3-17-2386/16

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-2386 Määruse kuupäev ja koht

1. detsember 2017, Tartu Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX esialgse õiguskaitse taotlus seoses Tartu Vangla territooriumil suitsetamise keelamisega Resolutsioon Jätta XXX esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muud selgitused Saata kohtumäärus XXX ja Tartu Vanglale. Asjaolud ja menetluse käik
2. XXX esitas Tartu Halduskohtule 13.11.2017 kaebuse seoses justiitsministri käskkirjaga suitsetamise keelust vangla territooriumil. XXX põhjendab, et Tartu Vangla territooriumil on suitsetamine keelatud, kuid kinnipeetavatel ei ole võimalik territooriumilt lahkuda. Suitsetamise keelamisega kaasnevad terviseprobleemid. Ta on muutunud närviliseks, teiste suhtes agressiivsemaks, öösiti ei saa magada, tal on suured köhahood, pidev peavalu, ta ei saa depressioonist välja ning tal on seedehäired. XXX palub talle tagada võimalus suitsetada ning soetada endale Tartu Vangla kauplusest tubakatooteid. Kaebuses on esitatud esialgse õiguskaitse ja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
3. Tartu Halduskohus 30.11.2017 määruses tagastas XXX kaebuse (resolutsiooni p 1), jättis riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel rahuldamata (resolutsiooni p 2), jättis esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ja andis taotluse puuduste kõrvaldamiseks 5-päevase tähtaja alates määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest (resolutsiooni p 3). Kohus palus tasuda riigilõiv 15 eurot ning taotluses esitatud väiteid tõendada.
4. 04.12.2017 tasuti esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõiv 15 eurot ning 07.12.2017 saabus kohtusse XXX puuduste kõrvaldamise avaldus, milles ta põhjendab, et kõigil suitsetajatel tekivad samad kannatused. Kui kohtu jaoks olid ühe kinnipeetava põhjendused aktsepteeritavad, et kohaldada esialgset õiguskaitset, siis tuleks sama kohtupraktikat rakendada ka taotleja olukorras. Suitsetamiskeeld ületab vangistusega kaasnevate kannatuste ja ebamugavuste taset. On üldteada, et suitsetajal tekib nikotiinisõltuvus ning et suitsetamisest loobumisel tekivad võõrutusnähud. Tartu Vangla meditsiiniosakond ei tunnista, et taotleja tervis on läinud suitsetamise keelamise tõttu halvemaks.
5. Tartu Vangla esitas kohtule 07.12.2017 seisukoha, milles palub taotlus rahuldamata jätta. XXX on end määratlenud suitsetajana ning tal on isiklike asjade lattu paigutatud 14 sigaretti. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab esinema vajadus, kuid selleks ei saa olla üksnes soov saavutada endale teistsugust olukorda või asjaolu, et suitsetamise keeld on XXX vastumeelne. Taotleja ei ole suitsetamise keelustamisest tingitud terviseprobleemidega vangla meditsiiniosakonna pöördunud, mistõttu puuduvad tõendid, et keeld mõjuks tervisele negatiivselt. Mõistagi on suitsetamise võimaluse äravõtmine suitsetamisega harjunud inimese jaoks ebameeldiv ja võib põhjustada mõningaid vaegusi. Käesolevaks hetkeks ei ole XXX saanud suitsetada rohkem kui kaks kuud. Arvestades nimetatud asjaolu ning seda, et alates 01.08.2016 on tal olnud võimalik suitsetada vaid kolm sigaretti päevas, on ebausutav, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võiks talle pikaajalisi ja raskeid üleelamisi põhjustada. On üldteada, et suitsetamine kahjustab tervist ja suitsetamisest loobumisega kaasnevad ajutised ebameeldivused. Tuleb arvestada, et suitsetamisest loobumine toob inimesele kasu. Kohtu seisukoht
6. XXX palub esialgse õiguskaitse korras halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lg 1 p 3 alusel kohustada Tartu Vanglat lubama XXX suitsetada ning soetada endale Tartu Vangla kauplusest tubakatooteid. Tartu Vanglas on 29.11.2017 registreeritud taotleja vaie nr 1-11/630-1 seoses Tartu Vanglas suitsetamise keelamisega, milles taotleja nõuab ka suitsetamise ning sigarettide ostmise võimaldamist. Kuna HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal, taotlus on HKMS §-st 250 lähtudes nõuetekohane ning kohus ei välista põhivaidluse eduväljavaateid, võtab kohus sisulise seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse vajaduse osas ning kaalub vastanduvaid huve.
7. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
8. Kohus ei vaidle vastu, et kuna XXX on end määratlenud suitsetajana, siis võivad talle suitsetamisest loobumisel kaasneda teatud ebamugavused, kuid eeltoodu ei ole võrdsustatav pöördumatu tagajärje ohuga. Seda kinnitab ka Tartu Ringkonnakohus 06.12.2017 määruse nr 3-17-1449 p-s
9. Välistatud ei ole võõrutusnähtude esinemise võimalikkus, kuid need ei põhjenda õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada suitsetamisest loobumisel ja võõrutusnähtude esinemisel asjatundlikku ravi. XXX ei ole pöördunud Tartu Vangla meditsiiniosakonna poole seoses suitsetamisest loobumisega kaasnenud terviseprobleemide raviga ning nende leevendamisega, mistõttu on alusetud taotleja väited, et meditsiiniosakond ei tunnista taotleja tervise halvenemist. Tartu Vangla meditsiiniosakond ei ole eelkirjeldatule hinnangut andnud. Samuti, XXX võib pärast keelu tühistamist uuesti suitsetama hakata, kui ta seda veel soovib, arvestades, et suitsetamisest loobumine toob inimesele pikemas perspektiivis kasu.
10. Kui suitsetamisest loobumine võib põhjustada ajutisi ebameeldivusi, siis suitsetamine iseenesest põhjustab olulisi terviseprobleeme nii suitsetajatele kui ka neile kinnipeetavatele ja vanglaametnikele, kes ei suitseta, kuid on sunnitud viibima suitsetavate kinnipeetavate läheduses. Tartu Ringkonnakohus analüüsib 06.12.2017 määruse nr 3-17-1449 p-s 25 põhjalikult, kuidas suitsetamine kujutab endast teaduslikult tõestatud tõsist ohtu suitsetajate endi tervisele, kahjustades südame-veresoonkonda, hingamis-, seede-, kuse-suguelundkonda ja meeleelundeid ning on paljude haiguste tekkepõhjuste hulgas olulisim välditav ohutegur. Samuti peetakse tubakasuitsetamist ennast sõltuvushaiguseks, millest on ohustatud kõik suitsetajad ja mittesuitsetajad, kes tubakasuitsust saastatud õhku sisse hingavad, ning mida sooviksid 70% suitsetajatest maha jätta. Suitsetamisest tingitud terviseriskid on märksa tõsisemad kui võimalikud 2 võõrutusnähud nende kogumis. Tubakatarbimise levimuse vähendamine vähendab tervishoiukulutusi, tõstab inimeste elukvaliteeti ja seeläbi ka riigi majanduslikku jõukust.
11. Kohus nõustub ka eelviidatud määruse p-des 25-28 märgituga, et kuna kinnipeetav ei rahasta vajaminevaid tervishoiuteenuseid ise, ei saa tal olla ainuõigust langetada ainuisikuliselt suitsetamisest loobumise või suitsetamise jätkamise otsust. Suitsetamisest loobumine vähendab märkimisväärselt tubakasuitsust tingitud haigustesse suremuse riski nagu ka muid suitsetamisest tingitud terviseriske. Kuna suitsetajate tervishoid on kallim kui mittesuitsetajate tervishoid, võimaldab suitsetamise keeld kasutada otstarbekamalt maksumaksja raha. Lisaks, olukord, kus vanglates kehtib kõigile suitsetamise keeld ning ainult mõne üksiku kinnipeetava suhtes on kohtud kohaldanud esialgset õiguskaitset, tekitab vanglas pingeid ning võib omakorda ohustada vangla julgeolekut. Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.2016 määruse nr 3-3-1-87-16 p 14 kohaselt igasugune riive, mis annab aluse halduskohtusse kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil.
12. Asjakohatu on taotleja väide, et tal puudub erinevalt vanglaametnikest võimalus väljaspool vangla territooriumi suitsetada. Lähtudes vangistusseaduse §-st 2 ja § 41 lg-st 2 on kinnipeetav vanglas vangistust kandev süüdimõistetu, kelle vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kinnipeetava liikumisvabadust piiratakse õiguspäraselt ning see ei ole võrreldav vanglaametnike õigusega oma liikumisvabadust vabalt teostada.
13. XXX põhiõigus oma tervist suitsetamise teel kahjustada ning teatud ebamugavuste talumine vaidemenetluse või kohtuvaidluse ajal ei tingi esialgse õiguskaitse vajadust, mis kaaluks üle olulise avaliku huvi ja ettenähtavad tagajärjed Tartu Vangla jaoks. Seetõttu jätab kohus VVV esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik 3