Obsah (7)

§ 46§ 124§ 71§ 152§ 43§ 108§ 104

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-823 Määruse kuupäev ja koht 22. november 2017, Tartu Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kohustamis

) § 46 lg 2 kohaselt võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Kuigi kaebaja leiab, et kaebus on tähtaegne, kuna viimati palus kaebaja PPA-lt sõiduauto tagastamist märtsis 2017, ei saa kohus kaebajaga nõustuda. Lisaks, kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et pöördus

1. aasta märtsis PPA poole sõiduauto tagastamiseks ning eeltoodu ei nähtu ka PPA dokumendihaldusest. Kaebaja sõiduauto võeti hoiule juba 14.07.
2. Kaebaja pidi juba siis tajuma, et PPA rikub tema õigusi ning et tal tuleb oma õiguste kaitsmiseks rakendada õiguskaitsevahendeid. Isegi kui lugeda, et kaebetähtaja kulgemine ei alanud sõiduauto hoiulevõtmise hetkest, pidi kaebaja hiljemalt 17.01.2017 teadma, et PPA ei tagasta talle vaidlusalust sõiduautot. 17.01.2017 koostas PPA kahtlustatavana kinnipidamise asendamise akti (kriminaalmenetluse alustamata jätmise nr 17260300002). Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse alles 18.04.2017, seega ilmselgelt 30-päevast kaebetähtaega ületades.
3. Kohtusse saabus 07.11.2017 kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja suhtes on teostatud toiminguid alates 14.07.2016 kuni 17.01.
4. Kõik dokumendid on koostatud eesti keeles ning mitte ükski neist ei kanna märkust selle kohta, et kaebajale oleks menetlusdokumendi tekst tõlgitud, et kaebaja sai sellest aru ja allkirjastas selle. Ainult 17.01.2017 kinnipidamise asendamise aktis on märgitud, et selle koostamisest võttis osa tõlk Valentina Org. Kaebaja pöördus iseseisvalt Vene Föderatsiooni tõlgi poole, kes tõlkis kõik menetlusdokumendid. Ükski dokument ei sisalda selget selgitust kaebuse ja selle tähtaja esitamise kohta, v.a 14.07.2016 sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt, kuid dokumendis märgitud tekst ei olnud kaebajale arusaadav. Vastustaja ei ole kaebajale selgitanud viimase õigust vaidlustada vastustaja tegevust ega selgitanud kaebuse esitamise tähtaegu ega nende tähtsust. Kaebaja palub lugeda, et temale haldusmenetluses õiguste selgitamata jätmine talle arusaadavas keeles on mõjuv põhjus kohustamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebaja tegi kõik endast sõltuva, et saada aru vastustaja koostatud dokumentide sisust ja nende mõjust enda õigustele.
5. PPA esitas kohtule 17.11.2017 seisukoha, milles leiab, et kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kaebaja on ise nentinud, et 14.07.2016 koostatud sõiduki üleandmise-vastuvõtmise aktis oli olemas vaidlustusviide, milles oli ära näidatud nii vaide kui ka halduskohtule kaebuse esitamise võimalus ja tähtaeg. Kaebaja on teatanud, et pöördus iseseisvalt Vene Föderatsiooni tõlgi poole, kes tõlkis vastustaja poolt koostatud menetlusdokumendid. Kaebaja poolt toodud põhjendus arusaamise puudumise näol 2 haldustoimingu vaidlustamise võimaluse ja tähtaja osas ei ole eluliselt usutav. Vaidlustamisviite puhul ei ole tegemist sedavõrd keeruka juriidilise tekstiga, et see tõlgituna juriidilist haridust mitteomavale isikule arusaamatu võiks olla. Kohtu seisukoht 12.

§ 46

lg 2 kohaselt võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Kohus põhjendas 17.10.2017 määruses, et kaebus esitati kohtule ilmselgelt 30-päevast kaebetähtaega ületades ning ei pea vajalikuks määruse põhjendusi täies ulatuses korrata. Kohus märgib, et kaebaja sõiduauto võeti PPA poolt hoiule juba 14.07.2016, mis oli enam kui üheksa kuud enne 18.04.2017 kaebuse kohtule esitamist. Kaebajale tehti 14.07.2016 teatavaks PPA sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt nr KOI/EKSP/14.07.2016/01, mis sisaldas ka vaidlustamisviidet, ning seega oli kaebuse esitamise tähtaeg 15.08.2016. Isegi kui lugeda, et kaebetähtaja kulgemine ei alanud sõiduauto hoiulevõtmise hetkest, pidi kaebaja teadma, et PPA ei tagasta talle vaidlusalust sõiduautot hiljemalt 17.01.2017, mil PPA koostas kinnipidamise asendamise akti (kriminaalmenetluse alustamata jätmise nr 17260300002) ning tegi selle kaebajale tõlgi osalusel teatavaks. 13.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. Kuna kaebus ei ole esitatud tähtaegselt, on kaebaja kohtule esitanud kaebetähtaja ennistamise taotluse, mille kohus järgnevalt lahendab. 14.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Riigikohtu halduskolleegiumi 19.04.2006 määruse nr 3-3-1-26-06 p-st 12 nähtuvalt on ennistamine võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks selle ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid.

1. Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009 määruse nr 3-3-1-75-08 p 16 kohaselt võivad kaebetähtaja ennistamise aluseks olla nii objektiivset kui subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Kaebaja palub lugeda, et temale haldusmenetluses õiguste selgitamata jätmine talle arusaadavas keeles on mõjuv põhjus kohustamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
2. Kohus saab aru, et kaebaja ei pruukinud eesti keele oskuse puudumise tõttu koheselt mõista PPA 14.07.2016 vallasasja hoiulevõtmise protokolli ja PPA üleandmise-vastuvõtmise akti nr KOI/EKSP/14.07.2016/01 sisu ning viimases sisalduvat vaidlustamisviidet, kuid kaebaja ise kinnitab, et lasi menetlusdokumendid eesti keelest vene keelde tõlkida. Pärast dokumentide tõlkimist, pidi ta aru saama ka võimalusest PPA tegevust vaidlustada, kuna PPA 14.07.2016 sõiduki üleandmise-vastuvõtmise aktis nr KOI/EKSP/14.07.2016/01 on olemas vaidlustamisviide, mille kohaselt on isikul õigus esitada vaie haldusorganile või kaebus halduskohtule 30 päeva jooksul toimingu teadasaamise päevast arvates. Kui kaebajale jäi arusaamatuks, mida tähendab vaide esitamine, siis pidi ta aru saama võimalusest esitada kaebus kohtule. Samuti nähtub vaidlustamisviitest vaide ja kaebuse esitamise tähtaeg.
3. 17.01.2017 koostas PPA kahtlustatavana kinnipidamise asendamise akti (kriminaalmenetluse alustamata jätmise nr 17260300002), milles asendas kaebaja kinnipidamise maksega riigituludesse. Nimetatud aktis kirjeldati ka EKEI 19.12.2016 ekspertiisiakti nr 16E-LT0087 tulemusi ning asjaolu, et kaebaja poolt toimepandud tegu vastab karistusseadustiku § 345 lg 1 järgi 3 kvalifitseeritava teise astme kuriteo tunnustele. Kaebaja on akti allkirjastanud ning pidi akti sisust aru saama, kuna akti koostamisest võttis osa tõlk.
4. Seega ei saa lugeda põhjendatuks kaebaja väidet, et vastustaja ei ole kaebajale selgitanud viimase õigust vaidlustada vastustaja tegevust ega selgitanud kaebuse esitamise tähtaegu ning nende tähtsust. Kaebaja oli teadlik menetlusdokumentide sisust, PPA tegevuse vaidlustamise võimalustest ning vaidlustamise tähtajast, kuid jättis õiguskaitsevahendid tähtaegselt kasutamata. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Kaebajal oli juba varasemalt võimalik kasutada kvalifitseeritud õigusabi, kuid ta ei teinud seda.
5. Kuna puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, siis puudub vajadus kaaluda vastanduvaid õigushüvesid Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2013 määruse nr 3-3-1-30-13 p-st 12 lähtudes ning kaebaja taotlus tähtaja ennistamiseks jääb rahuldamata. Kaebetähtaja rikkumise on tinginud kaebaja enda tegevusetus ning kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud.

§ 152

lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124lg-le 2.

20. Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes

§ 152

lg 1 p-st 2 ja

§ 124lg-st 2 lõpetab kohus määrusega käesoleva asja menetluse.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 21.

§ 108

lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kuna vastustaja ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud, siis jäävad poole menetluskulud nende endi kanda. 22.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 või 4 alusel.

Kuna kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 2 alusel ning kaebuselt on 22.05.2017 tasutud riigilõivu 15 eurot, on kaebajal õigus riigilõivu tagastamisele. Kui kaebaja soovib riigilõivu tagastamist, tuleb tal kohtule teatada, kellele ja millisele arvelduskonto numbrile riigilõiv tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik 4