← Eesti

2-17-11520/11

KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-17-11520 Määruse tegemise aeg ja koht 5. oktoober 2017, Tartu Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Kohtuasi Veiko K

§ 27lg 1 kohaselt sätestatakse nõukogu liikmete määramise ja tagasikutsumise kord põhikirjas. 2

(2)Sihtasutuse põhikirja p 3.7 sätestab, et sihtasutuse nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi Kohtla-Nõmme vallavalitsus.
  1. Hagejad vaidlesid määruskaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus tühistab maakohtu
  3. augusti 2017 määruse menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja teeb uue määruse, millega jätab hagi tagamise taotluse rahuldamata.
  4. Ringkonnakohus peab õigeks määruskaebuse esitaja väidet, et hageja ei ole põhistanud esialgse õiguskaitse alust ning maakohus ei ole võtnud selles küsimuses põhjendatud seisukohta. Tulenevalt TsMS § 377 lg 1 esimesest lausest on hagi tagamise esmaseks eelduseks, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Erinevalt TsMS § 377 lg‑st 1 ei ole hagi tagamisel esialgse õigussuhte reguleerimise korras TsMS § 377 lg 2 teise lause alusel oluline, kas hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks (3-2-1-55-15, p 11). Samas eeldab TsMS § 377 lg 2 järgi õigussuhte esialgne reguleerimine, et see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Kohtul tuleb õigussuhte esialgsel reguleerimisel alati põhjendada, millise olulise kahju vältimiseks või muul põhjusel on see vajalik (3-2-1-83-16 p 15). See, kas kohus kohaldab hagi tagamisel TsMS § 377 lg‑t 1 või 2, sõltub eelkõige hageja taotluses välja toodud asjaoludest (3-2-1-66-16, p 11). Maakohus ei ole põhjendanud õigussuhte esialgse reguleerimise vajadust.
  5. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja väitega, et kaheldav on hagi perspektiivikus. Kohus peab hagi tagamise menetluses hindama seda, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust, st kas hagi on õiguslikult perspektiivikas (TsMS § 371 lg 2, § 423 lg 2) ( RK lahendid 3-2-1-73-12, p 14; 3-2-1-121-15, p 10, 3-2-1-8316 p 15). Hageja nõue oleks õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Määruskaebuse esitaja väide, et hagejal puudub üldse hagemisõigus ei ole õige. Sihtasutuse nõukogu liikme tagasikutsumise kord määratakse põhikirjas (

§ 27lg 1).

Samas on osaühingu ja aktsiaseltsi puhul nõukogu liikmete määramise ja tagasikutsumise pädevus üldkoosolekul (ÄS § 168 lg 1 p 3, ÄS § 298 lg 1 p 4, ÄS § 319 lg 1). TsÜS § 38 lg 4 kohaselt esitatakse organi otsuse kehtetuks tunnistamise hagi juriidilise isiku vastu. Kuivõrd sihtasutusel Eesti Kaevandusmuuseum ei ole juriidilise isiku organit, mis nõukogu liikme tagasikutsumise otsuse vastu võtab, ei saa TsÜS § 38 lg 4 kohaselt vastava organi otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka sihtasutuse vastu esitatud hagiga. Kui põhikirja sätete kohaselt on nõukogu liikme tagasikutsumine kolmanda juriidilise isiku pädevuses, on iseenesest võimalik nõukogu liikme tagasikutsumise õiguspärasuse kontrollimisel hinnata seda, kas nõukogu liikme tagasikutsunud isik oli põhikirja kohaselt õigustatud nõukogu liiget tagasi kutsuma ja kas vastav tahteavaldus oli tehtud. Samas ei näe seadus ette võimalust vaidlustada teise juriidilise isiku nõukogu liikmetel kolmanda juriidilise isiku organite otsuseid. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et hageja väljatoodud kostja väidetavaid haldusmenetluse seaduse rikkumisi ei saa tsiviilkohtumenetluses ja tsiviilõiguse alusel hinnata. Võimalik haldusmenetluse seaduse rikkumine ei oma ka nõukogu liikme tagasikutsumisel tsiviilõiguslikku tähendust. 3

(2)

§ 8

lg 1 p 9 ja

§ 27

lg 1 sätestavad, et nõukogu liikmete määramise ja tagasikutsumise kord, samuti nende volituste kestus määratakse sihtasutuse põhikirjas. Sihtasutuse Eesti Kaevandusmuusem põhikirja p 3.7. sätestab, et nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi Kohtla-Nõmme vallavalitsus.

ei näe ette nõukogu liikme tagasikutsumiseks mõjuva põhjuse olemasolu vajadust. Seega võis õigustatud isik kutsuda nõukogu liikme tagasi igal juhul. Hagiavalduses puuduvad viited sellele, et tuginetaks nõukogu liikmega sõlmitud lepingu rikkumisele. Võttes arvesse eeltoodut, ei saaks hagiavalduses toodud asjaolude õigsust eeldades rahuldada hagi ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Kuna maakohus ei põhjendanud hagi tagamise või esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust ning tagas perspektiivitu hagi, tuleb hagi tagamine tühistada. 8. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi 4

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.