1-15-2880/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-2880 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. augusti 2017 määrus süüdimõistetu Sergei Kotini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Sergei Kotin (isikukood 37412070299), määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. augusti 2017 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu Sergei Kotini määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohtu 27.04.2015 kohtuotsusega karistati Sergei Kotinit KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aasta 6 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetav karistus, kui kergem karistus, kaetuks raskema karistusega, s.o Harju Maakohtu 27.11.2014 otsusega (1-14-7909) mõistetud karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust, millest oli ära kantud eelvangistus 7 kuud 6 päeva ning algusega 27.11.2014 jäi S. Kotinil kanda 4 aastat 4 kuud 24 päeva vangistust. Liitkaristusest arvati maha eelmise kohtuotsuse järgi täiendavalt ärakantud karistus, s.o ajavahemik 27.11.2014 – 26.04.2015 (5 kuud vangistust) ja kohtuotsuse kuulutamise seisuga ehk algusega 27.04.2015 jäi S. Kotinil kanda 3 aastat 11 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja lõpp 20.04.
7. Maakohtu määrus
8. Viru Maakohtu 28.08.2017 määrusega jäeti S. Kotin vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 2.
9. Maakohus märkis, et süüdimõistetul on 8 kehtivat kriminaalkaristust ning 6 väärteokaristust. S. Kotin on käesoleva vangistuse jooksul töötanud vangla majandustöödel koristajana, osalenud tootmistööl, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, osalenud riigikeele kursustel A2 tase ning läbinud tõstukijuhi koolituse. Vabanemisel on süüdimõistetul olemas garanteeritud elu- ja töökoht, lähedaste toetus. Samas leidis maakohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning oleks liialt ennatlik. 2.
10. Maakohtu hinnangul näitab isiku varasem käitumine, nimelt korduv karistatus, et tal on välja kujunenud kindel, kriminaalne, käitumismuster. Isik on korduvalt karistatud narkokuritegude toimepanemise eest ja maakohtul ei tekkinud veendumust, et ennetähtaegse vabanemise korral suudaks ta seaduskuulekale teele asuda. Samuti on märkimisväärne asjaolu, et süüdimõistetul on kehtiv distsiplinaarkaristus. See näitab, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid ehk süüdimõistetu käitumine ei ole rahuldav. 2.
11. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 20.04.2019, s.o pisut vähem kui kahe aasta pärast. Maakohus leidis, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Isikul on senine kriminaalne elu piisavalt pikk ja järjepidev, et asuda seisukohale, et käesolevaks ajaks ärakantud karistus on karistuse eesmärgid täitnud. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaledes näiteks täiendavates sotsiaalprogrammides. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindas maakohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elu- ja töökoht, lähedaste olemasolu ning osalemine taasühiskonnastavates tegevustes) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Maakohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Määruskaebus
12. Viru Maakohtu 28.08.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes ei ole nõus maakohtu määrusega ning soovib enda vabastamist. S. Kotin kordab üle enda suhtes esinevad positiivsed asjaolud ning märgib, et kuigi maakohus oli teadlik, et ta läbis ka sotsiaalsete oskuste treeningu, siis ei ole seda määruses mainitud. Samuti ei ole mainitud, et süüdimõistetu on iseseisvalt vabanenud suitsetamisest. S. Kotin rõhutab, et nii vangla kui ka prokurör olid nõus tema vabastamisega. Süüdimõistetu on nüüdseks aru saanud enda vigadest, on valmis uueks eluks ning kui tema kõrval on armastavad inimesed, siis saab ta hakkama. Teda toetaks samuti kriminaalhooldus. Vangistuses hakkas ta hagisid maksma, kuid vabaduses oleks see efektiivsem, sest siis saaks ta tööl käia. Tema poolt toimepandud rikkumine ei ole suur. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
14. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud selliseid uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks 2 tähelepanu pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ja leidis, et negatiivsed asjaolud kaaluvad üles positiivsed asjaolud ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatuga, et maakohus on jätnud arvestamata S. Kotini suhtes esinevaid positiivsed asjaolud. Tõepoolest, S. Kotin on nimetanud määrusekaebuses positiivsete asjaoludena sotsiaalsete oskuste treeningu läbimist ning suitsetamisest loobumist, milliseid ringkonnakohus peab ka tunnustustväärivaiks. Samas pole need asjaolud taolised, mis peaks omama kindlasti määravat kaalu S. Kotini ennetähtaegsel vabastamisel.
15. Kaebaja rõhutab määruskaebuses, et prokurör ja vangistusasutus toetasid tema ennetähtaegset vabastamist, kuid ringkonnakohus märgib, et eelnimetatute seisukohad pole kohtu jaoks ülimuslikud, millega peaks isiku ennetähtaegse vangistusest vabastamise küsimuse lahendamisel kindlasti arvestama. Siinkohal toob kohus S. Kotini isiku puhul välja, et tema senine kriminaalne elu on olnud piisavalt pikk ja järjepidev, et asuda seisukohale, et käesolevaks ajaks ärakantud karistus on karistuse eesmärgid täitnud.
16. Tuleb jaatada maakohtu hinnangut, et isiku varasem käitumine ja just nimelt korduv karistatus näitab õigustatult, et tal on välja kujunenud kindel, kriminaalne, käitumismuster. S. Kotinit on korduvalt karistatud narkokuritegude toimepanemise eest ja kohtutel ei tekkinud veendumust, et ennetähtaegse vabanemise korral suudaks ta seaduskuulekale teele asuda. Karistusaja lõpp on alles 20.04.2019 ja isik kannab karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, mis on toime pandud korduvalt. S. Kotini isikust ja kuriteo asjaoludest tulenevalt ei saa kohus ilmutada ilmselget kergekäelist tingimisi enne tähtaega vabastamist.
17. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 28.08.2017 määrus muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Maarika Kuusk