Obsah (5)

§ 76§ 75§ 215§ 65§ 761

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2017, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-17-6097 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Jelena Zu

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata D Tile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 07.06.2018 ning katseajaks allutada D T kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada D Ti käitumiskontrolli ajal järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxxx (xxxx);  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohustada D Ti käitumiskontrolli ajal järgima

§ 75

lg 2 p-des 2, 21, 4 sätestatud järgmisi lisakohustusi:  mitte tarvitama alkoholi;  mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;  jätkama põhihariduse omandamist. Määrata D T kriminaalhooldusele Viru Vangla III üksuse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada D T tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Barrister Narva osakond kasuks 73,20 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Robert Sprengki poolt süüdimõistetu D Ti kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta D Tilt menetluskuluna väljamõistmisele kuuluvast kaitsjatasust 73,20 eurot riigi kanda. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, D Tile, kaitsjale ja prokurörile ning kriminaalhoolduse teostamiseks saata määrus täitmiseks Viru Vangla III üksuse kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.09.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D Ti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 17.08.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6097 tunnistati D T süüdi

§ 215lg 2 p 1, 2 järgi ning Kr

MS § 238 lg 2 kohaldades mõisteti karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 06.06.2017 otsusega mõistetud karistus ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega mõisteti D Tile liitkaristuseks 1 aasta 26 päeva vangistust. Kohus luges D Ti karistuse kandmise alguseks 12.05.2017. Viru Vanglalt saabus Viru Maakohtule 16.11.2017 teade, et D Ti suhtes on tehtud uus kohtuotsus. Harju Maakohtu 15.11.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8002 tunnistati D T süüdi

§ 215lg 2 p 1 ja § 25 lg 2 järgi ning Kr

MS § 238 lg 2 kohaldamisega mõisteti liitkaristuseks 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu 17.08.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6097 mõistetud liitkaristusega, s.o 1 aasta ja 26 päeva vangistustega ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõisteti D Tile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 aasta ja 26 päeva vangistust. Kohus luges karistuse kandmise alguseks 12.05.

1. D Ti on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning vanglas kannab isik karistust esimest korda. Vangistuse jooksul on D T alustanud riigikeele A1-taseme õpet ning õpinguid
2. klassis. Kinnipeetavat on distsiplinaarkorras karistatud 1-l korral ebaviisaka käitumise eest. D T õppis kuni xxxx koolis. Viru Maakohtu 12.01.2015 määrusega anti luba paigutada alaealine D T kaheks aastaks eritingimusi vajavate õpilaste kooli, kuid D Til oli koolikohustuste täitmisega probleeme ning isik lahkus viimasel õppeaastal õppekeskusest omavoliliselt 6-l 2 korral. Viru Maakohtu 11.01.2017 määrusega pikendati alaealise D Ti kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibimise tähtaega ühe aasta võrra, s.o kuni 2017/2018 õppeaasta lõpuni. D Ti kooli suunamise põhjusteks olid mõjutusvahendite ebaefektiivsus, koolikohustuste mittetäitmine, tubakatoodete- ja alkoholi tarvitamine ning väär- ja kuritegude toimepanemine. Kinnipeetavat on iseloomustatud vägivaldse, agressiivse, ükskõikse ja kinnise noormehena. Erikoolis on isiku käitumine muutunud pigem tagasihoidlikumaks, isik on rühmas abivalmis ja kuulekas. D T pingutas koolis, et saada kodukülastustele. D T on teiste poolt kergesti mõjutatav, tal on madal enesehinnangul ja on pigem tõrjutud, mistõttu täidab tugevamate õpilaste käsklusi ja allub neile, et mitte sattuda peksualuseks. Kinnipeetav ei oska „ei“ öelda ning seetõttu sooritab korrarikkumisi. Kinnipeetav on alkoholi kuritarvitaja. Isik tarbis kord nädalas nii lahjat kui ka kangemat alkoholi. Amfeamiini on isik tarvitanud umbes 5-l korral, mida tarvitas nii üksi kui ka koos sõpradega. Sõltuvust kinnipeetaval diagnoositud ei ole. Kinnipeetav on ühiskonna suhtes negatiivne, häbematu, valelik ja vägivallatseja. Isik veetis palju aega sõpradega tänaval ning ema tema asukohta enamasti ei teadnud. D T käitub impulsiivselt tegudele ja tagajärgedele mõtlemata. Uue kuriteo pani isik toime katseajal. D T ise väidab, et ta on valmis muutuma, kuid tema käitumine (korduvad samalaadsed kuriteod) seda muutust ei näita. Vanglas olles on isik olnud tagasihoidlik, vaikne ning mitte eriti suur korrarikkuja. Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele. Oht seisneb varalise kahju tekitamises, kui ka füüsilises ründes. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem, kui D T tarvitab alkoholi, suhtleb kriminaalsete tuttavatega ning soovib saada rahalist tulu. Arvestades uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja ohtlikkuse taset Viru Vangla ei toeta D Ti tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta D Ti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, D Ti ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 01.12.2017 toimunud kohtuistungil avaldas D T, ta soovib vabanemise korral õppida ning aidata ema. Tema ema arvab, et ta vabaneb tingimisi enne tähtaega. Vabanemise korral asuks ta elama isa juurde. Õppima asuks xxxx ning ta kavatseb ennast seal normaalselt üleval pidada. Ta ei taha enam sealt lahkuda ning ära joosta ta ei kavatse. Kaitsja seisukoht Kaitsja toetas kohtuistungil D Ti tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja juhib tähelepanu, et tegemist on alaealisega, kes kannab vangistust esimest korda. Käesoleval juhul on alust arvata, et isik on sellest võtnud õppust ja karistus on talle mõjunud. D T on tänaseks kandnud juba poole temale mõistetud karistusest. Tegemist oli II astme kuriteoga, mistõttu saaks tema suhtes kohaldada KrMS §761 lg
3. D Ti karistuse kandmise alguseks on 12.05.2017 ning pool karistusaega on tänaseks kantud. 3 Maakohtu määruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et D T tuleb vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Viru Maakohtu 17.08.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6097 tunnistati D T süüdi

§ 215lg 2 p 1, 2 järgi ning Kr

MS § 238 lg 2,

§ 65lg 1 kohaldamisega mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 26 päeva vangistust.

Kohus luges D Ti karistuse kandmise alguseks 12.05.

1. Viru Maakohus arutas Viru Vangla taotlust D Ti tingimisi ennetähtaegse vabastamise suhtes 01.12.
2. Samal päeval, s.o 01.12.2017 jõustus D Ti suhtes uus kohtuotsus. Harju Maakohtu 15.11.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8002 tunnistati D T süüdi

§ 215lg 2 p 1 ja § 25 lg 2 järgi ning Kr

MS § 238 lg 2 kohaldamisega mõisteti liitkaristuseks 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu 17.08.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6097 mõistetud liitkaristusega, s.o 1 aasta ja 26 päeva vangistustega ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõisteti D Tile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 aasta ja 26 päeva vangistust. Kohus luges karistuse kandmise alguseks 12.05.2017. D Ti karistuse kandmise algus ja lõpp ei muutunud. Seega kannab D T käesoleval hetkel juba temale Harju Maakohtu 15.11.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8002 mõistetud karistust, millega loeti

§ 65

lg 1 alusel kaetuks Viru Maakohtu 17.08.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6097 mõistetud karistus.

§ 761

lg 2 sätestab, et kohus vabastab katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus leiab, et käesoleval juhul on

§ 761lg-s 2 sätestatud tingimused täidetud.

D T oli toimepandud kuritegude ajal alaealine. Toimepandud kuritegude puhul on tegemist teise astme kuritegudega. D T on käesolevaks ajaks talle mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning tal jääb kanda veel enam kui 4 kuud vangistust. Lisaks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest enne tähtaega vabastades saab talle anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Tegemist on isikuga, kes viibib vanglas esimest korda, mistõttu võib vangistuse mõju pidada eriti potentsiaalseks edaspidise käitumise kujundamisel. D T on riiklikul ülalpidamisel ning vabanemisjärgselt asuks kinnipeetav õppima xxxx. Kuigi kinnipeetaval on probleeme alkoholi kuritarvitamisega, leiab kohus, et D Tile katseajaks lisakohustuste panemine aitab vähendada alkoholi tarvitamist ning sellest tulenevalt uute kuritegude toimepanemise võimalikkust. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus D Ti tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76, 761; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4