KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anu Ammer Määruse tegemise aeg ja koht 05.01.2018, Rakvere Kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere Väärteoasja number 4-18-14 Väärteoasi Taimo Heinberki kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juhi Joel Alla 21.12.2017 määruse peale väärteoasjas 2590,17,005725 Kaebuse läbivaatamine Menetlustoiming Menetlusosalised Kaebuse esitaja: TAIMO HEINBERK (isikukood 37311175216), elukoht: xxxx Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juht Joel Alla; email: ida@politsei.ee RESOLUTSIOON Jätta Taimo Heinberki kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juhi Joel Alla 21.12.2017 määruse peale väärteoasjas 2590,17,005725 rahuldamata. Määruse väljatrükk toimetada kätte Taimo Heinberkile ning saata kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord VTMS § 191 p 12 alusel ei ole kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel tehtud kohtumäärus vaidlustatav määruskaebuse lahendamise menetluses. Käesolev kohtumäärus on lõplik. Menetluse käik ja asjaolud 08.11.2017 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III xxxx I O väärteoprotokolli väärteoasjas 2590,17,005725, milles on muu hulgas ka märgitud, et lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 08.12.
- Kuna koostatud väärteoprotokoll oli puudulik ning menetlusaluse isiku hinnangul ka muus osas eksitav, siis esitas Taimo Heinberk 14.11.2017 kohtuvälisele menetlejale vastulause. 1 07.12.2017 tegi Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Aulis Vahula väärteoasjas 2590,17,005725 määruse lahendi kättesaamise edasilükkamise kohta, kuna 08.11.2017 koostatud väärteoprotokolli tuli täiendada ning teokirjeldust ja õigusnormi tuli korrigeerida. Kohtuvälise menetleja 07.12.2017 määrus saadeti Taimo Heinberkile lihtkirjaga tema antud elukoha aadressile. Määruses oli märgitud, et menetlusalune isik võib esitada VTMS § 76 alusel kaebuse kohtuvälise menetleja juhile 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. 11.12.2017 andis Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III xxxx I O väärteoasjas 2590,17,005725 välja täiendatud, täpsustatud ja korrigeeritud väärteoprotokolli, mille alusel oli Taimo Heinberkil uuesti õigus esitada väärteoasjas vastulause. Menetlusalune isik sai selle väärteoprotokolli isiklikult kätte 11.12.2017, kui ta läks järgi otsusele, mis pidi olema kättesaadav alates 08.12.
- 18.12.2017 esitas menetlusalune isik väärteoasjas 2590,17,005725 VTMS § 76 alusel kohtuvälise menetleja juhile kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Kaebuses heidetakse kohtuvälisele menetlejale ette isiku teavitamata jätmist lahendi kättesaamise edasilükkamisest, kuna Taimo Heinberki sõnul ei ole ta vanemväärteomenetleja Aulis Vahula poolt 07.12.2017 tehtud määrust saanud. Taimo Heinberk on seisukohal, et otsuse tegemine on veninud menetleja süül, kuna I O koostas lohakalt väärteoprotokolli. Menetlusalune isik nõudis sisejuurdluse korraldamist ning asjaomase ametniku karistamist. 21.12.2017 määrusega jättis Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juht Joel Alla menetlusaluse isiku Taimo Heinberki kaebuse rahuldamata. 02.01.2018 esitas Taimo Heinberk väärteoasjas 2590,17,005725 Viru Maakohtule VTMS § 78 alusel kaebuse, kuna ta ei nõustunud Joel Alla poolt 21.12.2017 tehtud määrusega, millega jäeti tema kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale rahuldamata. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et kohtuvälise menetleja 21.12.2017 määruses on vale tema kaebuse esitamise kuupäev (isik esitas kaebuse 18.12.2017, mitte aga 22.12.2015). Samuti ei ole Taimo Heinberk rahul kohtuvälise menetleja tegevusega, kuna teda jäeti lahendi kättesaamise aja edasilükkamisest teavitamata rikkudes sellega väärteomenetluse seadustikku, lohakalt koostatud menetlusdokumentide tõttu on väärteoasja menetlus veninud, menetlusaluse isiku hinnangul on see ebaseaduslik, ning seetõttu on tal Põhiseaduse § 25 alusel tekkinud moraalne kahju. Taimo Heinberk on jätkuvalt seisukohal, et menetlejat tuleb karistada. Kohtu nõudel esitas kohtuväline menetleja kohtule väärteoasja materjalid 03.01.
- Kohtu seisukoht VTMS § 78 lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt kui isik ei nõustu käesoleva seadustiku § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. Kaebuse võib esitada menetlusosaline kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava määruse kättesaamisest. Kuna Joel Alla on kaebuse lahendamise määruse teinud 21.12.2017 ja Taimo Heinberk on kaebuse Joel Alla määruse peale esitanud 02.01.2018, siis loeb kohus Taimo Heinberki VTMS § 78 alusel esitatud kaebuse tähtaegseks. VTMS § 79 lg 2 kohaselt vaatab kohus kaebuse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. 2 Kõigepealt kontrollib kohus, kas esinevad maakohtule kaebuse esitamise alused ehk kas kohtuvälise menetleja tegevus on rikkunud Taimo Heinberki õigusi ja vabadusi. Kaebuses on välja toodud, et menetlusalust isikut ei teavitatud lahendi kättesaamise edasilükkamisest. Kohtuvälise menetleja teatel saadeti lahend Taimo Heinberkile tema elukoha aadressil lihtkirjaga. Kohus on seisukohal, et Taimo Heinberkil oli õigus nõuda kohtuväliselt menetlejalt tõendust selle kohta, et talle lahend lihtkirjaga saadeti (posti nimekiri vms) ja selle saamisel oli isikul õigus pöörduda postiteenust osutava asutuse poole. Käesoleval juhul on Taimo Heinberki väide, et talle lahendit ei saadetud, paljasõnaline ning tõendamata. Väärteomenetluse seadustik ei sätesta, millisel viisil tuleb kohtuvälises menetluses üksikküsimuse lahendamise kohta tehtud menetlusotsustus menetlusalusele isikule kätte toimetada. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole rikkunud Taimo Heinberki õigusi ega vabadusi väljastades talle lahendi lihtkirjaga ja vastupidine on tõendamata. Veel heidab Taimo Heinberk kohtuvälisele menetlejale ette lohakust väärteoprotokolli koostamisel ja selle tõttu menetluse venimist, millest tema hinnangul tuleneb menetluse ebaseaduslikkus. Kohus selgitab, et seadus ei välista juba koostatud väärteoprotokolli täiendamist ja nimelt VTMS § 68 lg 2 kohaselt kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni, täiendatakse protokolli. Seda ka ametnik, kelle eksimusel väärteoprotokoll puudulik oli, tegi korrigeerides rikkumise kirjeldust ning lisades rikutud õigusnormi. Kohus on seisukohal, et eelnimetatud tegevusega ei rikutud Taimo Heinberki õigusi ega vabadusi, vastupidi – väärteoprotokolli täiendamisega tagati menetlusaluse isiku õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse ning millist tegu või tegevusetust talle ette heidetakse. Ühtlasi tagas kohtuväline menetleja Taimo Heinberkile uue või täiendava vastulause esitamise võimaluse, mida menetlusalune isik ka kasutas esitades 18.12.2017 uue vastulause täiendatud väärteoprotokollile. Seega ei ole rikutud ka Taimo Heinberki vastulause esitamise õigust. Lisaks märgib kohus, et väärteomenetlust välistavad asjaolud on sätestatud VTMS § 29 ja käesoleval juhul ei esine neist ühtegi. Kaebuses on ka märgitud, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule Põhiseaduse § 25 alusel tekitanud moraalse kahju. Põhiseaduse § 25 sätestab, et igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Kohus on seisukohal, et kahju (kui see üldse tekkis) hüvitamine saab toimuda Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse järgi ning alustel ja juhul, kui isik ning tema nõue vastavad eelnimetatud seaduses sätestatud tingimustele. Käesoleva kaebuse lahendamise raames kohus seda küsimust ei analüüsi ega lahenda. Lõpetuseks märgib kohus, et Joel Alla poolt 21.12.2017 tehtud määruses märgitud asjaolu, nagu oleks Taimo Heinberk esitanud kaebuse 22.12.2015 aga mitte 18.12.2017, on kirjaviga, mis ei mõjuta lahendi sisu. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja tegevus ei ole rikkunud Taimo Heinberki õigusi ja vabadusi ning seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 3