Obsah (6)

§ 199§ 73§ 209§ 64§ 65§ 57

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-8653 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Orvi Koik ja Ivi Kesküla Kriminaalasi J

§ 199lg 2 p 9; § 209 lg 2 p 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 15.

septembri lühimenetluse korras (kiirmenetluses) Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Jürjo Müür Jürjo Müür, isikukood 38706044924: elu- või asukoht: XXX; kodakondsus: Eesti; emakeel: vene keel; haridus: XXX; töökoht või õppeasutus: XXX; karistatus: kriminaalkorras varem karistatud: 10.11.2016 Harju maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 9; § 209 lg 2 p1 järgi vangistusega 7 kuud ja 25 päeva

§ 73

lg 1, 3 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga, lõpp 10.11.2018 tõkend: kahtlustatavana kinni ei peetud, sundtoomine alates 14.09.2017 kell 21.38 Süüdistatav Prokurör Kristina Kivi Kaitsja Kaitsjat ei ole

1. a otsus RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Jürjo Müür’i apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1
2. Jürjo Müür on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi ja keda on selle eest

itatud Harju maakohtu poolt 10.11.2016, taas 30.06.2017 Tallinnas XXX asuvas XXX hotelli toas nr XXX, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis hotellitoast ära kohvimasina Penal Fine maksumusega 200 eurot, tekitades T OÜ-le varalist kahju summas 548 eurot. Seega Jürjo Müür isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi ja kelmusi, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud vargusi ja kelmusi, 29.06.2017 kell 20.08 broneeris XXX broneerimiskeskuse (www.XXX.com) kaudu üheks ööpäevaks toa aadressil Tallinn, XXX asuvas XXX hotellis, esitades broneerimisel ja 29.06.2017 kell 21.01 registreerimisel tegelikkusele mittevastavad andmed: mitteeksisteeriva krediitkaardi numbri XXXXXXXXXXXXXX, isikut tõendava dokumendi numbriks XXXXXXXXX, kuigi talle on väljastatud KMA poolt ID-kaart numbriga YYYYYYYYYY, aadressiks- XXX, olles Rahvastikuregistri andmetel registreeritud aadressile YYY, samuti garanteeris registreerimisel majutuse ja teenustega seotud kulude tasumist 30.06.2017 majutuse lõppemisel, omamata tegelikuses kavatsust selle eest maksta. 30.06.2017 Jürjo Müür lahkus hotellist, jättes tahtlikult arve toa majutuse ja teenuste eest maksmata ning temaga ei olnud võimalik saada ühendust broneeringus kontaktnumbrina esitatud telefonil +XXXXXXXXXXXX . 03.07.2017 vormistati XXX Hotell poolt Jürjo Müür nimele arve nr 410:

1. restoranist tuppa tellitud toidu arve summas 57 eurot;
2. tasu toa rendi eest summas 154 eurot;
3. kasutatud minibaari eest kokku summas 113 eurot: - Minibar Vodka 5cl, maksumusega 14 eurot; - Minibar Whiskey, maksumusega 7 eurot; - Minibar Cognac, maksumusega 8 eurot; - Minibar Liquer, maksumusega 7 eurot; - Minubar Sparkling Wine, maksumusega 7 eurot; - Minibar White Wine, maksumusega 7 eurot; - Minubar Red Wine, maksumusega 7 eurot; - Minibar Beer, maksumusega 10 eurot; - Minibar Long Drink, maksumusega 10 eurot; - Minibar Cider, maksumusega 10 eurot; - Minibar Sprite, maksumusega 3 eurot; - Minubar Still Water, maksumusega 6 eurot; - Minibaar Carbonated Water, maksumusega 6 eurot, - Minibaar Coca Cola , maksumusega 3 eurot, - Minibar Juice, maksumusega 3 eurot; - Minibar Chocolate, maksumusega 2 eurot; - Minibar Potato Chips, maksumusega 3 eurot;
4. tasu kahe lisakülalise eest, kes samuti ööbisid toas, kokku summas 60 eurot; Oma tegevusega lõi Jürjo Müür XXX Hotell`ile teadvalt ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest ja tekitas T OÜ-le varalise kahju summas 384 eurot. Seega Jürjo Müür isikuna, kes on varem toime pannud vargusi ja kelmusi, pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, s.o

§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2

1. Harju Maakohtu 15.09.
2. a otsusega lühimenetluses kiirminetluse sätete kohaselt tunnistati Jürjo Müür süüdi

§ 199lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust.

Tunnistati Jürjo Müür süüdi

§ 209

lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks rakseima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati Jürjo Müürile mõistetud karistust 1/3 võrra, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 10.11.2016 Harju maakohtu poolt mõistetud karistuse ärkandmata osa 7 kuud ja 25 päeva võrra ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 15.09.2017.a. Karistuse täitmise tagamiseks valiti Jürjo Müür’i suhteks tõkendiks –vahistamine, milline tühistatakse karistuse ärakandmisel või kohtuotsuse jõustumisel. VÕS § 1043 ja §1045 alusel rahuldati tsiviilhagi ja mõisteti Jürjo Müürilt välja XXX Hotell’ile T OÜ kasuks varalise kahju summas 384 eurot. ESITATUD APELLATSIOON

1. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatav Jürjo Müür, kes ei vaidlusta temale mõistetud karistuse liiki ega määra, kuid ei ole nõus vangistuse reaalse ärakandmisega. Süüdistatav leiab, et temale mõistetud vangistust tuleks asendada ÜKT-ga. ÜKT tegemise ajal on tal võimalik elada vanaema juures, kellele ta oleks abiks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
2. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
3. Süüdistatava apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid karistuse osas. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus.
4. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks.

§-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega 3 seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Maakohus on karistust kergendava asjaoluna põhjendatult arvestatud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ja süü tunnistamist. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud

§ 57

loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka apellatsioonis.

§ 209

lg 2 p 1 ettenähtud sanktsiooni keskmiseks määraks on 3-aastane vangistus, mis oli antud juhul lähtepunktiks. Maakohus on kaugelt alla sanktsiooni keskmist määra jääva karistuse mõistmisel arvestanud J. Müür’i süü suurust ning kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Maakohus märkis asjakohaselt, et süüdistatav on kriminaalkorras varasemalt karistatud ning tema käitumismuster on sama – hotellitoa broneerimine, selle eest tasumata jätmine ning lahkudes kohvimasina kaasavõtmine. J. Müür oli teadlik sellest, mis juhtub, kui ta katseajal paneb toime uue kuriteo. Sellest saab tulla ainuvõimalikule järeldusele, et J. Müür endale vajalikke järeldusi ei teinud, jätkas kuritegude toimepanemist ning tema isikust tulenevalt ei ole võimalik asendada temale mõistetud vangistust ÜKT-ga. ÜKT kohaldamise vastu räägib ka asjaolu, et tema enda väitel viimase 10 aasta jooksul on ta elanud Soomes ning seetõttu puudub süüdistataval kindel elukoht Eestis. Maakohtuistungil avaldatud seisukoht, et ta asub elama sõbra juurde ning apellatsioonis toodud väide, et tema elukohaks saab vanaema maamaja, jäävad paljasõnalisteks. 7. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et süüdistatava apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. allkirjastatud digitaalselt 4