Obsah (6)

§ 111§ 112§ 110§ 2§ 251§ 249

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-2632 Määruse kuupäev ja koht 14. detsember 2017, Tartu Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX esialgse õiguskaitse taotlus seoses Tartu Va

) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest.

§ 111

lg 1 sätestab, et menetlusabi antakse juhul, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. XXX vanglasisese isikukonto väljavõttest taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (29.07.2017 kuni 28.11.2017) nähtub, et tema laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on ebapiisav, lähtudes

§ 112lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12.04.2016 kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15.

Seega on riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused täidetud. Samuti ei saa lugeda esialgse õiguskaitse taotlust perspektiivituks. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus XXX

§ 110

lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 2 6. Kohus mõistab lähtudes

§ 2

lg-st 4, mille kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, et XXX palub esialgse õiguskaitse korras

§ 251lg 1 p 3 alusel kohustada vanglat tegema suitsetamist võimaldavaid toiminguid.

Tartu Vanglas on 01.12.2017 registreeritud XXX vaie nr 1-11/639-1 Tartu Vangla 20.11.2017 vastuse nr 6-24/9313-2 peale, milles jäeti XXX taotlus ostetud sigarettide tarbimise võimaluseks rahuldamata. Taotleja märgib vaides, et vangla peab võimaldama sigarettide ostmist, sigarettide tarbimiseks väljastamist ning määrama koha, kus sigarette tarbida. Samuti on Tartu Vanglas 01.12.2017 registreeritud XXX vaie nr 1-11/640-1 seoses suitsetamise keelamisega. 7. Kuna

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal, taotlus on

§-st 250 lähtudes nõuetekohane ning kohus ei välista põhivaidluse eduväljavaateid, võtab kohus sisulise seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse vajaduse osas ning kaalub vastanduvaid huve. 8.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

1. Kohus ei vaidle vastu, et kuna XXX on end määratlenud suitsetajana, siis võivad talle suitsetamisest loobumisel kaasneda teatud ebamugavused, kuid eeltoodu ei ole võrdsustatav pöördumatu tagajärje ohuga. Seda kinnitab ka Tartu Ringkonnakohus 06.12.2017 määruse nr 3-17-1449 p-s
2. Välistatud ei ole võõrutusnähtude esinemise võimalikkus, kuid need ei põhjenda õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada suitsetamisest loobumisel ja võõrutusnähtude esinemisel asjatundlikku ravi.
3. XXX leiab, et suitsetamise keelamine on süvendanud tema depressiooni. Tartu Vangla poolt edastatud tervisekaardi sissekannetest nähtuvalt ei ole taotleja varasemalt arsti vastuvõttudel depressiooni suitsetamisest loobumisega seostanud. Seega puuduvad tõendid XXX võõrutusnähtude ilmnemise kohta. Kohus nõustab aga vastustajaga, et arvestades XXX tervisekaardi 16.11.2017 sissekannet (ravilugu nr 117), mille kohaselt taotleja tunneb end ravivahetuse foonil tunduvalt paremini ning ravim on mõjunud väga hästi, puuduks põhjus vanglale vajaliku ravi andmata jätmist ette heita isegi juhul, kui meeleoluhäired oleksid seotud suitsetamise keeluga.
4. Tõepoolest, Tartu Vanglas on 10.11.2017 registreeritud XXX taotlus nr 6-24/9315-1 nikotiiniplaastrite või –nätsu võimaldamiseks, kuid vastavalt Tartu Vangla 04.12.2017 vastusele nr 6-24/9315-2 ei ole taotlejale nikotiiniasendusravi vajalik. Vastuse kohaselt on taotlejal võimalik pöörduda suitsetamise loobumise nõustaja vastuvõtule inspektor-kontaktisiku vahendusel või raskemal juhul psühhiaatri vastuvõtule, kes saab vajadusel määrata toetusravi.
5. Kohtu hinnangul ei saa väita, et vangla ei ole taotlejale suitsetamisest loobumisel tuge pakkunud. Samuti, XXX võib pärast keelu tühistamist uuesti suitsetama hakata, kui ta seda veel soovib, arvestades, et suitsetamisest loobumine toob inimesele pikemas perspektiivis kasu.
6. Kui suitsetamisest loobumine võib põhjustada ajutisi ebameeldivusi, siis suitsetamine iseenesest põhjustab olulisi terviseprobleeme nii suitsetajatele kui ka neile kinnipeetavatele ja vanglaametnikele, kes ei suitseta, kuid on sunnitud viibima suitsetavate kinnipeetavate läheduses. Tartu Ringkonnakohus analüüsib 06.12.2017 määruse nr 3-17-1449 p-s 25 põhjalikult, kuidas suitsetamine kujutab endast teaduslikult tõestatud tõsist ohtu suitsetajate endi tervisele, 3 kahjustades südame-veresoonkonda, hingamis-, seede-, kuse-suguelundkonda ja meeleelundeid ning on paljude haiguste tekkepõhjuste hulgas olulisim välditav ohutegur. Samuti peetakse tubakasuitsetamist ennast sõltuvushaiguseks, millest on ohustatud kõik suitsetajad ja mittesuitsetajad, kes tubakasuitsust saastatud õhku sisse hingavad, ning mida sooviksid 70% suitsetajatest maha jätta. Suitsetamisest tingitud terviseriskid on märksa tõsisemad kui võimalikud võõrutusnähud nende kogumis. Tubakatarbimise levimuse vähendamine vähendab tervishoiukulutusi, tõstab inimeste elukvaliteeti ja seeläbi ka riigi majanduslikku jõukust.
7. Kohus nõustub ka eelviidatud määruse p-des 25-28 märgituga, et kuna kinnipeetav ei rahasta vajaminevaid tervishoiuteenuseid ise, ei saa tal olla ainuõigust langetada ainuisikuliselt suitsetamisest loobumise või suitsetamise jätkamise otsust. Suitsetamisest loobumine vähendab märkimisväärselt tubakasuitsust tingitud haigustesse suremuse riski nagu ka muid suitsetamisest tingitud terviseriske. Kuna suitsetajate tervishoid on kallim kui mittesuitsetajate tervishoid, võimaldab suitsetamise keeld kasutada otstarbekamalt maksumaksja raha. Lisaks, olukord, kus vanglates kehtib kõigile suitsetamise keeld ning ainult mõne üksiku kinnipeetava suhtes on kohtud kohaldanud esialgset õiguskaitset, tekitab vanglas pingeid ning võib omakorda ohustada vangla julgeolekut. Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.2016 määruse nr 3-3-1-87-16 p 14 kohaselt igasugune riive, mis annab aluse halduskohtusse kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil.
8. XXX põhiõigus oma tervist suitsetamise teel kahjustada ning teatud ebamugavuste talumine vaidemenetluse või kohtuvaidluse ajal ei tingi esialgse õiguskaitse vajadust, mis kaaluks üle olulise avaliku huvi ja ettenähtavad tagajärjed Tartu Vangla jaoks. Seetõttu jätab kohus XXX esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik 4