TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-2601 Määruse kuupäev 08.12.2017 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Roman Valdre esialgse õiguskaitse suitsetamiskeeluga Tartu Vanglas Resol

) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetlus ajal.

§ 249

lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

1. Kohtunõude vastusele on lisatud R. Valdre pöördumine Tartu Vangla direktorile, mis on inspektor-kontaktisikule kätte antud 20.11.2017 (tl 6), mistõttu saab lugeda esitamise kuupäevaks 20.11.
2. Pöördumises taotleb R. Valdre Tartu Vangla direktori käskkirja nr 11/49 tühistamist, samuti suitsetamise võimaluse taastamist. Lisaks on Tartu vanglas registreeritud 28.11.2017 R. Valdre vaie nr 1-11/621-1 Justiitsministeeriumile (tl 7). Vaides taotleb kinnipeetav Tartu Vangla kodukorra punktide, mis piiravad tema õigusi suitsetada tubakatooteid, tühistamist. Lisaks taotleb R. Valdre vaides esmase õiguskaitse tagamist, paludes peatada kodukorra punktide kehtivus. Vangla kinnitusel on vaided lahendamisel (tl 11).
3. Seega, kui pidada esialgse õiguskaitse taotluse esitamist lubatavaks

§ 249

lg 5 mõttes ja lugeda, et esialgse õiguskaitse kohaldamise formaalsed eeldused on täidetud, siis ei ole kaebaja õiguste kaitseks esialgse õiguskaitse kohaldamine kohtu arvates vajalik.

1. Kohus palus Tartu Vanglal kontrollida kinnipeetava terviseandmeid ning esitada kaebaja tervisekaardi väljavõte, kui andmetes on esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise jaoks asjakohast teavet. Tartu vangla 07.12.2017 vastuse kohaselt oli kaebaja enne 01.10.2017 kohaldatud suitsetamiskeeldu suitsetaja ja tal on isiklike asjade ühtse nimekirja järgi laos 8 sigaretti. Kohtule edastati R. Valdre tervisekaardi väljavõte (tl 12). Kohtule ei nähtu kaebaja tervisekaardist ühtegi esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olevat asjaolu. Kaebajal ei ole esinenud terviserikkeid ega kaebusi seoses suitsetamiskeeluga või suitsetamise tõttu enne ega pärast 01.10.
3. Seega ei ole kohtu arvates taotluses ega vaides välja toodud ühtegi asjaolu, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist kaebaja suhtes. Kaebaja soovib saavutada olukorda, kus temal oleks Tartu Vanglas võimalik suitsetada. Ühtegi põhjendust, missugused tagajärjed talle saabuvad, kui ta oma eesmärki ei saavuta, pole taotluse esitaja märkinud. Seetõttu ei pea kohus lubatavaks esialgse õiguskaitse kohaldamist kaebaja suhtes seoses Tartu Vanglas kehtiva suitsetamiskeeluga. Ainuüksi ajutine ebamugavus või kaebaja hinnang, et vanglas kehtivad kodukorra punktid võivad olla vastuolus põhiseadusega, ei saa olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise alus. Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse korras põhivaidluse tulemuse ette ära otsustamine ei ole üldiselt lubatav.

§ 249

lg-st 1 tulenevalt on esialgset õiguskaitse kohaldamise eelduseks taotlejale kohtumenetluse või vaidemenetluse ajal tekkida võivad pöördumatud tagajärjed. Praegusel juhul ei nähtu ning R. Valdre ei ole kohtule esitanud ühtegi sellekohast väidet ega tõendit, et taotlejale võiks vanglas kehtiv suitsetamiskeeld põhjustada tagajärgi, mille kõrvaldamine kohtuotsusega osutuks oluliselt raskendatuks või võimatuks. Eeltoodud põhjustel jätab kohus R. Valdre taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata. 2 10. Esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (

§ 252lg 7).

11. Haldusasja nr 3-17-2601 toimikusse liidetud dokumendid (tl 12) sisaldavad andmeid kaebaja tervise kohta, mis on käsitletavad delikaatsete isikuandmetena isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 p 3 mõttes. Kohus kuulutab kaebaja terviseandmete osas menetluse kinniseks kaebaja eraelu kaitseks. Antud juhul puudub selles osas huvi asja avaliku arutelu vastu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlus käesolevas haldusasjas tuleb

§ 77

lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 3 alusel kaebaja terviseandmeid puudutavas osas kuulutada kaebaja eraelu kaitseks kinniseks. (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik 3