Obsah (12)

§ 394§ 187§ 317§ 407§ 444§ 438§ 173§ 174§ 163§ 138§ 144§ 468

2-17-113180 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Leanika Tamm Otsuse tegemise aeg ja koht 23. november 2017, Jõhvi Tsiviilasja number 2-17-113180 Tsiviilasi, ha

) § 317 lg 1 järgi.

1. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord kostjale A. G.ile (isikukood xxx) avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
2. EDASIKAEBAMISE KORD Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t.

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon.

Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts Kiviõli Soojus esitas 21.06.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. G.i vastu 1 811, 66 euro võlgnevuse nõudes. 04.07.2017 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 28.08.2017 määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule. Viru Maakohtu 30.08.2017 kohtumäärusega anti hagejale tähtaeg hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas nõuetekohase hagiavalduse 04.09.
2. Hagiavalduse aluseks on hageja ja kostja vahel 03.01.2006 sõlmitud soojusenergia ostu-müügileping nr S1114, mille alusel Aktsiaselts Kiviõli soojus kohustus pakkuma kostjale kokkulepitud teenuseid ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja jättis teenuste eest tasumata. Lepingu kohaselt kohustus kostja arve tähtpäevaks mittetasumisel tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0, 2% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja nõuab põhivõlgnevuse 1 515, 70 euro hüvitamist, lisaks seisuga 04.09.2017 sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 30, 31 eurot lepingujärgse viivisemääraga 0, 2% päevas. Peale võlgnevuse 2/5 2-17-113180 summas 1 546, 01 palus hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise põhinõudelt alates 05.09.2017 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 0, 2% päevas, kuid mitte rohkem kui 1 515, 70 eurot; menetluskulud, sh tasutud riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 120 eurot ning viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viru Maakohus võttis 05.09.2017 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse.
3. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses ja hagiavalduses on hageja märkinud kostja elukohaks kostja registrijärgse elukoha aadressil Võidu 6-10, Kiviõli, 43122 Ida-Viru maakond, kuhu hagimaterjalid saadeti 05.09.2017, kuid need tagastati 20.09.2017 märkega, et kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestusid ja naabri sõnul on korter pikemat aega tühi. Hagimaterjalid saadeti 20.09.2017 ka aadressile Sõpruse pst 182-511, 13424 Tallinn, kus need 25.09.2017 tagastati märkega, et isik ei ela antud aadressil. Politsei- ja Piirivalveameti 02.10.2017 vastuse kohaselt on politsei infosüsteemis oleva informatsiooni kohaselt isiku võimalik viibimiskoht aadressil xxx. Kohus saatis 20.09.2017 nimetatud aadressile hagimaterjalid, kus need 29.09.2017 A. G.i väidetava abikaasa J. R. poolt vastu võeti. Rahvastikuregistri andmetel ei ole A. G.il abikaasat. Menetluses 2-17-109718 kinnitas Korteriühistu Võidu 6 Kiviõli esindaja 04.08.2017, et A. G. elab juba kaks aastat Saksamaal.
4. Viru Maakohtu 17.10.2017 kohtumäärusega teatati avalikult kostjale vastavalt

§ 317

lg-le 3 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, et Viru Maakohtu menetluses on Aktsiaseltsi Kiviõli Soojus hagi A. G. vastu 1 546, 01 euro võlgnevuse nõudes. Menetlusdokumendid loeti kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjat kohustati lähtuvalt

§ 394

lg-le 1 esitama kohtule vastus hagiavaldusele hiljemalt 14 päeva jooksul arvates menetlusdokumendi avalikult kättetoimetatuks lugemist. Kostjat hoiatati, et kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult, on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et hagi on kostja suhtes õiguslikult põhjendatud osaliselt ja kuulub

§ 407

lg 1 alusel rahuldamisele tagaseljaotsusega osaliselt.

§ 407

lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Teade avaldati 17.10.

1. Vastuse esitamise tähtajaks oli 15.11.
2. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega vastuväiteid hagile esitanud. Samuti ei ole kostja taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 kohaselt osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja ja kostja vahel sõlmitud soojusenergia ostu-müügilepingu nr S1114 punkti 6 kohaselt kohustus kostja arve tähtpäevaks mittetasumisel tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0, 2% iga maksmisega viivitatud päeva eest (tl 22). 3/5 2-17-113180 See teeb 73 % aastas (0,2%*365). Hageja arvestas perioodi 26.08.2017 – 04.09.2017 eest viivist kokku 30, 31 eurot.
3. Riigikohus on leidnud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine

§ 438lg 1 järgi.

Kohus peab kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (RKTKo 3-2-1-106-13 p 24). Füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Riigikohus on 10.05.2016 määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Ebaproportsionaalselt suure viivise nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Kohus leiab, et lepinguline viivisemäär tüüptingimusena on tühine, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuna tegemist on tarbijaga sõlmitud teenuse osutamise lepinguga, siis ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda kõrgemat viivist kui VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määr. Kohus saab hagi rahuldada ainult õiguslikult põhjendatud ulatuses. Käesolev seadusjärgne viivisemäär on 0, 022% päevas. Hageja arvestas viivist 0, 2% päevas. Seega tuleb viivisenõue rahuldada osaliselt ja välja mõista kostjalt seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras 3, 33 eurot perioodi 26.08.2017 – 04.09.2017 eest. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 1 519, 03 eurot, sh põhiosa 1 515, 70 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 0, 022% päevas, s.o 3, 33 eurot perioodi 26.08.2017 – 04.09.2017 eest ning viivise põhiosalt alates 05.09.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE 6. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (

§ 173lg 2).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174

lg 1).

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o 98, 25% ulatuses (1 519, 03 / 1 546, 01), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskuludest 98, 25% kostja kanda ja 1, 75% hageja kanda.

§ 138

lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 alusel kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 388, 09 eurot, sh tasutud riigilõiv 270, 19 eurot 4/5 2-17-113180 (275*98, 25%) õigusabikulu 117, 90 eurot (120* 98,25%) käibemaksuta ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt (338, 09 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. VIIVITAMATU TÄITMINE Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. KOHTUOTSUSE AVALIK KÄTTETOIMETAMINE Kuna hagimaterjalid toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, tuleb ka käesoleva kohtuotsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord toimetada kostjale kätte avalikult. Avaldada vastav teade väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (

§ 317lg 1).

Kohus toimetab kohtuotsuse resolutsiooni ja edasikaebamise korra kostjale kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded ja loeb selle kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 5/5