Obsah (7)

§ 76§ 77§ 1045§ 1043§ 115§ 128§ 101

2-17-5495 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2017. a, Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-5495 Tsiviil

§ 76

lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Kostja leiab, et arutataval juhul kohtuotsust täidetud ei ole, kuna ta pole saanud hagejalt asja poolte poolt ühisvara jagamise kohtumenetluses kindlaksmäratud maksumusega 1500 eurot (vt. samuti vastuse lisatud kohtuotsuse p. 3.

1. ning p. 9). Asjakohatu on hageja väide selle kohta, 3 2-17-5495 et tegelikult tolmuimeja maksumus moodustab ca 400 eurot, kuna jagatava vara maksumus määratakse kindlaks jagamise aja seisuga ning selle maksumust (mis on ka madalam võrreldes soetamise maksumusega, mis oli hageja seletuse kohaselt 1650 eurot) kinnitas hageja ise kohtumenetluse käigus. See, et kostjale üle antud tolmuimeja näol tegemist on mittetöötava aparaadiga, kinnitab ka hageja. Lähtuvalt ülaltoodust pakub kostja hagejale veelkord hagile vastuses esile toodud kompromissi, mille kohaselt edasiste vaidluste vältimiseks pakub kostja hagejale tasuda hüvitisena kompromissi korras 1 000 eurot. Samuti kostja palub austatud kohut määrata pooltele tähtaeg kompromissi sõlmimiseks ning, kui kompromissi sõlmimine ei õnnestu, siis ka tähtaeg kostjale vastuhagi esitamiseks TsMS § 373 lg 1 p 3 alusel hagejalt tolmuimeja maksumuse väljanõudmise ning kohtuotsuse mittetäitmisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes. VASTUHAGI
2. 17.07.2017 esitas kostja vastuhagi. Vastuhagiavalduse kohaselt 11.12.2015.a. otsusega ts.asjas 2-14-59139 jagas Pärnu Maakohus poolte ühisvara. Muuhulgas jagatud oli otsuse tegemise hetkel põhihageja valduses olev tolmuimeja, mille maksumus 1500 eurot jagamise aja seisuga oli tuvastatud poolte kokkuleppe põhjal (vt otsuse p. 9). Muid, peale maksumuse, määratlevaid tunnuseid vara jagamise menetluses kindlaksmääratud ei olnud. Kohtuotsuse p. 3.
3. kohaselt jäeti tolmuimeja vastuhagejale. Vastavalt tekkis põhihagejal kohustus vastuhagejale tolmuimeja maksumusega 1500 eurot üleandmises. Kuna põhihageja pole otsust tolmuimeja üleandmise osas täitnud, hoolimata põhihageja korduvatele nõutele, (ka rahalise hüvitise tasumise otsuse nõuetekohane täitmine õnnestus vastuhagejal vaid kohtutäituri abil), ilmus vastuhageja põhihageja juurde Vlu tolmuimeja järgi. Vastuseks vastuhageja nõudele andis põhihageja temale üle vana aparaadi, millisest lülitades elektrivõrku vastuhageja kodus hakkas tulema suitsu. Aparaadi parandamiseks on vastuhageja pöördunud FIE XX remonditöökotta. Tolmuimeja ülevaatusel remonditöökojas oli tuvastatud, et selles olid muudetud elektrijuhtmestiku ühendused, mis viis mootori rikkeni. Asjatundja poolt tehtud järelduse kohaselt (vastuhagi lisa 2, tõlge eesti keelde - lisa 3), mootor taastamisele ei kuulu, mis tõttu tolmuimeja sihtotstarbeline kasutamine on võimatu ning selle taastamine on majanduslikult ebaotstarbekas. Tulenevalt toodud järeldusest, põhihageja ise teostas mingid ebaprofessionaalseid toimingud (elektrijuhtmestiku ühenduste muutmine) tolmuimejaga, millega kahjustas vastuhagejale üleandmisele kuuluvat asja. Vastuhageja andis põhihagejale olukorrast teada, nõudes ka otsuse nõuetekohast täitmist. Kuigi põhihageja nõudega ei nõustunud, leides, et tolmuimeja selle vanuse tõttu ei peagi töökorras olema ning vastama kohtumenetluse käigus tuvastatud maksumusele. Põhihageja sundimiseks kohtuotsusega määratud asja, st töökorras oleva tolmuimeja maksumusega 1500 eurot üleandmiseks esitas vastuhageja Vu täiturile Tarvi Söömer`ile põhihageja täitemenetluse algatamise avalduse. Põhihageja on pöördunud kohtusse hagiga sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes, põhjendades, lähtuvalt põhihagis esile toodud faktiväidetest sellega, et otsus on tema poolt täidetud vastuhagejale tolmuimeja üleandmisega. Siinjuures see asjaolu, et üleantud asi ei vasta tolmuimeja maksumusega 1500 eurot omadustele põhihageja oluliseks ei pea. Vähe sellest, on ta seisukohal, et tolmuimeja väärtus, arvestades selle vanust, ei peagi vastama 1500 eurole. Vastuhageja on omalt poolt endiselt seisukohal, et kohtuotsus pole täidetud, kuna pole ta saanud põhihagejalt asja, mis vastaks ainsale, kohtu poolt kindlaksmääratud kriteeriumile, milleks on maksumus1500 eurot. 4 2-17-5495 Kuna üleandmisele kuuluv asi oli, asjatundja arvamusest tulenevalt, kahjustatud põhihageja valduses viibimise ajal sellisel määral, et taastamisele ei kuulu, hindab vastuhageja temale kohtuotsuse mittetäitmisega või, sõltuvalt asjaolude kohtulikust hinnangust, mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju kohtuotsusega tuvastatud, üleandmise hetkeks aga hävinud asja väärtusega, st 1500 eurot. Juhul, kui kohus jõuab aga järeldusele, et mittetöökorras oleva tolmuimeja üleandmisega kohtuotsusega tunnustatud vastuhageja nõue on ikkagi täidetud, siis, vastuhageja arvates, tekib tal mittenõuetekohasest täitmisest ning temale üleandmiseks kuuluva asja hävimisest tulenev, käesolevas menetluses esile toodud asjaoludel põhinev kahjunõue, mis ongi vastuhagi esemeks. Vastuhagi õiguslik alus TsMS § 373 lg 1 p 3 kohaselt kostjal on õigus esitada kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (vastuhagi) muuhulgas juhul, kui vastuhagi ja põhihagi vahel on vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist. Arutataval juhul vastuhagi ja põhihagi nõuded põhinevad samadel asjaoludel, milliste üle pooled ei vaidle. Vastuhageja leiab, et poolte, samadel asjaoludel põhinevate vastastikkuste nõuete arutamine ühes menetluses võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist, kuna ei nõua samade asjaolude korduvat uurimist vastuhagi eraldis menetluses läbivaatamisel ning ka välistab täiendavate menetluskulude tekkimist. Pärnu Maakohtu 11.12.2015.a. otsusega ts.asjas 2-14-59139 oli põhihageja kohustatud tema valduses oleva tolmuimeja väärtusega 1500 eurot vastuhagejale üleandmiseks. Kohtumenetluse käigus on põhihageja nõustunud sellega, et vastuhagejale üleantud tolmuimeja selle väärtusele ei vasta. Vastuhagejale oli üleantud hävinud tolmuimeja faktiliselt, tulenevalt tolmuimeja ülevaatuse teostanud asjatundja arvamusest, nullmaksumusega. Sellega, et vastuhagejale üleantud tolmuimeja oli rikutud enne vastuhagejale üleandmist ning pole töökorras nõustus ka põhihageja käesolevas menetluses.

§ 77

lg 4 kohaselt kui isik on kohustatud üle andma kindlaksmääratud asja, peab ta asja eest kuni üleandmiseni hoolitsema mõistlikul viisil. Arutataval juhul põhihageja, rikkudes toodud kohustust, on teinud või on lubanud teostada kolmandatel isikutel tema valduses asuva ning vastuhagejale üleandmiseks kuuluva asjaga ebaprofessionaalsed toiminguid, mis viisid asja hävimiseni. Tulemusel põhihageja poolt seadusega sätestatud kohustuse mittetäitmisega üleandmiseks kuuluva asja hoolitsemisel oli tekitatud vastuhagejale varaline kahju hävinud asja, kohtulahendiga tunnustatud maksumuse 1500 eurot ulatuses. Tegemist on õigusevastaselt, seadusega sätestatud kohustuste rikkumisega (

§ 1045

lg 1 p 7), samuti põhihageja poolse heade kommete vastase tahtliku käitumisega kohtulahendi täitmisel tekitatud (

§ 1045

lg 1 p 8) kahjuga, mille hüvitamise kohustus on sätestatud

§ 1043

.

§ 115

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Käesoleval juhul on põhihageja rikkunud nii kohtulahendiga sätestatud kohustust vastuhagejale asja väärtusega 1500 eurot üleandmisel, kui ka üleandmiseks kuuluva asja eest hoolitsemise kohustust, millega on tekitanud vastuhagejale

§ 128

lg 3 ettenähtud otsese varalise kahju hävinud tolmuimeja väärtuse ehk siis 1500 eurot suuruses.

§ 101

lg 1 p 1 ning p 3 näevad ette õiguskaitsevahendina võlgniku (arutataval juhul põhihageja) poolt kohustuse mittetäimisel muuhulgas võlgnikule kohustuse täitmise või kahju hüvitamise nõude esitamist. Põhihageja ei pea end kohustatuks vastuhagejale töökorras oleva tolmuimeja maksumusega 1500 üleandmiseks ning keeldub selle kohustuse täitmisest. See tõttu 5 2-17-5495 kasutab vastuhageja alternatiivset õiguskaitsevahendit ja nõuab käesolevaga vastuhagiga põhihagejalt kahju hüvitamist. Kostja palub põhihagi rahuldamisel mõista põhihagejalt välja vastuhageja kasuks kohtulahendiga sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisega, samuti seadusega sätestatud kohustuse mittetäitmisega tekitatud kahju suuruses 1500 eurot. Menetluskulud jätta põhihageja kanda, arvestades muuhulgas põhihageja keeldumist lõpetada vaidlust vastuhagejale kahju ulatuses 1000 eurot hüvitamisega.

1. 05.09.2017 seisukohas annab kostja teada, et tema arvates hageja vastuses vastuhagile esile toodud argumentatsioon ei anna alust vastuhagi rahuldamata jätmiseks ega ka põhihagi rahuldamiseks. Tulenevalt kostja vastusest vastuhagile võtab hageja endiselt omaks, et poolte ühisvara jagamise kohtumenetluses tehtud otsuse täitmiseks, andis hageja kostjale üle mitte töökorras oleva tolmuimeja maksumusega 1500 eurot, nagu oli määratud kohtuotsusega, aga mittetöötava aparaadi. Siinjuures on vaidlus selle üle, et kuni kostjale üleandmiseni asus tolmuimeja hageja valduses, kes pidi sel moel, seaduse kohaselt, tagama selle nõuetekohase seisundi, poolte vahel puudub. Kostja on seisukohal, et hageja kaalutlused ning arvamus tolmuimeja taastamiseks vajalike kulude suuruse kohta on ebaõiged ning ebaprofessionaalsed, mis tõttu ei oma tähtsust vaidluse lahendamisel. Kostja on esitanud menetlusse 22.05.2017.a. asjatundja arvamuse, mille kohaselt mootori rike on niivõrd tõsine, et tolmuimeja taastamine on majanduslikult põhjendamatu. Alused asjatundja arvamuses kahtlemiseks puuduvad. Vastuses vastuhagile nõustus hageja sellega, et nõuetekohases seisundis oleva tolmuimeja maksumus moodustas 1650 eurot. Ühisvara jagamise kohtumenetluses määrasid pooled kindlaks tolmuimeja maksumuse jagamise aja seisuga ning arvestades selle soetamisest möödunud aega 1500 eurot. Seega pidigi kostja saama kätte kohtuotsuse täitmise tulemusel tolmuimeja maksumusega 1500 eurot. Lähtuvalt sellest, et kahju hüvitamise eesmärgiks on taastada olukord, millises oleks õigustatud isik kohustatud isiku poolt kohustuse nõuetekohase täitmise korral, arutataval juhul sai aga kostja kätte 1500 euro maksumusega asja asemel faktiliselt nullmaksumusega aparaadi, moodustabki kostjale tekitatud kahju suurus 1500 eurot. Ei oma tähtsust ka hageja seletused tema poolt väidetavalt tehtud kulude kohta kostja kohustuse täitmiseks. Esiteks, need kulud olid tehtud enne abielu lahutamist, järelikult poolte ühisvarast, aga teiseks, ei puuduta need kulud käesolevat menetlust üldse. Muus osas jääb kostja varem väljendatud seisukohtade ning põhjenduste juurde. Kokkuvõttes palub kostja jätta põhihagi rahuldamata, vastuhagi rahuldada ning menetluskulud jätta hageja kanda. 24.11.2017 seisukohas jääb kostja menetlusse varem esitatud seisukohtade juurde. HAGEJA SEISUKOHT VASTUHAGILE
2. 13.08.2017 seisukohas vastuhagile hageja/vastuhagis kostja ei nõustu vastuhagiga. J. V käis O. L kodus vahetult enne jõule
3. aastal koos kahe sõbratariga ja viis tolmuimeja ära. O. L ütles J. Vile, et mootoril on midagi viga ning andis 100 eurot paranduskulude katteks. J saatis oma advokaadi kaudu kirja kohtule, milles ta väitis, et O. L on talle vale tolmuimeja andnud ja nõudis kompensatsiooni. Järgmisena saatis ta kohtule uue kirja ja seekord oli tolmuimeja õige, kuid ei töötanud. Selleks ajaks oli J. V O. L hinnangul kohtule juba kaks korda valetanud. Probleem tolmuimejaga oli mootori rike. O. L uuris tolmuimejate hindu Ebay'st ja sealt saab selle osta 150 dollari eest. Ja mootor on vaid väike osa kogu süsteemist, on palju teisi seadmeid, mis kuuluvad tolmuimeja juurde. Seal on seadmed vaipade puhastamiseks, vaipade pesemiseks, erinevate asjadest desinfitseerimiseks ja spetsiaalseks puhastamiseks. Mõned 6 2-17-5495 seadmed on täiesti uued ja neid pole kunagi kasutatud. J. V võttis ka kõik need asjad kaasa. Kogu seadme hind oli umbes 1650 eurot 9 aastat tagasi. Peale seda, kui J. V tolmuimeja O. Llt kätte sai, pakkus ta võimalust osta tolmuimeja 1000 euro eest tagasi. J Viga väitis, et O. L peab maksma talle elatist, kuni abielulahutus on jõustunud. O. L maksis J. Vile elatist Tallinnas elamisek, samuti telefoniarved 6 kuu eest pärast seda, kui J. V välja kolis. Kogusumma on ca 1090 eurot, mis on umbes sama summa, mida J. V nõudis O. Llt läbi kohtutäitur Tarvi Söömeri. O. L mõtles ka ise selle nõudega kohtusse pöörduda, kuid leidis, et parem oleks selle lõpetada, ning tasus nõutud summa. Kuid see on samuti raha varastamine valetamise läbi. O. L hinnangul on tegemist J. Vi katsega muuta O. L elu Eestis väga raskeks. O. L palub tunnistada lubamatukst tema vastu esitatud täiteasi nr.133/2017/
4. ja seoses sellega ei ole ta ka nõus maksma J Vi poolt esitatud vastuhagis nõutud summat. 21.11.2017 seisukohas jääb hageja varem esitatud seisukohtade juurde. KOHTU SEISUKOHT
5. Asjas vaidlustamata asjaolude ja asjas esitatud menetlusdokumentide alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: Pärnu Maakohtu 11.12.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-59139 jagati J. Vi ning O. L ühisvara. Ühisvara jagamisel jäi J. Vi ainuomandisse tolmuimeja. Tolmuimeja väärtuseks kohtuotsusest nähtuvalt pooled ühisvara jagamise menetluses avaldasid 1500 eurot. 20.12.2016 võttis J. V O. L käest vastu tolmuimeja. J. Vi 23.01.2017 täitmisavalduse alusel algatas kohtutäitur Tarvi Söömer täitemenetluse 133/2017/
6. Hageja nõude lahendamine
7. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.
8. TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväidete kohta on Riigikohus mitmel korral märkinud, et need on TMS § 221 lg 2 järgi kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel vastuväited põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. (vt Riigikohtu
9. novembri
10. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-09 ja
11. novembri
12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1107-09). Riigikohus on ka
13. juuni 2009.a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-64-09 märkinud, et kuna TMS § 221 lg 2 kohaselt võib vastuväide kohtulahendi korral põhineda vaid sellisel asjaolul, mis on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist, siis ei ole võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis vaidlustada neid asjaolusid, mis on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga.
14. Hageja on 07.04.2017 esitanud nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 133/2017/
16. Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et nõue on juba tasaarvestatud ja on alusetu, kuna kostja on vallasasja (tolmuimeja maksumusega 1500 eurot) kätte saanud 20.12.2016.a., kui kostjale anti vallasasi (tolmuimeja) isiklikult üle hageja aadressil 20.12.2016.a, XXXXXXXXXXX O L elukohas.
17. Kohus ei ole leidnud hagiavaldusest faktilisi asjaolusid, mille põhjal saaks asuda seisukohale, et nõue on tasaarvestatud. Hageja kirjeldab, kuidas ta on (alusetult) tasunud kostja arveid ning elamiskulusid. Kohtu hinnangul on võimalik, et hagejal võib olla kostja vastu nõudeid alusetu rikastumise, kahju tekitamise või muude võlaõiguslike sätete alusel, kuid 7 2-17-5495 ilmselt ei ole tegemist nõuetega, mida oleks võimalik tasaarvestada vallasasja väljaandmise nõudega.
18. Sisuliselt ei vaidle kostja vastu sellele, et on saanud 2012.2016 hageja elukohast kätte „varem tolmuimeja funktsioone täitva aparaadi“ /tlk 37/. Nähtuvalt kohtule esitatud asjatundja 10.05.2017 seisukohast /tlk 53, tõlge tlk 54/ on J V edastanud ülevaatamiseks puhastussüsteemi Pro-Aqua. Sellest järeldab kohus, et tolmuimeja (Pro-Aqua) on hageja poolt kostjale üle antud.
19. Eeltoodule tuginedes loeb kohus tuvastatuks, et hageja on kostjale üle andnud Pärnu Maakohtu 11.12.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-59139 hageja ainuomandisse jäetud tolmuimeja. Kuna vallasasi (tolmuimeja) on hageja poolt kostjale üle antud, tuleb sundtäitmine täiteasjas nr 133/2017/92 tunnistada lubamatuks. Vastuhageja nõude lahendamine
20. Kostja/vastuhageja palub põhihagi rahuldamisel mõista põhihagejalt välja vastuhageja kasuks kohtulahendiga sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisega, samuti seadusega sätestatud kohustuse mittetäitmisega tekitatud kahju suuruses 1500 eurot, kuna hageja on rikkunud

§ 77

lg 4 sätestatud kohustust hoolitseda asja eest kuni üleandmiseni mõistlikul viisil. Kostja hinnangul on tegemist on õigusevastaselt, seadusega sätestatud kohustuste rikkumisega (

§ 1045

lg 1 p 7), samuti põhihageja poolse heade kommete vastase tahtliku käitumisega kohtulahendi täitmisel tekitatud (

§ 1045

lg 1 p 8) kahjuga, mille hüvitamise kohustus on sätestatud

§ 1043. 18.

Vastuses vastuhagile O. L leiab, et sellise tolmuimeja, nagu kuulus hageja ja kostja ühisvarasse, saab Ebay'st osta 150 dollari eest. Hageja on seisukohal, et mootor on vaid väike osa kogu süsteemist, on palju teisi seadmeid, mis kuuluvad tolmuimeja juurde. Seal on seadmed vaipade puhastamiseks, vaipade pesemiseks, erinevate asjadest desinfitseerimiseks ja spetsiaalseks puhastamiseks. Mõned seadmed on täiesti uued ja neid pole kunagi kasutatud. J. V võttis ka kõik need asjad kaasa. Kogu seadme hind oli umbes 1650 eurot 9 aastat tagasi.

1. Kohtu hinnangul ei ole võimalik määratleda tolmuimeja väärtust erinevalt Pärnu Maakohtu 11.12.2015 otsusest tsiviilasjas nr 2-14-
2. Kohus nõustub kostjaga, et jagatava vara maksumus määratakse kindlaks jagamise aja seisuga. Kohtu hinnangul ei ole asjakohased hageja väited, et vaidlusaluse tolmuimeja tavahind pärast 9 aastat peaks olema ca 400 eurot ning et Pro Aqua (tolmuimeja nimi) võib osta internetist Ebay-st nüüd hinnaga 155 dollarit.
3. Hageja selgituste kohaselt /tlk 58/ ütles hageja tolmuimeja üleandmisel kostjale, et tolmuimejal on mingi probleem mootoriga, ning andis sularaha 100 eurot remondikulude katteks. Kostja ei ole väitnud, et ei oleks hagejalt koos tolmuimejaga sularaha saanud. Kohus leiab, et kuigi 9 aastat vana tolmuimeja puhul on võimalik ning ettenähtav teatav amortisatsioon, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud eeldada, et üleantav asi võiks olla täielikult kasutuskõlbmatu. 21.

§ 76

lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest.

1. Seega tuleb kohtul hinnata, kas tegemist võib olla kohustuse mittekohase täitmisega, kuna üle anti puudustega asi.
2. Hageja 25.05.2017 seisukohast /tlk 58/ nähtuvalt anti kostjale üle tolmuimeja, mis seisis garaažis. Kohtu hinnangul on garaažis hoidmine mõistlikult hoolas suhtumine üleandmisele kuuluvase võõrasse vallasvarasse. Ei saa eeldada, et isik, kes hoiustab teisele isikule kuuluvat vallasvara, peaks regulaarselt teostama mittekasutatava eseme regulaarset remonti asjatundjate juures. Kohus leiab, et hageja on

§ 77lg 4 sätestatud kohustust kohaselt täitnud.

8 2-17-5495

1. Kohtule esitatud 10.05.2017 arvamusest remondi ebaotstarbekuse kohta /tlk 53, tõlge lk 54/ nähtub, et tolmuimeja korpus on oluliselt kahjustatud, on muudetud elektrijuhtmestiku ühendus, mis viis mootori rikkeni ja taastamisele ei kuulu, rike viis korpuse deformeerumiseni. Spetsialist peab remonti ebaotstarbekaks. Arvamusest nähtuvalt on süsteem jäetud utiliseerimiseks.
2. Kohtul ei ole põhjust kahelda puhastussüsteemide parandamisega tegeleva asjatundja arvamuses. Eeltoodust nähtub kohtu hinnangul tolmuimeja seisund 10.05.2017 seisuga, mitte tolmuimeja üleandmisel. Hageja on kinnitanud, et tolmuimejal oli „mingi probleem mootoriga“ juba üleandmisel, kuid nähtuvalt asjaoludest ei olnud tolmuimeja korpus asja üleandmisel oluliselt kahjustunud, kuivõrd kostja kinnitab, et viis tolmuimeja koju ning lülitas vooluvõrku, misjärel tolmuimejast „hakkas tulema suitsu“ /tlk 73/. Seega kohtu hinnangul kostja ei ole tõendanud, et vastuhagis nõutud kahju on tekkinud enne asja üleandmist hageja/vastuhagis kostja tegevuse mõjul.
3. Kostja nõuab kahju 1500 eurot hüvitamist. Kohtu märgib, et kohtu hinnangul ei ole kostja ka kahju ulatust tõendanud. Tolmuimeja juurde kuuluvad seadmed vaipade puhastamiseks, vaipade pesemiseks, erinevate asjadest desinfitseerimiseks ja spetsiaalseks puhastamiseks. Vastuhagiavalduse kohaselt on hävinud üksnes tolmuimeja mootor ning korpus. Kostja poolt kohtule esitatud hinnapakkumise /tlk 57/ kohaselt on vaibakloppija hind eraldi 500 eurot, akna- ja põrandapesuseadmete komplekti hind 320 eurot, baaskomplekti hind ilma vaibakloppijata 1650 eurot ning koos vaibakloppijaga 2050 eurot, täiskomplekti hind 2350 eurot. Baaskomplekti (veebilehe http://pro-aqua.ee/ andmetel „standardsesse komplekti“) kuuluvad elektriline hari, vaibakloppija teleskooptoru otsas, põrandakoristusotsik terasest teleskooptoruga, polstripuhastuse otsik, piluotsik, tolmukoristusharja 3 meetrine gofreeritud ulitugev voolik (soovi korral voib selle pikkus ulatuda kuni 6 m). Vastuhagiavaldusest ei nähtu, millises ulatuses peale tolmuimeja korpuse on hävinud tolmuimeja lisaseadmed- ja otsikud. Kui kogu tolmuimeja (baaskomplekti) väärtus on 1500 eurot, ei saa tolmuimeja mootori mittetaastatavus tekitada kahju kogu tolmuimeja väärtuse ulatuses. Seega ei ole põhjendatud mõista põhihagejalt välja vastuhageja kasuks kohtulahendiga sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisega, samuti seadusega sätestatud kohustuse mittetäitmisega tekitatud kahju suuruses 1500 eurot ning vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
4. Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hageja hagiavalduse ning jättis rahuldamata kostja vastuhagiavalduse. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, toimikust nähtuvalt /tlk 27/ on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot. Kuna hageja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja, määrab kohus menetluskulud kindlaks toimiku materjalide alusel, mille kohaselt hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 200 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 9 2-17-5495 10