 eurot (koos 3 käibemaksuga). Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
4. Hageja on esitanud kostja (kohtutäituri) vastu kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude. Maakohus jättis hagi aegumise tõttu rahuldamata. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas hageja nõudele kostja vastu kohaldub 3-aastane aegumistähtaeg (

§ 9lg 9) või 10-aastane aegumistähtaeg (Ts

ÜS § 149). Vaidlust ei ole selles, et hageja sai kahju tekitamisest ja selle tekitanud isikust teada

1. mail
3. Põhjendamatu on hageja väide, et maakohus ei ole viidanud konkreetsele aegumistähtaega reguleerivale sättele. Esiteks on see vastuolus hageja enda väitega selle kohta, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud aegumistähtaega reguleerivat normi. Teiseks nähtub vaidlustatud otsusest, et maakohus on viidanud

§ 9lg-le 9.

10. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja nõudele kostja vastu kohaldub

§ 9lg-st 9 tulenev 3-aastane aegumistähtaeg.

Kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses (

§ 9lg 1).

Nimetatud nõue aegub kolme aasta möödumisel päevast, millal kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, ning hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju tekitamisest arvates (

§ 9lg 9).

11. Ekslik on hageja väide, et

§ 9

lg 9 praegusel juhul ei kohaldu, kuna kohtutäitur ei ole lepingulisi kohustusi rikkunud.

§ 9

ei reguleeri kohtutäituri vastutust lepinguliste kohustuste rikkumise eest, vaid kohtutäituri vastutust oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud (lepinguvälise) kahju eest. Ametitegevuse käigus ei teki kohtutäituril täitemenetluse osalistega (sissenõudja ja võlgnikuga) lepingulisi suhteid. 12. Seega on hageja ekslikult leidnud, et praegusel juhul kohaldub TsÜS §-st 149 tulenev 10-aastane aegumistähtaeg. Viidatud sätte kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest. Eelnevast tulenevalt on tegemist sättega, mida kohaldatakse vastava erisätte puudumisel. Kuna praegusel juhul on olemas erisäte (

§ 9lg 9), ei kuulu Ts

ÜS § 149 kohaldamisele.

1. Apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata peab ringkonnakohus vajalikuks märkida ka järgmist. Viru Maakohtu
2. jaanuari 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-14700 on hagejale antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Vaidlustatud otsusega mõistis maakohus hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigi õigusabi kulud 504 eurot (koos käibemaksuga). Kui hagejale on antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, tähendab see seda, et tal ei ole menetluse kestel ega ka pärast võimalikku hagi rahuldamata jätmist riigi õigusabi korras määratud advokaadi tasu ega kulutuste hüvitamise kohustust TsMS § 190 lg 2 ja lg 4 esimese lause järgi. Menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) kohaldatakse TsMS § 180 lg 4 järgi tsiviilkohtumenetluse seadustikus riigi menetlusabi kohta sätestatut üksnes niivõrd, kui riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigi õigusabi seaduses (RÕS) sisaldub erikord riigi õigusabi korras kantud kulude riigi õigusabi saajalt väljamõistmiseks. RÕS § 15 lg 5 ja § 16 lg 1 järgi tuleb juba riigi õigusabi määramisel vastavalt RÕS §-le 8 kindlaks määrata, kas riigi õigusabi saaja peab saadud õigusabi eest ka midagi edaspidi riigile maksma. Seega peab riigi õigusabi saajale juba riigi õigusabi saamisel olema selge, mis tingimustel ta seda kokkuvõttes saab. Kui riigi õigusabi antakse hüvitamiskohustuseta, tähendab see, et hüvitamiskohutust ei tulene ka juhul, kui menetluses tehakse lahend tema kahjuks. Kui 4 kohus soovib jätta võimaluse, et kaotuse korral mõistetakse riigi õigusabi saajalt kulud riigi kasuks välja, tuleb riigi õigusabi anda hüvitamiskohustusega ja täpsustada, et hüvitamiskohustus on üksnes juhul, kui lahend kohtumenetluses tehakse riigi õigusabi saaja kahjuks. Hüvitamiskohustusega riigi õigusabi andmisel on kohtul TsMS § 190 lg-t 7 kohaldades võimalik isikut ka hüvitamiskohustusest vabastada või seda kohustust leevendada (vt ka Riigikohtu
3. veebruari 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12, p 23). Kuna praegusel juhul oli hagejale antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, on maakohus põhjendamatult mõistnud hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigi õigusabi kulud 504 eurot. Selles osas tuleb maakohtu otsus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata TsMS § 656 lg-te 1 ja 2 alusel tühistada.
4. Arvestades asjaolu, et ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse üksnes riigi õigusabi kulude väljamõistmise osas, kuid apellatsioonkaebus jääb sisuliselt rahuldamata, jäävad menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda.
5. Ringkonnakohtu
6. jaanuari 2017 määrusega on hagejale antud menetlusabi ning teda on vabastatud riigilõivu tasumisest täies ulatuses (summas 475 eurot). Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb riigilõiv 475 eurot TsMS § 190 lg 4 alusel hagejalt riigi kasuks välja mõista. Hagejal tuleb tasuda riigilõiv 475 eurot 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt otsusele lisatud maksekorraldusele (TsMS § 179 lg-d 1 ja 5). Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
7. Ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et kuna hagejale on antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, ei saa temalt riigi õigusabi tasu ja kulud hagi rahuldamata jätmise korral TsMS § 190 lg 2 ja lg 4 esimese lause järgi välja mõista. See kehtib ka apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral. Riigi õigusabi tasu ja kulud määratakse kindlaks eraldi määrusega.
8. TsMS § 190 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Maakohus jättis kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata seetõttu, et kostja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kuludeks apellatsiooniastmes 300 eurot (3 tundi x 100 eurot/h). TsMS § 174 lg-st 3 tulenevalt tuleb ringkonnakohtul menetluskulud kindlaks määrata. TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb lepingulise esindaja kulud välja mõista vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu (100 eurot ilma käibemaksuta) on mõistliku suurusega. Kostja menetluskulud apellatsiooniastmes (300 eurot) on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson