Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud Xxxxkanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (
) § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu selgitused Tsiviilasjas nr 2-14-19179 on Viru Maakohus 19.12.2014 kinnitanud kompromisslepingu, mille kohaselt tasub kostja hagejale igakuiselt elatist 150 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni lapse 21-aastaseks saamiseni, juhul, kui laps jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Pooled leppisid kokku, et juhul, kui suureneb Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatav töötasu alammäär, siis suureneb võrdeliselt töötasu alammäära suurenemise protsendiga ka määruse punktis 1 nimetatud elatis. Lisaks kohustus kostja hagejale andma elatist ka sel moel, et kannab hageja ülalpidamiskulusid ajal, mil hageja viibib kostja juures s.h kulud eluasemele, toidule, hügieenitarvetele, transpordile, riietele jms. Xxxxesitas 12.06.2017 Viru Maakohtule hagi elatise suuruse muutmiseks ja taotleb elatise suuruse muutmist määrani, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale kuus. Viru Maakohus keeldus 16.06.2017 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja saatis asja 14.07.2017 kohtualluvusel lahendamiseks Harju Maakohtule. Harju Maakohus võttis 19.07.2017 määrusega hagi menetlusse. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 24.07.2017, mida kostja kohtule saadetud kirjas kinnitas. Kostja hagile vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus lähtub elatise suuruse muutmisel nii pärast kompromissi kinnitamist muutunud asjaoludest hageja elukorralduses (elukoha muutus ja võimalus vähem lahuselava vanema juures viibida, koolikohustuse täitmine, huviringid jmt) kui seaduses sätestatud miinimumelatise suuruse muutumisest. Tsiviilasja hinna arvutuskäik 9 kuud x 85 eurot ( 235-150)= 765 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja menetluskulusid kandnud, mistõttu puudub vajadus kulude suuruse kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 2 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.