Obsah (6)

§ 120§ 121§ 47§ 43§ 249§ 55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2017, Tartu Haldusasja number 3-17-2554 Haldusasi Rene Kuljuse (Kuljus) kaebus seonduvalt Tartu V

) § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Lähtudes kohtule esitatud taotlusest ning asjaolust, et Tartu Vangla

1. mai
2. a käskkirjast nr 1-1/49 nähtuvalt näeb alates
3. oktoobrist 2017 vangla territooriumil suitsetamise keelu ette Tartu Vangla kodukorra p 2.3 ehk kaebaja õigusi on hakanud mõjutama Tartu Vangla kodukorra p 2.3, mitte aga Tartu Vangla
4. mai
5. a käskkiri nr 1-1/49, tõlgendab kohus, et R. Kuljus on kohtule esitanud kaebuse Tartu Vangla kodukorra p 2.3 tühistamiseks ja vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla kodukorra p 2.3 kehtivuse või täitmise peatamiseks ja vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks. Kohus leiab esitatud pöördumist (kaebust) tõlgendades, et riigi õigusabi saamise soov oli pöördumises ekslikult mainitud, kuna R. Kuljus oli pöördunud juba Justiitsministeeriumi poole vaidega ja tegelikult soovis ta hoopis esialgset õiguskaitset kohtueelses menetluses (suitsetamist takistava käskkirja peatamist). Kui R. Kuljus siiski taotleb ka riigi õigusabi kohtueelses menetluses Tartu Vangla kodukorra p 2.3 vaidlustamiseks siis selle taotlusega tuleb pöörduda Tartu Maakohtu poole (riigi õigusabi seaduse § 10 lg 3) ning kohus ei pea võimalikuks ise käesoleva kaebusega koos esitatud taotlust edastada maakohtule (RÕS § 10 lg 7). Lisaks mõistab kohus, et kaebaja on esitanud menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kui kohus on kaebaja pöördumist ebaõigesti tõlgendanud, tuleb tal sellest kohut viivitamatult teavitada.
6. Esmalt võtab kohus seisukoha esitatud kaebuse menetlemise võimalikkuse osas (I), ning seejärel annab hinnangu esialgse õiguskaitse taotlusele (II). I 7.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb

§ 121

lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 8.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. 9. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 tulenevalt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus

-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

1. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja
2. novembril 2017 Justiitsministeeriumile vaide (registreeritud
3. novembril 2017), milles vaidlustas justiitsministri
4. oktoobri
5. a määrust nr 21 ja Tartu Vangla direktori
6. mai
7. a käskkirja nr 1-1/49 ning mille justiitsministeerium tagastas
8. novembril
9. 2
10. Kohus selgitab, et käesoleval juhul on kaebuse esitamine Tartu Vangla kodukorra p 2.3 tühistamiseks lubatav vaid juhul, kui Justiitsministeerium on vaide tagastanud ebaõigesti, ning kaebuse esitamine vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks on lubatav vaid juhul, kui kaebaja on esitanud vanglale taotluse, mille kohta on vangla teinud keelduva otsuse ja vangla on lahendanud kaebaja suhtes tehtud keelduva otsuse peale esitatud vaide või jätnud selle tähtaegselt lahendamata.
11. Justiitsministeerium tagastas
12. novembri
13. a otsusega nr 11-7/8230-2 (tl 14) R. Kuljuse vaide, kuna vaide lahendamine ei olnud selles menetlusetapis Justiitsministeeriumi pädevuses. Justiitsministeerium selgitas, et vaided vangla direktori haldusaktide või toimingute peale tuleb haldusmenetluse seaduse (HMS) § 73 lg-st 1 tulenevalt esitada Justiitsministeeriumile Tartu Vangla kaudu. HMS § 80 lg 1 kohaselt kontrollib Tartu Vangla vaide vastavust HMS-s sätestatud nõuetele, aitab kõrvaldada selles esinevad võimalikud puudused ning seejärel edastab selle Justiitsministeeriumile. Sama paragrahvi lõige 2 annab haldusakti andnud või toimingu sooritamata jätnud haldusorganile ehk Tartu Vanglale võimaluse vaie ise rahuldada, kui ta leiab, et vaie on põhjendatud. Justiitsministeerium selgitas, et vaie tuleb esitada Tartu Vanglale.
14. Kohus leiab, et Justiitsministeeriumi põhjendused vaide lahendamise pädevuse puudumise kohta on õiguspärased. Samuti on Justiitsministeeriumi poolt vaide tagastamine vastavuses HMS § 79 lg-s 2 sätestatuga, mille kohaselt kui vaie ei kuulu haldusorgani pädevusse, tagastab haldusorgan vaide, selgitades, kuhu isik peab pöörduma, või edastab vaide pädevale haldusorganile, teatades sellest vaide esitajale. Justiitsministeerium on täitnud viidatud sättest tuleneva selgitamiskohustuse.
15. Võttes arvesse, et kaebaja vaie tagastati õiguspäraselt, samuti pole kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt kaebaja esitanud vanglale kaebuse asjaoludega seonduvat taotlust ega vaiet vangla kohustamiseks, mida vangla oleks saanud lahendada, ei saa VangS § 11 lg-st 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset korda läbituks lugeda, mistõttu ei ole kaebus lubatav.
16. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus R. Kuljuse kaebuse Tartu Vangla kodukorra p 2.3 tühistamise ja Tartu Vangla kohustamise nõudes

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kohus selgitab kaebajale Riigikohtu halduskolleegiumi
2. oktoobri
3. a määrusest nr 3-17-749 tulenevalt, et kaebajal on võimalik halduskohtus vaidlustada alates
4. oktoobrit 2017 jõustunud justiitsministri
5. novembri
6. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ redaktsiooni alusel antavaid haldusakte ja toiminguid. Nende õiguspärasuse hindamisel on kohtul võimalik kontrollida ka nende aluseks oleva õigustloova akti põhiseaduspärasust ning jätta määrus põhiseadusvastasuse korral kohaldamata. Tartu Vangla direktori
7. veebruari
8. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p 2.3 kohaselt on vangla territooriumil suitsetamine keelatud. Muudatused seonduvalt suitsetamise keelamisega kehtestati Tartu Vangla kodukorras Tartu Vangla direktori
9. mai
10. a käskkirjaga nr 1-1/
11. Kaebajal on tühistamiskaebusega võimalik vaidlustada Tartu Vangla kodukorra muudatusi. Täiendavalt oleks asjakohane kohustamisnõude esitamine vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks. Tühistamis- ja kohustamiskaebuse lahendamisel saaks kaebaja taotleda ka justiitsministri määruse kohaldamata jätmist põhiseadusevastasuse tõttu. Selleks aga, et tulla tühistamis- või kohustamisnõudega 3 halduskohtusse, tuleb esmalt kaebajal eelnimetatud nõuetes läbida kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg-le
12. Täiendavalt selgitab kohus, et aga tühistamiskaebuse osas võib olla vaide esitamise 30-päevane tähtaeg juba möödunud. Seda isegi, kui arvestada, et üldkorraldust on isikul võimalik vaidlustada ka pärast 30-päevase kaebetähtaja möödumist, kui selle mõju avaldub isikule hiljem (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
13. veebruari
14. a määrus nr 3-3-1-95-07, p-d 13-14).
15. Kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, jätab kohus menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata. II 18.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetlus ajal.

§ 249

lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

1. R. Kuljus on esialgse õiguskaitse taotluses taotlenud Tartu Vangla kodukorra p 2.3 kehtivuse või täitmise peatamist ja vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemist. Kohtule esitatud materjalidest on ilmnenud, et Tartu Vanglal ega Justiitsministeeriumil pole käesoleval hetkel sisuliselt menetletavat vaiet vaidemenetluses.
2. Tartu Ringkonnakohus on
3. juuli
4. a kohtumääruses asjas nr 3-17-1207 märkinud järgmist: „Kuigi Riigikohus on leidnud, et ka kaebuse tagastamise korral on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik, sest kaebuse tagastamise määrus jõustub alles pärast edasikaebevõimaluste ammendumist (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus
5. mai 2017, 3-3-1-88-16, p 15), ei ole see ringkonnakohtu hinnangul antud asjas kohaldatav. Kui kaebaja esitab kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse ning kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele, ei ole ringkonnakohtu hinnangul vaja esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi vaadata.

§ 121

lg 1 p 4 ei anna halduskohtule kaalutlusõigust kaebuse menetlusse võtmiseks kui kaebuse esitamseks kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata“. 21. Võttes arvesse, et Tartu Halduskohus tagastas käesoleva määrusega R. Kuljuse kaebuse Tartu Vangla kodukorra p 2.3 tühistamise ja Tartu Vangla kohustamise nõudes

§ 121

lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ning ei toimu vaidemenetlust, puudub kohtu hinnangul esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel pooleliolev menetlus

§ 249lg-te 1 ja 2 mõistes.

Seepärast ei ole täidetud ka esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldused. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse eeldusega, mille täitmata jätmise korral puudub taotlejal kaebeõigus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks. Seetõttu puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

1. Kohtu hinnangul võib mõista, et R. Kuljus on taotlenud muuhulgas riigilõivu tasumisest vabastamist esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Kuna kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, ei võta kohus seisukohta ka menetlusabi taotluse osas.
2. Kuna R. Kuljus on oma
3. novembri
4. a pöördumises märkinud, et see põhineb haldusasjal nr 3-17-1449, peab kohus vajalikuks täiendavalt selgitada, et Tartu Ringkonnakohus ei pidanud 06.12.2017 määruses haldusasjas nr 3-17-1449 võimalikuks, et vanglas suitsetamise 4 piiramise või keelustamisega kaasneks pöördumatu tagajärje oht. Ringkonnakohus leidis, et kui põhivaidlus peaks lõppema isiku kasuks, siis sellisel juhul isik ei saa küll vahepealsel perioodil suitsetada, kuid võib peale keelu tühistamist uuesti suitsetama hakata, kui ta seda soovib. Ringkonnakohus ei välista küll viidatud lahendis teatud võõrutusnähtude esinemise võimalikkust, kuid leiab, et need ei põhjenda õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada võõrutusnähtude esinemisel asjatundlikku ravi. Pöördumatuid tagajärgi seega ei esine. Ringkonnakohus tõdes, et üldteadaolevalt kahjustab krooniline tubakasuitsetamine erinevaid elundkondi ning on paljude haiguste tekkepõhjuste hulgas olulisim välditav ohutegur. Suitsetamisest tingitud terviseriskid on märksa tõsisemad kui viidatud võimalikud võõrutusnähud nende kogumis. Üldkättesaadavatele andmetele tuginedes leidis ringkonnakohus veel, et esineb väga oluline avalik huvi, mis seisneb vangla julgeoleku tagamises, samuti suitsetajate endi, nende kaaskinnipeetavate ja vanglaametnike tervise kaitses. Samuti ei saa tähelepanuta jätta seda, et suitsetajate tervishoid on kallim kui mittesuitsetajate tervishoid, mistõttu võimaldab üldine suitsetamise keeld kasutada maksumaksja raha otstarbekamalt. Suitsetamiskeelu tingimustes tekitab olukord, kus ainult mõne üksiku kinnipeetava suhtes on kohtud kohaldanud esialgset õiguskaitset, vanglas pingeid ning võib omakorda ohustada vangla julgeolekut. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates asus ringkonnakohus viidatud lahendis seisukohale, et suitsetamisest loobumise positiivsed küljed kaaluvad üles vabaduse suitsetada ega pidanud võimalikuks esialgse õiguskaitse kohaldamist. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 5