← Eesti

2-17-585/47

Obsah (8)§ 430§ 431§ 432§ 661§ 168§ 174§ 179§ 190

2-17-585 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Angelina Abol Kohtujurist Jekaterina Pavlenko Määruse tegemise päev ja koht 02. jaanuar 2018, Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-17-585 Kohtuasi J V h

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kuna poolte poolt esitatud kompromiss ei ole vastuolus seaduse või heade kommetega, kinnitab kohus J V ja Osaühingu VKG ELEKTRIVÕRGUD vahelise kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab käesolevas tsiviilasjas menetluse. Kooskõlas

§ 431

lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt

§ 432menetluse lõpetamise korral seoses 2

(4)2-14-53159 poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus pooltele, et juhul, kui võlgnik ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on võlausaldajal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Vastavalt

§ 661

lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kompromissis kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises. Kohus leiab, et tähtaja lühendamine ei riku poolte õigusi, mistõttu tuleb poolte taotlus rahuldada ja vähendada vastavalt poolte kokkuleppele edasikaebamise tähtaega kuni kahe päevani. Menetluskulud

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kannavad oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

§ 174

lg 1 alusel menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei ole antud asjas pooltele hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Hagejale oli antud menetlusabi hagiavalduse esitamisel ning riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu- ja kulud.

§ 179

lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

§ 190

lg-te 4 ja 7 järgi kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette 3

(4)2-14-53159 näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus jätab J V antud menetlusabi ja riigi õigusabi kulud, seoses poolte vahel kompromissi sõlmimisega, riigi kanda. Riigi õigusabi kulud määrab kohus eraldi määrusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Angelina Abol kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.