Obsah (4)

§ 57§ 22§ 56§ 60

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 17. november 2016, Jõhvi Kohtuasja number 3-16-1467 Kohtuasi A.Z. kaebu

eelnõu seletuskirjas sisalduva alusel kaebaja poolt tehtud järeldused. Selles selgitatakse vaid seda, miks tuleks konfiskeeritud kaubale aktsiisivabastuse kohaldamist pidada rikkuja alusetuks sooduskohtlemiseks ega kehtestata aktsiisi süüteo eest määratava karistusena. Seega ei ole see PS § 23 sätestatud keeld käesolevas asjas kohaldatav ning asjaolu, et kaebaja on tubakatoodete käitlemise korra rikkumise eest kriminaalkorras karistatud ja talle on kohaldatud vara konfiskeerimise läbi ka muid karistusõiguslikke meetmeid, ei mõjuta vähimalgi määral tema maksukohustuse sisu ega ulatust.

1. Tollivõla lõppemisega seonduv on reguleeritud ÜTS neljandas peatükis. Selle artikkel 233 punkti d kohaselt lõpeb tollivõlg muuhulgas, kui kaup, millega seoses on vastavalt eelnevalt juba viidatud artiklile 202 tekkinud tollivõlg, peetakse ebaseaduslikul sissetoomisel kinni ning konfiskeeritakse samaaegselt või hiljem. Sätestatust tuleneb seega, et kauba konfiskeerimine lõpetab tollivõla ainult siis, kui kaup peetakse kinni ebaseaduslikul sissetoomisel. Antud asjas ära võetud sigarette ei peetud kriminaalmenetluse käigus kogutust nähtuvalt kinni tollikontrollitsoonis, vaid juhusliku kontrolli tulemusena avastatud ebaseaduslikule üle riigipiiri toimetamisele järgnenud ladustamisel Narva-Jõesuu linnas asuval katastriüksusel nr 51301:004:0084 paiknevale sadamakaile ja endisesse tootmishoonesse (maksutoimiku lehed 106-107, 111-112, 115-122, 129-131). Seega ei saa nende konfiskeerimine ja hävitamine tollivõlga lõpetada. Seda, et antud juhtumi asjaolud ei anna alust lugeda tollivõlg lõppenuks, kinnitab ka Euroopa kohtu 02.04.2009 otsuse C-459/07 punktis 34 tehtud järeldus.
2. Kaebaja nõuab vaidlusalustele sigarettidele aktsiisivabastuse kohaldamist vastavalt direktiivi 2011/64/EL artikli 17 punktile b väites, et sellest tuleneb liikmesriikidele kohustus haldusorgani järelevalve all hävitatud tubakatoodete aktsiisist vabastamiseks või makstud aktsiisi tagastamiseks ning vastuolu tõttu siseriikliku õigusega on tal õigus tugineda otse direktiivile või tuleb siseriiklikku õigust EL õigusega kooskõlaliselt tõlgendada nii, et domineerima jääks EL õiguse mõte ja eesmärk. Seejuures on ta aga tähelepanuta jätnud, et nimetatud direktiiv kehtestab selle artikkel 1 kohaselt 4 liikmesriikidele üksnes tubakatoodete aktsiisi struktuuri ja määrade harmoniseerimise põhialused. See tuleneb selgelt ka artiklist
3. Selle punktis b on küll sätestatud, et aktsiisist vabastatakse või makstud aktsiis tagastatakse, kui tubakatoode hävitatakse haldusjärelevalve all, kuid samas on kehtestatud ka, et tagasimaksete- ja vabastuste rakendamiseks vajalikud tingimused ja vorminõuded määravad kindlaks liikmesriigid ise. Viimati nimetatut on võimalik mõista vaid nii, et eelnevates alapunktides esitatud aktsiisivabastuste loetelu pole kohaldatav ilma konkretiseerivate tingimusteta ning nõukogu ei ole pidanud vajalikuks neid ise kindlaks määranud vaid on jätnud liikmesriikide otsustada. Seega pole direktiiv vastavas osas ilma tingimusteta ega täpselt määratletud ning vajab siseriiklikku konkretiseerimist, mistõttu pole see otsekohaldatav. Eestis reguleerib aktsiisivabastuste rakendamise tingimusi

, mille § 27 lg-s 1 on üles loetud need juhud, millistel on kaup aktsiisist vabastatud. Seejuures on muuhulgas ära määratud ka tingimused hävitatud kauba aktsiisist vabastamiseks, kuid need hõlmavad üksnes peremehetut või aktsiisivabastuses olevat kaupa ning niisuguse isiku kaupa, kelle aktsiisilao tegevusluba on tunnistatud kehtetuks. Süüteoasjas tehtud karistusotsusega konfiskeeritud ja hävitatud aktsiisikauba aktsiisist vabastamist kehtestatu ette ei näe. Kuna kaebaja peeti kinni samal territooriumil, kus avastati ka kastid vaidlusaluse maksuotsuse tegemise põhjustanud sigarettidega ning ta on jõustunud kohtuotsusega tunnistatud süüdi just nende sigarettide üle riigipiiri Eestisse ebaseaduslikus toimetamises osalemise eest, pole mingit mõistlikku põhjust pidada kaupa peremehetuks. 11.

§ 57

lg p-s 1 ja § 58 lg-s 1 kehtestatu võimaldab füüsilisel isikul deklareerimata ja maksuvabalt väljastpoolt liidu territooriumit oma pagasis Eestisse toimetada kuni 40 sigaretti või saada aktsiisivaba saadetisena mitte rohkem kui 50 sigaretti. Kaebaja osales 600 000 Vene Föderatsiooni maksumärkidega sigareti Eestisse toimetamisel. Seda, et need olid seaduslikult üle Euroopa Liidu tollipiiri tulnud ja nõuetekohased tolliformaalsused läbinud, ei ole ta väitnud ega tõendanud.

§ 22

lg 1 p-st 2 tulenevalt peab aktsiisi maksma isik, kes on võlgnik ühenduse tolliseadustiku mõistes. Eelnevalt on juba esitatud põhjendused, miks tuleb kaebaja tollivõlglaseks lugeda. Seega lasub tal ka aktsiisi maksmise kohustus. 12. ÜTS artikkel 20 lg 1 kohaselt põhinevad tollivõla tekkimisel tasumisele kuuluvad tollimaksud Euroopa Ühenduste tollitariifistikul. Ühist tollitariifistikku käsitleva Euroopa nõukogu määruse nr 2658/87 lisas I sätestatust tulenevalt on sigaretid maksustatavad 57,6% tollimaksumääraga.

§ 56

lg 1 ja 2 kohaselt koosneb sigarettide aktsiisimäär fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ja sigarettide maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast. Fikseeritud määr on 46,50 eurot ja proportsionaalne määr 34 protsenti sigarettide maksimaalsest jaehinnast ning seda makstakse mitte vähem kui 90 eurot 1000 sigareti kohta.

§ 60

lg-tes 1 ja 2 ettenähtu kohaselt arvutatakse maksumärgistamata sigarettide aktsiis lähtudes nende levinuimast hinnast maksukohustuse tekkimise ajal ning levinuim hind arvutatakse möödunud kalendriaasta andmete alusel, jagades tarbimisse lubatud sigarettide maksimaalsete jaehindadest arvutatud koguväärtuse tarbimisse lubatud sigarettide koguarvuga.

1. KMS § 1 lg 1 p-s 2, § 3 lg 6 p-s 1 ja § 6 lg 1 p-s 3 kehtestatust tulenevalt on kauba import Eestisse käibemaksu objektiks, impordiks loetakse juhud, millega kaasneb tollivõla tekkimine ühenduse tolliseadustiku tähenduses ning käibemaksu peab maksma isik, kes on selle seadustiku kohaselt võlgnik. KMS § 13 lg-st 1 tulenevalt moodustab imporditava kauba puhul maksustatava väärtuse ühenduse tolliseadustiku kohane kauba tolliväärtus ning kõik importimisel tasumisele kuuluvad maksud. Eelnevalt juba käsitletu järgi on kaebaja ühenduse tolliseadustiku kohaselt võlgnik ja seega lasub tal ka käibemaksu tasumise kohustus.
2. Vaidlusalune maksuotsus lähtub kõigi sellega tasumisele määratud maksude osas eelnimetatud maksumääradest ja nende kohaldamise tingimustest ning on igati kooskõlas ka kõigi MKS §-s 46 5 maksuhalduri haldusaktide kohta kehtestatud nõuetega. Selles on piisava ulatusega ära toodud otsustatu faktilised ja õiguslikud alused ning maksusummade arvutamise metoodika üksikasjalikud kirjeldused, mis võimaldavad mõista otsustatu sisu ja seda ka kohtulikult kontrollida. MKS § 150 lg-s 1 on kehtestatud, et maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma on määratud valesti. Kaebaja niisuguseid tõendeid esitanud pole.
3. HKMS § 165 lg 2 kohaselt võib kohus kaebuse rahuldamata jätmisel lähtuda vaidlustatud haldusakti või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuse põhjendustest, kui ta nõustub neis esitatuga. Nii on põhjust toimida ka käesolevas asjas. Vaidlustatud maksuotsus on MKS §-st 46 tulenevate nõuetega igati kooskõlas. Selles on ära toodud piisava ulatusega põhjendused nii maksu määramise põhjuste kui maksusummade arvutamise aluste ja metoodika suhtes ning kaebaja pole otsuses esitatud arvutuste õigsust kahtluse alla seadnud. Üksikasjalikud põhjendused maksuotsuse ja kaebaja vaides sisalduvate väidete kohta on olemas ka asjas koostatud vaideotsuses. Alused maksuotsuse ning vaideotsuse põhjenduste ja järeldustega mittenõustumiseks puuduvad. Seetõttu nõustub kohus maksuhalduri põhjendustega, ei korda neid kõiki üle ning piirdub ainult sellega, mis on eelnevalt juba esitatud.
4. Eeltoodud järeldustel jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja oma menetluskulude hüvitamiseks taotlust ja kuludokumente esitanud ei ole. Seetõttu jäävad nii tema võimalikud kulud kui kaebaja õigusabi teenusega seotud 504 euro suurune kulutus HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 kohaselt hüvitamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane 6