novembri 2017.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Tatjana Seledtsova ja tema kaitsja adv. Leelo Viil Prokurör Alan Rüütel Süüdistatav Kaitsja Tatjana Seledtsova (ankeetandmed maakohtu otsuses) Adv. Leelo Viil RESOLUTSIOON Süüdistatava Tatjana Seledtsova ja kaitsja adv. Leelo Viili 16.novembri apellatsioonid 2017.a Harju otsusele – Maakohtu jätta läbi vaatamata. Määrata Vanalinna Advokaadibüroole seoses vandeadvokaat Leelo Viili poolt Tatjana Seledtsovale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 48 eurot (sh käibemaks). Välja mõista Tatjana Seledtsovalt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve 1 tuludesse 48 eurot, mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Tatjana Seledtsovale eraldi dokumendina. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohus otsustas 16. novembri 2017.a otsusega süüdi tunnistada Tatjana Seledtsova
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati T. Seledtsovale mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
Seledtsovale Harju Maakohtu 12.04.2017.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 480 tundi üldkasulikku tööd, s.o 1 aasta 4 kuud vangistust – võrra ja mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud vangistust.T. Seledtsovale mõistetud vangistuse ärakandmist arvestati alates T. Seledtsova kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 13.09.2017.a.
Seledtsovalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks.Liiklusseaduse § 127 alusel kohustati T. Seledtsovat 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. T. Seledtsova suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jäeti muutmata kuni karistuse ärakandmiseni või kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel määrati see tühistada. Lisaks mõisteti T. Seledtsovalt välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 2; ja § 180 lg 1 alusel • sundraha 705 eurot • määratud kaitsjale makstud tasu 336 eurot • joobeseisundi tuvastamise kulu 38 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et kriminaalmenetluse kulud, kogusummas 1079 eurot, tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 89,92 eurot. 2 T. Seledtsova mõisteti süüdi selles, et tema tahtlikult juhtis 27.08.2017.a kella 21.03 ajal Tallinnas Liivalaia tn mootorsõidukit Toyota Corolla, registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (alkoholi veres 2,45 mg/g). APELLATSIOONI SISU: Süüdistatav vaidlustab temale mõistetud karistust ja palub seda vähendada. Ta tunnistab, et on rikkunud seadust ja rikkunud sellega nii enda, kui ka oma lähedaste elu. Kodus ootavad teda ja vajavad tema hoolt sügava vaimupuudega 35 aastane tütar ja 88-aastane ema. Tema enda tervis on samuti halb, tal on XXX, XXX, XXX. Pärast XXX peab pidama ranget dieeti. Tal on kohstused panga ees. Ta on ka ise pensionär, kuna kasvatab lapsinvaliidi. Teab, et peab läbima alkoholismivastase ja psühhiaatrilise ravi ja lubab seda teha. Süüdistatava kaitsja adv. Leelo Viil taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja uue otsusega süüdistatavale rahalise karistuse mõistmist.
puhul tuleb eelkõige silmas pidada, kuivõrd ohtlik oli isiku käitumine liikluses. Kaitsja leiab, et T. Seledtsova süü ei olnud suur. Oluline on silmas pidada, et T. Seledtsova ei pannud toime mingisuguseid muid liikluseeskirjade rikkumisi ega põhjustanud ohtlikke olukordi, süüdistatav läbis suhteliselt lühikese vahemaa. Nimetatud asjaolud on kahtlemata isiku süü suuruse näitajateks. Tema joobeaste ületas küll tunduvalt piirmäära, millest algab kriminaalvastutus, kuid ei ole toodud esile muid kaalukaid asjaolusid, mida arvestades võiks tema süüd lugeda suureks. Maakohus leidis õigesti, et käesoleval juhul T. Seledtsova karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kuigi käesolevas asjas karistuse mõistmisel maakohus ei ole viidanud ühelegi karistust raskendavale asjaolule ja karistust kergendava asjaolu esinemine on tuvastatud, asus kohus põhjendamatult seisukohale, et kergemaliigiline karistus ei täidaks oma eesmärki. Maakohtu otsuses on karistusliigi valiku põhjendamisel osundatud T. Seledtsova varasemale karistatusele ja töökoha puudumisele. Käesolevas asjas on tähelepanuväärne, et süüdistatav on korrektselt suhelnud kriminaalhooldajaga ning teinud ära suure osa – 120 tundi talle määratud üldkasulikust tööst. T. Seledtsova soovib minna alkoholismivastasele ravile K AS-s, kuhu ta on juba registreerunud. T. Seledtsova kinnitas, et on tervise paranemisel jätkuvalt valmis tegema üldkasulikku tööd ja käitub edaspidi õiguskuulekalt. Kaitsja hinnangul võivad kriminaalhooldusega kaasnevad kohustused ning alkoholismivastane ravi tulemuslikult kaasa aidata süüdistatava elus asetleidvatele positiivsetele muutustele ja sellega karistuse eesmärkide saavutamisele. T. Seledtsova käitumine, s.o oma süü tunnistamine kohtuistungil ja ka kohtueelses menetluses ning kahetsuse väljendamine annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja selle võimalikest tagajärjedest aru saanud. Süüdistatava suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata. Kaitsja on seisukohal, et kriminaalpoliitika arengusuuna kohaselt peaksid kinnipidamisasutuses viibima kõige ohtlikumad kurjategijad, samal ajal tuleb 3 soodustada alternatiivkaristuste kasutamist. T. Seledtsova ei ole asotsiaalsete eluviisidega isik ning tal ei ole selliseid sõltuvusprobleeme, millega ta ei oleks võimeline toime tulema. Seega T. Seledtsova osas ei ole eripreventiivsetel kaalutlustel vajadust saata teda reaalset vangistust kandma. Maakohus ei ole arvestanud, et T. Seledtsova'l on raske puudega tütar, kellele ta on eestkostja ning kes süüdistatava reaalse vangistusega karistamisel jääb vajaliku ravita. T. Seledtsova põeb XXX, samuti on tal diagnoositud XXX ning XXX, süüdistatav taastub raskest operatsioonist. Arvestades T. Seledtsova ja tema tütre tervislikku seisundit ning tema tütre hooldamise vajadust on pikaajaline vangistus T. Seledtsova puhul põhjendamatu, ebaproportsionaalne ning süüdistatava põhiõigusi liigselt riivav mõjutusvahend. T. Seledtsova saab aru, et toimepandu eest võib eeldada vangistuse mõistmist, kuid käesoleval juhul on äärmiselt oluline tema tütre hooldamine ja süüdistatava enda ravi lõpule viimine. Vanglas on küll tagatud meditsiiniline abi, kuid mitte kogu ravi ja tingimused, mis kindlustaksid kahtlustatava tervise paranemise. Samuti jääb T. Seledtsova vanglas viibimise ajal tema tütar ilma hädavajalikest raviprotseduuridest. T. Seledtsova hooldas kuni tema kinnipidamiseni ka oma 88aastast ema, kes elas süüdistatava korteris XXX, T. Seledtsova peab tasuma korteri omandamiseks võetud pangalaenu, mis vangas viibimise ajal ei ole võimalik. Süüdistatava eakas ema iseseisvalt ilma abita toime ei tule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt mõistetud karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKo nr 3-1-1-12009). Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada, et eelosutatud Riigikohtu lahendites viidatud KrMS § 326 lg-le 2 vastab käesoleval ajal samas sõnastuses KrMS § 326 lg 3. Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata 4 põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Vaidluse esemeks on üksnes süüdistatavale mõistetud karistuse määr. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on T. Seledtsovale karistuse mõistmisel arvestanud kõigi
§-s 56 kirjeldatud asjaoludega. Maakohus on põhjendanud, miks peab ainuvõimalikuks T. Seledtsova karistamist just vangistusega ja miks leiab, et mõistetud vangistus tuleb ka reaalselt ära kanda, põhjendatud on ka mõistetud vangistusmäära. Kohtukolleegium leiab, et mõistetud karistuse kergendamiseks puudub alus ning ka apellatsioonis esitatud põhjendused ei ole arvestatavad ja ei saa kaasa tuua seadusliku kohtuotsuse tühistamist. Kohtuotsuse tühistamiseks peavad esinema seaduslikud alused. T. Seledtsova näol on tegemist süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga, keda mõistetud varasemad karistused ei ole mõjutanud süütegude toimepanemisest hoiduma. Süüdistatavat on kohtu poolt mitmel korral karistatud samaliigilise kuriteo toimepanemise eest, sh tingimisi vangistusega ja üldkasuliku tööga , kuid mõlemal korral on süüdistatav kohtu usaldust kuritarvitanud ja pannud uue kuriteo toime katseajal ja ka ÜKT tegemise ajal. Süüdistatavale mõistetud vangistusmäär sanktsioonis ettenähtud vangistuse keskmääras on adekvaatne tema süü suurusega. Süü suurust iseloomustavad asjaolud on maakohus samuti otsuses välja toonud ning kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu otsuse motiveeringuga karistuse osas. Kaitsja taotlus karistada süüdistatavat rahalise karistusega on vastuolus Riigikohtu valitsevate seisukohtadega karistuse mõistmise põhimõtete osas. Nii on Riigikohus oma otsuses 31-1-58-13 selgitanud, et samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Arvestades I. K. jätkuvalt lugupidamatut suhtumist õiguskorda ja kaasliiklejate elu ning tervise säästmisse on talle karistuseks vangistuse mõistmine 2 aastaks (seega üle
sanktsiooni keskmise määra) vaatamata töökoha ja perekonna olemasolule, põhjendatud. Veel peab kohtukolleegium vajalikuks ja asjakohaseks viidata ka Riigikohtu seisukohale, mis on väljendatud Riigikohtu otsuses nr.3-1-1-26-03 5 ja nimelt on Riigikohus märkinud, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Tänaseks päevaks on ka riigi reaktsioon seadusest väljaloetav. Alates 1.11.2017 T. Seledtsova sugustele roolijoodikutele karistust karmistatud. Süüdistatavale oli ka purjus peaga rooli istudes teada, et tal on abivajavad pereliikmed, rahalised kohustused ja halb tervis. Inimene, kes paneb toime kuriteo, peab oskama ette näha võimalikke tagajärgi ning seda, et kuriteo toimepanemisega kaasnevad mitmed elumuutused ja kohustused mitte üksnes süüdimõistetule, vaid ka tema perekonnale. Süüdistatava kaitsja adv. L.Viil on esitanud taotluse hüvitada õigusabi kulud summas 48 eurot. Taotluses on esitatud ka konkreetsed kaitsetegevuse toimingud ning nendele kulunud aeg. Kohtukolleegium peab taotlust põhjendatuks ning KrMS prg 185 lg 2 alusel jäävad apellatsioonimenetluse kulud süüdistatava kanda. 5 Eeltoodud asjaolusid arvestades ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada apellatsioonimenetlust esitatud apellatsiooni alusel ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.