TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-2538 Määruse kuupäev ja koht 11. detsember 2017, Tartu Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX esialgse õiguskaitse taotlus seoses Tartu Va

) § 251 lg 1 p 1 alusel peatada osaliselt TVK kehtivus. Lisaks eeltoodule mõistab kohus tulenevalt

§ 2

lg-st 4, mille kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, et taotleja soovib ka

§ 251

lg 1 p 3 alusel Tartu Vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemist, kuivõrd taotleja eesmärgiks on vanglas suitsetamine. 6.

§ 249lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal.

Tartu Vanglas on 27.11.2017 registreeritud taotleja vaie nr 1-11/618-1 seoses Tartu Vanglas suitsetamise keelamisega, milles taotleja vaidlustab esialgse õiguskaitse taotluses nimetatud TVK punkte. Kuigi taotleja ei ole vaides sõnaselgelt nõudnud suitsetamist võimaldavate toimingute tegemist, ei saa esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel välistada taotluse lubatavust eeltoodud nõude osas, kuna on selge, et taotleja soov TVK punktide vaidlustamisel on suitsetamise võimaldamine. Seega ei ole põhjendatud vangla väide, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei aita taotleja eesmärki saavutada. Riigikohtu halduskolleegiumi 20.11.2017 määruse nr 5-17-41 p 11 kohaselt saab halduskohus kohustada vanglat võimaldama kinnipeetavale suitsetamiseks vajalike esemete kasutamist ka olukorras, kus see oleks vastuolus VSkE sätetega.

1. Kohus selgitab täiendavalt, et pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist vastavalt vangistusseaduse § 11 lg-le 5 on tühistamis- ja kohustamiskaebuse kohtule esitamine tõhus vahend taotleja õiguste kaitseks. Tühistamis- ja kohustamiskaebuse lahendamisel saaks XXX taotleda ka justiitsministri määruse kohaldamata jätmist põhiseadusevastasuse tõttu (Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määrus nr 3-17-749, p 12). Seetõttu võib taotleja edaspidiseks tõhusaks õiguste kaitseks vajalik olla ka Tartu Vanglale taotluse esitamine suitsetamise lubamiseks ning suitsetatavate tubakatoodete ja esemete, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada, võimaldamiseks. Seejärel vangla keeldumisel saab taotleja esitada keelduva tegevuse peale vaide ning pärast vaide lahendamist kohtusse kohustamiskaebuse.
2. Kuna XXX on lähtudes

§ 249

lg-st 2 esialgse õiguskaitse taotluse kohtule esitanud vaidemenetluse ajal, taotlus on

§-st 250 lähtudes nõuetekohane ning kohus ei välista põhivaidluse eduväljavaateid, võtab kohus sisulise seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse vajaduse osas ning kaalub vastanduvaid huve. 9.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. 2

1. Kohus ei vaidle vastu, et kuna XXX on end määratlenud suitsetajana, siis võivad talle suitsetamisest loobumisel kaasneda teatud ebamugavused, kuid eeltoodu ei ole võrdsustatav pöördumatu tagajärje ohuga. Seda kinnitab ka Tartu Ringkonnakohus 06.12.2017 määruse nr 3-17-1449 p-s
2. Välistatud ei ole võõrutusnähtude esinemise võimalikkus, kuid need ei põhjenda õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada suitsetamisest loobumisel ja võõrutusnähtude esinemisel asjatundlikku ravi. XXX ei ole pöördunud suitsetamise keelamisest tingitud võõrutusnähtude tõttu Tartu Vangla meditsiiniosakonna poole, et võõrutusnähtusid leevendada, mistõttu puuduvad tõendid, et taotlejal üldse mingid võõrutusnähud esinevad. Samuti, XXX võib pärast keelu tühistamist uuesti suitsetama hakata, kui ta seda veel soovib, arvestades, et suitsetamisest loobumine toob inimesele pikemas perspektiivis kasu. Seetõttu jääb kohtule arusaamatuks ka taotleja väide, et tal oleks oma õigusi lihtsam kaitsta, kui oleks taastatud endine olukord. Kui kohtud jõuavad viimaks seisukohale, et Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi peab suitsetamine olema vanglates lubatud, siis saab keelava regulatsiooni uuesti tühistada.
3. Kui suitsetamisest loobumine võib põhjustada ajutisi ebameeldivusi, siis suitsetamine iseenesest põhjustab olulisi terviseprobleeme nii suitsetajatele kui ka neile kinnipeetavatele ja vanglaametnikele, kes ei suitseta, kuid on sunnitud viibima suitsetavate kinnipeetavate läheduses. Tartu Ringkonnakohus analüüsib 06.12.2017 määruse nr 3-17-1449 p-s 25 põhjalikult, kuidas suitsetamine kujutab endast teaduslikult tõestatud tõsist ohtu suitsetajate endi tervisele, kahjustades südame-veresoonkonda, hingamis-, seede-, kuse-suguelundkonda ja meeleelundeid ning on paljude haiguste tekkepõhjuste hulgas olulisim välditav ohutegur. Samuti peetakse tubakasuitsetamist ennast sõltuvushaiguseks, millest on ohustatud kõik suitsetajad ja mittesuitsetajad, kes tubakasuitsust saastatud õhku sisse hingavad, ning mida sooviksid 70% suitsetajatest maha jätta. Suitsetamisest tingitud terviseriskid on märksa tõsisemad kui võimalikud võõrutusnähud nende kogumis. Tubakatarbimise levimuse vähendamine vähendab tervishoiukulutusi, tõstab inimeste elukvaliteeti ja seeläbi ka riigi majanduslikku jõukust.
4. Kohus nõustub ka eelviidatud määruse p-des 25-28 märgituga, et kuna kinnipeetav ei rahasta vajaminevaid tervishoiuteenuseid ise, ei saa tal olla ainuõigust langetada ainuisikuliselt suitsetamisest loobumise või suitsetamise jätkamise otsust. Suitsetamisest loobumine vähendab märkimisväärselt tubakasuitsust tingitud haigustesse suremuse riski nagu ka muid suitsetamisest tingitud terviseriske. Kuna suitsetajate tervishoid on kallim kui mittesuitsetajate tervishoid, võimaldab suitsetamise keeld kasutada otstarbekamalt maksumaksja raha. Lisaks, olukord, kus vanglates kehtib kõigile suitsetamise keeld ning ainult mõne üksiku kinnipeetava suhtes on kohtud kohaldanud esialgset õiguskaitset, tekitab vanglas pingeid ning võib omakorda ohustada vangla julgeolekut. Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.2016 määruse nr 3-3-1-87-16 p 14 kohaselt igasugune riive, mis annab aluse halduskohtusse kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil.
5. XXX põhiõigus oma tervist suitsetamise teel kahjustada ning teatud ebamugavuste talumine vaidemenetluse või kohtuvaidluse ajal ei tingi esialgse õiguskaitse vajadust, mis kaaluks üle olulise avaliku huvi ja ettenähtavad tagajärjed Tartu Vangla jaoks. Seetõttu jätab kohus XXX esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik 3