1-16-11091/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2017, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-16-11091 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Jaanus Keerti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Jaanus Keert, isikukood 39902180856, viibimiskoht: Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 13.04.2017 ja lõpp 03.06.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg 30.11.2017, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta Jaanus Keert vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Jaanus Keertile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 08.11.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jaanus Keerti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 09.01.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-11091 tunnistati Jaanus Keert süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 8, 9 ja § 200 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati Jaanus Keertile mõistetud karistust ⅓ võrra ning karistuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg ja vahi all viibitud aeg ning ärakandmata karistuseks loeti tähtajaline vangistus 1 aasta 1 kuu ja 21 päeva. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Jaanus Keert ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu, täidab talle KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7, 8 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi, mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, osaleb kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammides, otsib endale töökoha, omandab üldhariduse või eriala ning ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähisugulased). Harju Maakohtu 20.04.2017 määrusega pöörati Jaanus Keertile Harju Maakohtu 09.01.2017 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 1 aasta 1 kuu 21 päeva vangistust täitmisele. Kohus luges Jaanus Keerti karistuse kandmise alguseks 13.04.
2. 1 Jaanus Keerti on kriminaalkorras karistatud 1-l korral, vanglas kannab isik karistust teist korda. Käesolevat karistust Jaanus Keert kinnipeetav röövi ja varguste eest. Kinnipeetav Jaanus Keert on vangistuse jooksul täitnud erinevaid individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi. Kinnipeetav on töötanud majandustöödel, osalenud STEP programmi raames nõustamisel, õpib kutseharidusõppes puidupingioperaatori eriala, temaga viidi läbi vestlus minapildi korrigeerimiseks ja sotsiaalsete oskuste arendamiseks, ta paiknes Viru Vangla III üksuse noorte sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas ning osaleb sealsetes tegevustes, osaleb noortele suunatud motivatsiooniprogrammis ja on saanud hea käitumise eest erinevaid preemiaid ning talle on kaasatud tugiisik, kellega kinnipeetav on kontakteerunud. Vangistuse jooksul kinnipeetava käitumise ja suhtlemise osas probleeme ei ole esinenud. Distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda elama aadressile xxxx. Kõnealusel aadressil asub korter, mida üürib Jaanus Keerti pere. Jaanus Keert keeldus alaealisena kodus ööbimast ning eelistas elada hulkuvat eluviisi. Kinnipeetava pere on nõus Jaanus Keertile vabanemise korral elamispinda pakkuma. Jaanus Keert oli enne vangistust vanemate poolt ülalpeetav. Kutsetunnistus ning pikaajaline töökogemus isikul puudub. Kinnipeetav on pannud kuriteod toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kriminaalhoolduse ajal võttis kinnipeetav ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele, kuid kuna isik sealsetes planeeritavates tegevustes ja kohtumistes ei osalenud, võeti ta Töötukassast töötuna arvelt maha, mistõttu lõpetas isik Töötukassas käimise juba esimesel kuul. Vanglas on isik osalenud tööhõives ning ta on motiveeritud võlgu tasuma. Kinnipeetava vanemad on kiitnud isiku suhtumist töösse. Jaanus Keerti suhted päritoluperega olid keerulised. Kinnipeetaval olid emaga tõsised tülid, kuhu sekkus ka politsei (esines vägivalla juhtumeid). Kinnipeetava ema kuritarvitab alkoholi. Jaanus Keerti tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid. Süüteod on Jaanus Keert toime pannud grupis ning ta on sõprade poolt mõjutatav. Jaanus Keerti tugiisikuks on A F-V. Kinnipeetaval on süvenev alkoholiprobleem. Jaanus Keert on varasest teismeeast saadik kuritarvitanud alkoholi, mistõttu on isik viibinud ka xxxx sõltuvusainete vastast abi vajavate noorte osakonnas. Kriminaalhooldusel olles rikkus isik nõuet mitte tarvitada alkoholi. Kinnipeetav on alkoholijoobes sooritanud kuritegusid ning kasutanud vägivalda. Isik soovib alkoholisõltuvusest vabaneda, kuid otsib oma alkoholitarvitamisele vabandusi. Teda on 15-l korral karistatud alaealisena alkoholi tarvitamise eest. Kanepit tarvitas Jaanus Keert vabaduses igapäevaselt. Isik on motiveeritud narkootikumide tarvitamisest vabanema. Kinnipeetav mõistab narkootikumide kahjulikkust, kuid süüdistab olukorda või muid endast sõltumatuid asjaolusid, kuid isik ise toob eelkõige välja mõjutatavust. Kinnipeetaval on arenenud eakohased suhtlemisoskused. Kuritegude toimepanemiseks on isik valinud teadlikult ohvriks nõrgema isiku. Probleemidest on Jaanus Keert teadlik, kuid puudulike oskuste tõttu ei lahenda oma probleeme sihipäraselt ning raskuste tekkimisel lükkab oma probleemidega tegelemise edasi. Kinnipeetav on impulsiivne, eelistab pigem tegutsemist, kui läbimõtlemist. Eesmärgid on üldised – isik soovib vanglast vabanemise korral hakata ema ja isa kuulama, osta endale korteri ja hakata elama seaduskuulekat elu. Kinnipeetav on võtnud talle pakutud abivõimalused vastu valivalt. Jaanus Keert väidab, et ta soovib tööle asuda, kuid tööotsingutesse tõsiselt ei suhtu. Isik oskab teha erinevate ametnikega koostööd, saab aru erinevatest rollidest ning nende vajalikkusest. Ametnikega probleeme ei ole täheldatud. Isik on varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud. Kinnipeetav arvab, et vangla on teda muutnud ning on arvamusel, et enam kuritegusid toime ei pane. Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik lastele ja väheohtlik avalikkusele. Ohustatud on isikud ning ka lapsed, kes on abitud ja kellel on materiaalselt väärtuslike esemeid. Oht seisneb röövides, 2 mille tagajärjel kannatanu võib saada füüsilist valu. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on alkoholijoobes. Ohtlikkust võib suurendada grupi mõju ning puudulik probleemide lahendamise oskus. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava Jaanus Keerti tingimisi enne tähtaegset vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule 27.11.2017 edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Jaanus Keerti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla Jaanus Keerti ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 30.11.2017 toimunud videokohtuistungil selgitas Jaanus Keert, et varasemalt ta kontrollnõudeid ei täitnud, ta tarbis alkoholi ning ei mõelnud tagajärgedele. Käesoleval hetkel ta ei tea, et tema suhtes oleks pooleli kriminaalmenetlus. Vabanemisjärgselt plaanib isik asuda elama vanemate juurde. Ta soovib kriminaalhoolduse nõudeid täita, tahab võtta ennast kohe Töötukassas arvele ning soovib käituda õiguskuulekalt. Jaanus Keertile ei ole selgitatud, miks on tema ohtlikkuse taset hinnatud nii kõrgelt. Samuti ei tea ta, miks on uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuse protsent nii suur. Kallale ta kellelegi läinud ei ole, on vaid kaks korda tõuganud, kuid kakelnud ei ole kellelgigi, sest tema väldib neid kaklusi. Ta soovib jätta halva seltskonna selja taha ning ta on sellega juba algust teinud, sest halbadele sõpradele, kes tarvitavad alkoholi, on ta helistanud ning öelnud, et ta ei taha nendega suhelda. Tema tugiisikuks on A F-V xxxx, kellega ta suhtleb siiani ning kellele ta saab rääkida ära oma mured. Tugiisik kuulab ta ära ja annab nõu, et ta midagi valesti ei teeks. Jaanus Keerti sõnul mõjub tugiisik talle hästi. Vabanemise korral soovib Jaanus Keert tugiisikuga kohtuda ning rääkida läbi asju, kuidas elada. Ta plaanib ka huviringidesse minna. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Jaanus Keert ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohus hindab positiivselt, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht. Jaanus Keert asuks vabanemisjärgselt elama pere juurde aadressile xxxx ning kinnipeetava pere on valmis pakkuma Jaanus Keertile kõnealusel aadressil elamispinda. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht Jaanus Keertil puudub, kuid kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetava pere on nõus vajadusel Jaanus Keerti ülal pidama. Kohus leiab aga, et töökoha puudumine võib suurendada isiku ohtlikkust ühiskonnas. Jaanus Keert tahab võtta ennast Töötukassas kohe töötuna arvele, kuid kohus ei saa mööda vaadata sellest, et kinnipeetav võttis ennast ka varasema kriminaalhoolduse ajal Eesti Töötukassas töötuna arvele ning lõpetas Töötukassas käimise juba esimesel kuul. Kohus leiab, et olukorras, kus kinnipeetav on pannud kuriteod toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, isikul pikaajaline ametlik töökogemus puudub ning varasemad tööotsingud Töötukassas ebaõnnestusid, ei ole kohtu hinnangul töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Vähetähtsaks ei saa pidada ka asjaolu, et kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud ja alkoholi tarvitavaid isikuid, kuna kinnipeetav 3 on sõprade poolt mõjutatav, mis omakorda suurendab isiku riskikäitumist vabaduses. Samas väärib tunnustust, et Jaanus Keert on avaldanud soovi kõnealusest tutvusringkonnast eemalduda. Jaanus Keerti on varasemalt kriminaalhooldusele allutatud, kuid isik rikkus kriminaalhoolduse nõudeid ning temale mõistetud karistus pöörati täitmisele. Järelikult ei osutunud kriminaalhooldusele allutamine Jaanus Keerti puhul piisavaks, et mõjutada isikut õiguskuulekalt käituma. Tuleb tõdeda, et Jaanus Keert on ennast käesoleva karistuse kandmise ajal väga hästi ülal pidanud. Jaanus Keerti ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetaval ei ole olnud probleeme käitumise ja suhtlemisega ning ametnikega ei ole samuti probleeme täheldatud. Samuti on kinnipeetav täitnud erinevaid individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke. Jaanus Keert on vangistuse jooksul töötanud majandustöödel ja õppinud kutseharidusõppes puidupingioperaatori eriala, ta osales STEP programmi raames nõustamisel ning temaga viidi läbi vestlus mina-pildi korrigeerimiseks ja sotsiaalsete oskuste arendamiseks. Lisaks eeltoodule nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et isik osaleb noortele suunatud motivatsiooniprogrammis ning ta on paigutatud Viru Vangla III üksuse noorte sõltuvusrehabilitatsiooni osakonda. Hea käitumine kontrollitud keskkonnas ning individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevuste läbimine viitab kohtu hinnangul, et isik on valmis tegema pingutusi oma senise elu ja hoiakute muutmisel, kuid eeltoodu ei veena kohut piisavalt selles, et isik suudaks vabaduses ilma kuritegusid toime panemata hakkama saada. Jaanus Keert on alkoholijoobes sooritanud kuritegusid ning kasutanud vägivalda, mistõttu tuleb üheks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks pidada Jaanus Keerti alkoholisõltuvust. Varasem kriminaalhooldusele allutamine ja sellega kaasnev kohustus mitte tarvitada alkoholi Jaanus Keertile soovitud mõju ei avaldanud, sest Jaanus Keert tarbis vaatamata keelule alkoholi. Kohus hindab positiivselt, et Jaanus Keert on avaldanud soovi alkoholisõltuvusest vabaneda ning vähetähtis ei ole ka asjaolu, et isik paikneb sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas, kuid eeltoodu ei veena kohut piisavalt selles, et Jaanus Keert oleks alkoholisõltuvuse nüüdseks täielikult seljatanud. Teisisõnu on jätkuvalt olemas risk, et isik ei suuda vabaduses alkoholi tarvitamisest hoiduda ning ta võib taas alkoholijoobes panna toime kuritegusid. Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et isikut on korduvalt väärteokorras karistatud, mis näitab isiku ükskõikset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Kohtu hinnangul väärib tunnustust, et Jaanus Keert on vangistuse jooksul õiguskuulekalt käitunud, kuid eeltoodu ei garanteeri aga automaatselt kinnipeetava vabastamist ning kohus peab katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestama ka teisi KarS § 76 lg-s 4 sätestatud tingimusi. Kohus võtab otsustuse tegemisel arvesse ka asjaolu, et Harju Maakohus menetleb Jaanus Keerti suhtes juba uut kriminaalasja. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et Jaanus Keertile on esitatud süüdistus uutes kuritegudes: 02.11.2016 toime pandud kuriteos, 03.12.2016 vahi all viibimise ajal toime pandud kuriteos ning 17.02.2017 katseajal toime pandud kuriteos. Võttes arvesse eeltoodut, kinnipeetava isikut, kinnipeetava varasemast elukäigust lähtuvat ohuprognoosi ning tema vabanemisjärgseid elutingimusi ei ole kohus piisavalt veendunud selles, et isik suudaks vabaduses kuritegude toimepanemisest hoiduda. Muuhulgas on Jaanus Keert oma varasema käitumisega näidanud, et ka käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole tema puhul küllaldane meede uute kuritegude toimepanemise ära hoidmiseks. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Jaanus Keerti vabastamisega tingimisi enne tähtaega ning järgnevat vangistuse aega saabki Jaanus Keert kasutada tehtud positiivsete muudatuste kinnistamiseks. Maakohus juhindus KarS § 76, § 761 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4