Obsah (6)

§ 113§ 76§ 101§ 142§ 145§ 143

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anne Randjärv Otsuse teatavakstegemise 05.12.2017 Rapla kohtumaja kantselei kaudu aeg ja koht Tsiviilasja number 2-17-108795 Hagi ese Rah

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2 Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab kostja, kellelt tuleb hageja kasuks välja mõista 1108 (üks tuhat ükssada kaheksa) eurot ja 93 senti. Kostja on kohustatud tasuma viivist menetluskuludelt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni mentluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue

1. 04.02.2013 sõlmis hageja OÜ-ga Vannituba ja Saun müügilepingu nr 318, millele OÜ Vannituba ja Saun juhatuse liikmena kirjutas alla kostja. Lepingu p 2.1 ja 3.1 järgi hageja müüs ja OÜ Vannituba ja Saun ostis kaupu ning kohustus ostetud kauba eest tasuma müüja esitatud arvete alusel 30 päeva jooksul. Lepingu p 9.6 oli lepitud kokku viivise määras 0,5% tasumata summalt päevas.
2. OÜ-l Vannituba ja Saun tekkis hageja ees püsiv võlgnevus. 23.04.2015 kooskõlastasid pooled tasumata arvete nimekirja ja 24.04.2015 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu, mille p 1 järgi võttis kostja endale kohustuse vastutada 04.02.2013 hageja ja OÜ Vannituba ja Saun vahel sõlmitud müügilepingust tulenevate kohustuste eest. 14.09.2016 kustutati OÜ Vannituba ja Saun Äriregistrist.
3. Hageja taotleb kostjalt põhivõla 7895.41 eurot ja viivise väljamõistmist. Võttes arvese Riigikohtu seisukohta viivise määra osas, vähendab hageja viivise määra 0,1%-ni päevas. Põhivõlana nõutavad summad muutusid sissenõutavaks 27.02.2014 ja 13.11.
4. Hageja on arvestanud kostjale viivist kõikide võlgade sissenõutavaks muutumise päevast, s.o alates 14.11.
5. Hagiavalduse esitamise seisuga on viivise suuruseks 7769.08 eurot, millise summa hageja vähendab 4221.77 eurole.
6. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-148-11 asunud seisukohale, et kokkulepe, millega äriühingu juhatuse liige võtab endale kohustuse vastutada äriühingu lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, ei ole praktikas ebaharilik ja äriühingu osanikule ja juhatuse liikmele ei laiene sellisel juhul võlaõigusseaduse tarbijakaitsesätted. Kuna käendaja oli võlgniku juhatuse liige, on käendusleping kehtiv. Hageja taotleb kostjalt põhivõla 7895.14 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 4221.77 eurot väljamõistmist ning alates 25.07.2017 viivise väljamõistmist 0,1% tasumata põhivõlalt päevas. Hageja toetub oma nõudes

§-dele 142 lg 1, 145 lg 1 ja 2, 76 lg 1 ja 82 lg

2. Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja, et kostja allkirjastas dokumendid omal initsiatiivil, lubas võla tasuda ja palus hagejal müüa kaupa tema firmale VANNITUBA.EE OÜ. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja vastusest nähtuvalt avaldasid temale „vaimset survet“ kõik isikud, kellele ta võlgu oli. Tundub, et kostja nimetab isikute soovi oma raha tagasi saada „surve avaldamiseks“. Kostjale kuuluv firma OÜ VANNITUBA.EE on edukas, mida kinnitab 2016 majandusaasta aruanne. Seega ei täida kostja oma võla tasumise kohustust pahatahtlikult.
3. Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud tasutud riigilõivust 650 eurot ja õigusabikuludest 678.93 eurot. Hageja palub välja mõista viivis menetluskuludelt

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest.

3 Kostja seisukoht

1. Kostja on seisukohal, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata ja menetlus lõpetada, kuna kostja ei kirjutanud käenduslepingule alla vabatahtlikult, vaid hageja esindajate A ja M P vaimse surve tõttu. Surve seisnes selles, et tema juures käisid pidevalt võlanõudjad ja tema töö oli häiritud. Kostja kirjutas alla ka teiste Vannituba ja Saun OÜ võlausaldajate poolt talle esitatud nõuetele, sest ta ei saanud „neist nõudjatest muidu lahti“.
2. Kostjal menetluskulud puuduvad. Hageja menetluskulude suhtes on kostja kohtule teatanud, et ta ei ole nõus sellega, et neid summasid temalt nõutakse. Kohtu seisukoht ja põhjendused 9.

§ 76

lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101

lg 1 p 1 järgi või võlausaldaja kohustuse rikkumise korral nõuda selle täitmist.

§ 142

lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga vastutama võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 järgi vastutavad kohustuste rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku suhtes rahuldada.

§ 145lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuste eest täies ulatuses.

10. Vaidlus puudub selles, et kostjale kuulunud ja tema poolt juhitud äriühing OÜ Vannituba ja Saun (registrikood 12392933) sõlmis hagejaga 04.02.2013 müügilepingu nr 318, mille alusel jäi hagejale võlgu 7895.14 eurot. 24.04.2015 sõlmis kostja võlgniku juhatuse liikmena hagejaga käenduslepingu /tl 53/, millega kohustus vastutama OÜ Vannituba ja Saun müügilepingust nr 318 tulenevate kohustuste eest. Kuna kostja sõlmis käenduslepingu juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikme ja ainuomanikuna, ei laiene käendusele

§ 143

tarbijakäenduslepingu sätted ning kostja vastutab põhivõlgniku kohustuste eest täies ulatuses. 11. Kostja hinnangul ei ole nõue õiguspärane, kuna ta ei sõlminud käenduslepingut oma vabast tahtes, vaid olles vaimse surve all. TsÜS § 96 lg 1 sätestab, et isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Kostja ei ole eelkirjeldatud asjaolusid esile toonud. Kostja väidab, et lepingu teine pool survestas teda vaimselt ja sellest vabanemiseks kirjutas ta käenduslepingule alla. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et võla tasumise nõude korduv esitamine ei ole käsitletav õigusvastase ähvardusena. Seega oli käenduskohustuse võtmine kostja valik ning puudub alus käenduslepingu tühistamiseks TsÜS § 96 alusel. 12.

§ 113

lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni selle täitmiseni. Hageja on arvestanud kostjale viivist alates kõigi müügilepingust tulenevate nõuete sissenõutavaks muutumisest 14.11.2014 kuni hagi esitamiseni 24.07.2017 määraga 1% tasumata summalt päevas. Hageja on vähendanud müügilepingus kokku lepitud viivise määra 0,5%-lt päevas 0,1 %-le. Hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunus viivise suuruseks on 7769.08 eurot. Hageja on nõuet vähendanud 4221.77 eurole. Kuigi kostja tegutses käenduslepingu sõlmimisel majandus- ja kutsetegevuses ning hageja on juba ebamõistlikult kõrget viivise määra, mis äriühingute vahel sõlmitud müügilepingus oli kokku lepitud, käendajale esitatud nõudes vähendanud, leiab kohus, et viivise nõue on jätkuvalt ebamõistlikult suur. Kuna kostja peab kogu nõuet ebaõiglaseks, on ilmne, et ta ei ole nõustunud ka viivise nõudega. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatudks vähendada viivise nõuet

§-de 162 lg 1 ja 113 lg 8 alusel summani, mis vastab seadusjärgse viivise määrale, s.o 1710 eurot. Alates 4 hagi esitamisest tekkinud viivise ja tulevikus tekkida võiva viivise mõistab kohus välja

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuna lepingus ettenähtud viivise määra rakendamisest on hageja ise loobunud. 13. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kannab menetluskulud kostja. Hageja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist summas 1328.93 eurot, millest 650 eurot moodustab hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 678.93 eurot on õigusabikulud. Kostja vaidleb menetluskulude nõudele vastu, kuid oma seisukohta ei põhjenda. Arvestades asjaolu, et esitatud nõue on õiguslikult lihte ning kostja hagile sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole, leiab kohus, et hagiavalduse koostamisele kulutatud aeg 3 tundi ja 10 minutit (olukorras, kus eelnevalt oli esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus) ning kostja vastusega seoses hageja seisukoha koostamisele kulutatud aeg 1 tund ja 20 minutit, on ebamõistlik ajakulu. Kohus vähendab nimetatud menetlustoimingutele kulutatud aega kahe tunni võrra ja õigusabikulusid, lähtuvalt esindaja tunnitasu suurusest (110 eurot) 220 euro võrra. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad kostjalt väljamõistmisele järgmised menetluskulud: hageja tasutud riigilõiv 650 eurot ja õigusabikulud 458.93 eurot, kokku 1108.93 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik