TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-17-423 Otsuse tegemise aeg ja koht 1.juuni 2017, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi „X“kaebus Viru Vangla 13.12.2016 haldusakti
) § 46 lg 1 kohaselt kannab kinnipeetav vangla riietust.
§ 65
(1)lg 2 sätestab, et kartserisse vastuvõtmisel otsitakse kinnipeetav läbi ning talle antakse kartseris arvel olev riietus. Taoline erisus on vangla hinnangul vajalik vangla julgeoleku tagamise ning tõhusama järelevalve teostamise eesmärgil. Kuna kartseris on piiratud isiklike asjade valdamist ja sellest tulenevalt on isikul suurem kiusatus keelatud esemeid kambrisse toimetada, on kartseris arvel oleva riietuse väljastamise üheks eesmärgiks takistada keelatud esemete sattumist kartserikambrisse. Kuna kartseririietus on lihtsama tegumoega, kehast eemale hoidvam, siis raskendab taolise riietuse kandmine keelatud esemete kambrisse või eluosakonda toimetamist. Kartserikaristust kandvad kinnipeetavad puutuvad erinevate keelatud esemetega kokku näiteks jalutuskäikudel, meditsiiniosakonnas ning koolis viibides, aga ka ajal, mil kinnipeetaval on lubatud kasutada tema isiklike asjade kapis olevaid asju (nt duši all käies võib kinnipeetav kasutada isiklike pesemisvahendeid, mida muidu kinnipeetaval kartserikambris olla ei tohi jms).
- Vaidlust ei ole selles, et alates 01.10.2016 väljastatakse kõikidele kartserikaristust kandvatele kinnipeetavatele paksemast täispuuvillasest riidest riietus, mis on oluliselt parema soojapidavusega ja väljanägemisega ning mille kvaliteet on samaväärne tavariietusega. Seda väidet kinnitavad kohtule esitatud uue kartseririietuse puuvillase riidetootespetsifikatsioon (tl 33 ); pildid ( tl 34-35) ja tavavormi kvaliteedi spetsifikatsioon (tl 36).
- Halduskohus ei kahtle vastustaja seisukohas, et uus kartseririietus on soojapidav ja mugav ning ei põhjusta oma kvaliteedi ja välimuse puhul kandjale ebamugavus- ja alaväärsustunnet tavariietust kandvate kinnipeetavatega.
- Vaidlust pole ka selles, et Viru Vangla kodukorra p 8.3.1.4 järgi võib kinnipeetaval olla kaks komplekti isiklikku pikka aluspesu, muuhulgas ka kartserikaristuse kandmise ajal.
- Kaebaja leiab, et vastustaja väide, et kinnipeetaval võib olla kaks komplekti isiklikku pikka aluspesu ei ole asjassepuutuv, sest enamikel kinnipeetavatest pole raha, et endale soetada sellist pesu. Halduskohus selle väitega ei nõustu, kuna igal kinnipeetaval on valikuvabadus ja võimalus osaleda tööhõives ja saada töötasu, mis võimaldab osta pesu või siis keelduda tööst ja kanda kartserikaristust. Haldusasja materjalide järgi on kaebaja olukord alates 01.10.2016 muutunud, kuna vastustaja väljastab kõikidele kartserikaristust kandvatele kinnipeetavatele, sh kaebajale paksemast täispuuvillasest riidest riietus, mis on oluliselt parema soojapidavusega ja väljanägemisega ning mille kvaliteet on samaväärne tavariietusega. Seetõttu ei saa halduskohus kohustada vanglat taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebaja tühistamis-ja kohustamiskaebus, millega tagada kaebajale kartserirežiimil tavaline vanglariietus, jääb rahuldamata. Halduskohus tagastab vastustajale 30.03.2016 vastuskirja õiguskantsleri teabe küsimisele, kui asjasse mittepuutuv, kuna see puudutab M. Võrku.
- Vaidlustatud Viru Vangla 13.12.2016 haldusaktiga nr 6-10/32970-2 jäeti rahuldamata kaebaja taotlus anda kartserisse voodivarustus (tekk, madrats, 2 lina, padi). 4
- Kaebaja leiab, et kui kartserikaristust kohaldatakse pikaajaliselt (s.t viibimisega kartseris järjest üle 14 päeva), tuleb vanglal lubada kaebajal voodit ja voodivarustust päevasel ajal kasutada. Vastustaja aga leiab, et õiguskantsleri 18.10.2016 pöördumine on vanglale soovitusliku iseloomuga vangla töö korraldamiseks. Kartserirežiimis voodivarustuse osas jätkab vangla praktikat, sest tegu on õigusvastase käitumisega ja teeb viite Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-7-
- Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on kartseris oma osakonnas st II üksuses, mis on tugevdatud järelevalvega osakond. 25.
§ 65
(1)lg 1 järgi peab kartser vastama
§ 45
lg-s 1 sätestatud tingimustele.
§ 45
lg 1 sätestab kinnipeetava kambrile esitatavad üldised nõuded ja märgib, et kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab justiitsminister vangla sisekorraeeskirjas. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSkE) § 7 lg 4 p 1 kohaselt kuuluvad kartserikambri sisutusse päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid. Kuna lavatsid tuleb eeskirjade kohaselt päevasel ajal üles tõsta, tähendab see muuhulgas seda, et kinnipeetaval kartseris viibides päevasel ajal voodivarustust kasutada võimalik ei ole ja see tuleb ära anda.
- Seega II üksuses kantakse kartserikaristust tavalises kambris, mille uksel on silt „kartser“ ning seal pole ülestõstetavaid lavatseid. Seal on kahekordsed voodid metallplaadiga, mida eemaldada ja ülesse tõsta ei saa.
- Kaebaja leiab, et vastustaja väide ei ole õige, et kambris kartserirežiimil viibides päevasel ajal ei ole võimalik kaebajal voodivarustust kasutada. EL liikmesriikide vanglates ei võeta kartserirežiimil inimeselt päevasel ajal ära voodivarustust.
- VSkE § 7 lg 4 sätestab kartseri sisustuse, mille seas on ka päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad voodid.
- Konkreetsel juhul kannab kaebaja II üksuses kartserikaristust tavalises kambris, mille uksel on silt „kartser“, kus pole päevaks ülestõstetavaid ja seina külge kinnitatavaid voodeid. VSkE § 7 lg 4 kirjeldab seega kartserikambri voodi funktsionaalsust, kuid ei täpsusta, mil viisil ülestõstetavaid ja seina külge kinnitatavaid voodeid kasutada.
- VSkE ei määra päevasel ajal madratsi ja voodiriiete keelamist.
- Vastustaja põhjendab päevasel ajal voodi ja voodivarustuse kasutamise keelamist kaebajale vähem mugava keskkonna loomise vajadusega ja kaebaja õigusvastase käitumisega viitega Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-7-
- Kaebaja märgib, et tal on diagnoositud psüühilised probleemid ja määratud ravi psühhiaatri poolt. Samuti on tal seljaprobleemid, mis on kartseris olles süvenenud, kuna ei saa päevasel ajal kartseris pikali olla ja anda puhkust haigele seljale (vt tl 4 jj).
- Taotluse lahendamisel tuleb hinnata ka kaebaja tervislikku seisundit, asjas esitatud tõendeid, et kaebajal on diagnoositud nii psüühilised kui ka seljaprobleemid.
- Kohtud on leidnud, et voodit, voodivarustust või mõlemat võimaldatakse kartserikaristust kandval kinnipeetaval kasutada päevasel ajal, kui see on vajalik tulenevalt tema tervislikust seisundist.
- Halduskohus leiab, et Viru Vangla 13.12.2016 haldusakt nr 6-10/32970-2 ei ole nõuetekohaselt põhjendatud ja sellest ei nähtu asjakohased kaalutlused. Kui kaebajale kohaldatakse kartserikaristust pikaajaliselt, tuleb vastustajal kaaluda kaebajale voodi ja voodivarustuse lubamist päevasel ajal kasutada, so alates 15 ööpäevast, seoses kaebaja tervisliku seisundiga.
- Seega on päevasel ajal võimalik jätta kambrisse madrats, tekk, padi ja linad, kui kartserikaristust kohaldatakse pikaajaliselt, so alates 15 ööpäevast. Halduskohus nõustub selles osas õiguskantsleri seisukohaga vanglate direktoritele (vt tl 7jj), kui kohaldatakse kartserikaristust pikaajaliselt, tuleb vastustajal lubada kaebajal voodit ja voodivarustust päevasel ajal kasutada, so alates 15 ööpäevast. 5
- Kinnipeetava vastava taotluse lahendamisel tehtav otsus peab olema põhjendatud ning sellest peavad nähtuma asjaolud ja kaalutlused, millest vangla administratsioon otsustamisel lähtus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus 3-3-1-40-14, p 15). Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kuigi kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest, sätestab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt.
- Haldusakti põhjendamiskohustuse täitmise korral ja kaalutlusreeglite järgimisel ei ole välistatud taotluse rahuldamata jätmise sisuline õiguspärasus, kui kohased kaalutlused on haldusaktis selgelt välja toodud ja jälgitavad. Käesoleval juhul vaidlustatud otsusest ega ka Viru Vangla muudest põhjendustest nõuetekohast kaalumist ei nähtu.
- Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Viru Vangla 13.12.2016 haldusakt nr 6-10/32970-2, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus ja ei võimaldatud kaebajal kartserikaristuse kohaldamisel pikaajaliselt (s.t viibimisega kartseris järjest üle 14 päeva), voodit ja voodivarustust päevasel ajal kasutada, on õigusvastane ja tuleb tühistada. Vastustajat kohustada selles osas kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.
- Haldusasja toimikus on väljavõtted kaebaja kohta peetavast tervisekaardist, mis sisaldavad endas andmeid kaebaja tervisliku seisundi kohta. Kuna andmed terviseseisundi või puude kohta on isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 p 3 kohaselt delikaatsed isikuandmed ning antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu, tuleb käesoleva asja menetlus HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel kaebaja tervisekaardi väljavõtete osas kuulutada osaliselt kinniseks.
- HKMS § 175 lg 3 kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kaebaja on taotlenud nime avaldamata jätmist kohtuotsuse avaldamisel. Arvestades käesolevas kohtuasjas käsitletud asjaolusid, mis puudutavad kaebaja terviseandmeid, määrab kohus, et kaebaja nimi tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada tähemärgiga „X“
- Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuselt on 03.02.2017 tasutud riigilõiv summas 15 eurot (tl 6). Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. HKMS § 108 lg-e 2 järgi kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kuna kohus rahuldab kaebuse ½ osas, siis kuulub vastustajalt kaebaja kasuks välja mõistmisele ½ tasutud riigilõivust so 7.50 €. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks Kohtunik Jõustus Tartu Ringkonnakohtu 17.10.2017 lahendiga osaliselt 11.12.2017 6