3-17-2561/8

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2017, Tartu Haldusasja number 3-17-2561 Haldusasi Anatoli Kaptejevi esialgse õiguskaitse taotlus suitsetamise võimaldamiseks RESOLUTSIOON Jätta Anatoli Kaptejevi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale on õigus esitada määruskaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Anatoli Kaptejev esitas Tartu Halduskohtule
3. novembril 2017 esialgse õiguskaitse taotluse (EÕK) suitsetamise võimaldamiseks. Taotleja palub peatada Tartu Vangla kodukorra punktide kehtivus, mis keelavad suitsetamise.
4. Tartu Vangla teatas kohtule
5. novembril 2017, et A. Kaptejev esitas Tartu Vanglale
6. novembril 2017 vaide. Vaideotsust käesolevaks hetkeks tehtud ei ole. Justiitsministeerium teatas kohtule
7. novembril 2017, et A. Kaptejev ei ole vaiet esitanud.
8. Tartu Halduskohus jättis
9. detsembri 2017 määrusega A. Kaptejevi EÕK käiguta. Taotlejal tuli tasuda riigilõiv 15 eurot või taotleda menetlusabi. Taotlejal tuli selgitada, millised pöördumatud tagajärjed talle tekivad, kui kohus EÕK-d ei rakenda. KOHTU SEISUKOHT
10. EÕK esitamisel tasutakse riigilõivu 15 eurot (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 104 lg 1, riigilõivuseadus § 60 lg 6).
11. Tartu Halduskohtu
12. detsembri 2017 määruse resolutsiooni p-ga 2 kohustati taotlejat kõrvaldama EÕK puudused, sh tasuma riigilõivu 15 eurot. Puudused tuli kõrvaldada 5 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. A. Kaptejev sai kohtu määruse kätte
13. detsembril
14. Seega puuduste kõrvaldamise tähtaeg möödus
15. detsembril
16. A.Kaptejev küll vastas kohtu määrusele, milles märkis, et õiguskaitse on vajalik, kuna tema õigust suitsetada on piiratud, keeld toob kaasa ebameeldivusi ja rikub põhiõigusi. Samas ei tasunud A. Kaptjev riigilõivu ega esitanud menetlusabi taotlust. Riigilõivu tasumata jätmine ja menetlusabi andmata jätmine on EÕK läbi vaatamist takistav asjaolu. Seega tuleb EÕK jätta läbi vaatamata (HKMS § 55 lg 2).
17. Kohus peab vajalikuks märkida, et isegi kui kohus peaks EÕK taotluse sisuliselt lahendama, jääks EÕK suure tõenäosusega rahuldamata. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et vanglas kehtiv suitsetamiskeeld tooks taotlejale kaasa pöördumatuid õiguslikke tagajärgi, mida ei oleks tulevikus võimalik heastada (vt ka Tartu Ringkonnakohtu
18. detsembri
19. a määrus asjas nr 3-17-1449). Suitsetamiskeeluga on piiratud eeskätt kinnipeetava üldist vabadusõigust. Samas vabadusõiguse kontekstis ei ole suitsetamise näol tegemist sellise hüve ja väärtusega, mida peab tingimata saama teostada kohtuvaidluse ajal. Suitsetamisest tingitud terviseriskid on eelduslikult tõsisemad kui võimalikud võõrutusnähud. Kui tulevikus peaks suitsetamise keeld osutuma õigusvastaseks ja kehtivuse kaotama, saab isik seda tegevust soovi korral jätkata. Ühtlasi ei näe kohus inimväärikuse kontekstis seda, et vanglas suitsetamise keelamisega kaasnevad võimalikud võõrutusnähud oleksid sedavõrd intensiivsed, et ületaksid suitsetamise mittevõimaldamisega paratamatult kaasnevad mõõdukad kannatused, valu või üleelamised. Isegi kui need kannatused võivad esineda, ei oleks küsimus suitsetamise lubamises, vaid nende meetmete kohaldamises, mis aitaksid võimalikke kannatusi vähendada. Halduskohtul puudub teave (nt arsti väljavõte) selle kohta, et suitsetamine oleks taotlejale vajalik selleks, et vältida tervisekahju saabumist. (allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma 2