Obsah (6)

§ 120§ 47§ 121§ 43§ 249§ 55

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-2631 Määruse kuupäev 7. detsember 2017 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Raivo Harraku (Harrak) kaebus seonduvalt Viru Vangla territooriumil kehtiva suit

) § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Lähtudes kohtule esitatud taotlusest ning asjaolust, et Viru Vangla

1. aprilli
2. a käskkirjast nr 11/55 nähtuvalt näeb alates
3. oktoobrist
4. a vangla territooriumil suitsetamise keelu ette Viru Vangla kodukorra p 2.3 ehk kaebaja õigusi on hakanud mõjutama Viru Vangla kodukorra p 2.3, mitte aga Viru Vangla
5. aprilli
6. a käskkiri nr 1-1/55, tõlgendab kohus, et R. Harrak on kohtule esitanud kaebuse Viru Vangla kodukorra p 2.3 tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla kodukorra p 2.3 kehtivuse peatamiseks ja vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks. Kaebuse nõude raames on kaebaja taotlenud ka justiitsministri
7. novembri
8. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ kinnipeetavale vanglas tubakatooteid keelava sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist.
9. Esmalt võtab kohus seisukoha esitatud kaebuse menetlemise võimalikkuse osas (I) ning seejärel annab hinnangu esialgse õiguskaitse taotlusele (II). I 6.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangla tegevuse vaidlustamisel kohustuslik vaidemenetlus on ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5, mis sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

1. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja Viru Vanglale
2. novembril
3. a vaide Viru Vanglas kehtestatud suitsetamiskeelu vaidlustamiseks. Vaie oli allkirjastatud
4. novembril
5. a ning registreeriti Viru Vanglas
6. novembril
7. a numbriga 6-12/
8. Viru Vangla
9. novembri
10. a otsusega nr 6-12/497-2 tagastati kaebaja vaie läbivaatamatult haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p-i 3 alusel. Viru Vangla asus kaebaja vaide tagastamisel seisukohale, et R. Harrak on mööda lasknud vaid esitamise tähtaja ning vangla ei pidanud vajalikuks seda ennistada. Viru Vangla viitas vaide tagastamisel HMS § 34 lg-le 4, §-le 75, §-le 77 ja § 79 lg 1 p-le
11. Viru Vangla märkis vaide tagastamisel, et HMS §-s 75 on sätestatud vaide esitamise üldtähtaeg. Vaie tuleb eitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Riigikohtu halduskolleegiumi
12. veebruari
13. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-95-07 esitatud seisukohtadest tulenevalt peab vaidlustatud üldkorraldus mõju avaldama isiku õigustele, et oleks võimalik hinnata õiguste rikkumise olemasolu. R. Harrak paikneb Viru Vanglas alates
14. juunist
15. a. Viru Vangla andmetel on kinnipeetav suitsetaja. Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri kande kohaselt
16. mail
17. a väljastati R. Harrakule tutvumiseks Viru 2 Vangla
18. aprilli
19. a käskkiri nr 1-1/
20. Valdavas osas jõustus käskkiri
21. oktoobril
22. a ning kuna R. Harrak on suitsetaja, siis hakkas käskkiri isikule mõju avaldama jõustumise hetkest. Seega käskkirja vaidlustamise tähtaeg hakkas jooksma alates
23. oktoobrist
24. a. Viru Vangla
25. aprilli
26. a käskkirja nr 1-1/55 vaidlustamistähtaeg lõppes
27. oktoobril
28. a. Kinnipeetav esitas vanglale vaide
29. novembril
30. a, seega on vaie esitatud tähtaega ületades. Viru Vangla märkis, et õiguskirjanduses loetakse tähtaja ennistamise mõjuvateks põhjusteks eelkõige haigust, liiklustakistusi, elektrikatkestusi, vigu postiteeninduse töös jt asjaolusid, mis ei olnud sõltuvuses menetlusosalise teadvusest ja tahtest. Vanglale teadaolevalt ei esinenud kinnipeetaval eelkirjeldatud mõjuvaid põhjusi. R. Harrak on tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega ja on teadlik pöördumiste esitamise ja vaidlustamise tähtaegadest. Vangla asus seisukohale, et vaidetähtaja möödalaskmine toimus mitte mõjuvatel põhjustel, mistõttu vangla ei näinud vajadust ennistada vaide esitamise tähtaega.
31. Kohus märgib, et käesoleval juhul oleks kaebuse esitamine Viru Vangla kodukorra p 2.3 tühistamiseks lubatav vaid juhul, kui vangla tagastas kaebaja vaide ebaõigesti. Kohtu hinnangul on Viru Vangla R. Harraku vaide tagastamisel käitunud õiguspäraselt. Kuna kaebaja vaie tagastati läbivaatamatult, siis ei saa antud juhul VangS § 11 lg-st 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust läbituks lugeda.
32. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus R. Harraku kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II 10.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetlus ajal.

§ 249

lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

1. R. Harrak on esialgse õiguskaitse taotluses taotlenud Viru Vangla kodukorra p-i 2.3 kehtivuse peatamist ja vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemist. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole käesoleval hetkel Viru Vanglas sisuliselt menetletavat vaiet vaidemenetluses, kuna Viru Vangla
2. novembri
3. a otsusega nr 6-12/497-2 tagastati R. Harraku vaie.
4. Tartu Ringkonnakohus on
5. juuli
6. a kohtumääruses asjas nr 3-17-1207 märkinud järgmist: „Kuigi Riigikohus on leidnud, et ka kaebuse tagastamise korral on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik, sest kaebuse tagastamise määrus jõustub alles pärast edasikaebevõimaluste ammendumist (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus
7. mai
8. a, 33-1-88-16, p 15), ei ole see ringkonnakohtu hinnangul antud asjas kohaldatav. Kui kaebaja esitab kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse ning kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele, ei ole ringkonnakohtu hinnangul vaja esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi vaadata.

§ 121

lg 1 p 4 ei anna halduskohtule kaalutlusõigust kaebuse menetlusse võtmiseks, kui kaebuse esitamseks kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata“. 13. Võttes arvesse, et Tartu Halduskohus tagastab käesoleva määrusega R. Harraku kaebuse Viru Vangla kodukorra p-i 2.3 tühistamise nõudes

§ 121

lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ning esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduvalt ei toimu enam ka vaidemenetlust, puudub kohtu hinnangul eeltoodust tulenevalt 3 esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel pooleliolev menetlus

§ 249lg-te 1 ja 2 mõistes.

Seepärast ei ole täidetud ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse eeldusega, mille täitmata jätmise korral puudub taotlejal õigus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks. Seetõttu puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

14. R. Harrak on taotlenud ka riigilõivu tasumisest vabastamist esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Kuna kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis ei võta kohus seisukohta eelnimetatud menetlusabi taotluse osas. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 4