Obsah (4)

§ 120§ 121§ 4§ 6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuli 2017, Jõhvi Kohtuasja number 3-17-1534 Kohtuasi M.K. kaebus Viru Vangla 17.07.2017 vastuste nr 616/45

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt peab halduskohus kaebuse saamisel selgitama välja selle eseme ja kaebaja eesmärgi ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks.

§ 121

lg 1 p 1 kohaselt tuleb kaebus tagastada, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 121

lg 2 p-s 2 sätestatu lubab kaebuse tagastada ka juhul, kui kaebajal pole selle abil võimalik oma eesmärki saavutada. 5. Kaebusest nähtuvalt pole kaebaja rahul sellega, et talle ei osutata tervishoiuteenust piisaval määral ega võimaldata valu vaigistavaid ravimeid.

§ 4

lg 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse ainult avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine.

§ 6

lg 2 kohaselt on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata vaid haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toiming, samuti tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-69-10 leidnud, et tervishoiuteenuse osutamine või sellest keeldumine on eraõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus ja vastavad valdkonnaseadused. Tervishoiutöötaja on üldjuhul küll vangla koosseisuline teenistuja, kuid see ei muuda tema tegevust veel avalik-õiguslikuks, sest tervishoiuteenuse osutamisel tegutseb ta kutseala esindajana ega täida avalik-õiguslikke ülesandeid. Vabariigi Valitsuse poolt 19.12.2003 kehtestatud määruse nr 330 „Vangistusseaduse alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“ § 3 lg 2 kohaselt otsustab riigi poolt rahastatava meditsiiniteenuse ja ravimi vajalikkuse üle vangla volitatud tervishoiutöötaja. Seega ei ole kinnipeetavale ravi ja ravimite võimaldamata jätmise õiguspärasuse kontrollimine ega tervishoiutöötaja tegevusest tuleneva kahju hüvitamine halduskohtu pädevuses. Vastavaid nõudeid saab TsKMS-s kehtestatud tingimustel ja korras menetleda üksnes maakohus.

1. Avaliku võimu kandja poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise aluseid reguleerib RVastS § 9 lg 1, milles kehtestatu kohaselt võib mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda ainult süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega saab mittevaralise kahju hüvitamiseks esitatud rahalise nõude rahuldamine toimuda vaid siis, kui esineb mõni eelnimetatud alustest ning on tuvastatud avaliku võimu kandja õigusvastane käitumine, kahju tekkimine ja põhjuslik seos nende vahel. Kaebuses nimetatud väärikuse alandamise korral on iseenesest küll võimalik mittevaralise kahju rahas hüvitamist nõuda, kuid käesoleval juhul ei nähtu, et kaebajale oleks saanud tema vaides ja kaebuses kirjeldatud tegevuse läbi sellist kahju tekkida. Riigikohtus on oma lahendi nr 3-4-1-9-14 punktis 36 vangla elamistingimustega seotud väärikuse alandamise küsimust käsitledes märkinud, et kinnipidamisega kaasnevad paratamatult mõningased kannatused ja ebameeldivused, kuid see ei tähenda veel kinnipeetava inimväärikuse alandamist. Vastuolu õigusega väärikale kohtlemisele saab tekkida vaid siis, kui isiku kohtlemine tema kinnipidamise käigus ületab teatud raskusastme, kuid selle täpset piiri ei ole võimalik määrata. See sõltub mitmetest asjaoludest, sealhulgas kohtlemise kestusest, selle füüsilisest ja psüühilisest mõjust ning muudest kinnipidamise tingimustest. Vastav seisukoht on kohaldatav ka käesolevas kaebuses kirjeldatud vanglaametniku tegevusele kirjade vastu võtmisel ning väidetavale hoolimatule ja halvale suhtumisele. Need ei pruukinud kaebajale meeldida ning võisid talle ka pahameelt ja vaimseid üleelamisi põhjustada, kuid kindlasti ei saa tegemist olla niisuguste taluvuse piire ületavate kannatustega, mida saaks käsitleda rahalise hüvitise saamist õigustava väärikuse alandamisena. Kaebaja kohtueelsete nõuete peale koostatud ühine vastus nr 6-16/45-4 ja 6-16/49-4 ei ole mitte haldusakt vaid toimingu kirjalik põhjendus. Seetõttu ei saa selle peale tühistamisnõuet esitada.
2. Eeltoodu kohaselt pole kaebajal võimalik vaidlustada halduskohtus tervishoiutreenuse osutamisega seonduvat ega nõuda selle läbi tekitatud kahju hüvitamist. Samuti pole tal võimalik esitada tühistamisnõuet oma kohtueelsete kahjunõuete peale antud vasuste suhtes. Vanglateenistuse ametniku hoolimatu käitumise ja halva suhtumise osas on tema nõue aga ilmselgelt perspektiivitu ega võimalda saavutada kaebuses märgitud või mistahes muu suurusega hüvitise saamises seisnevat eesmärki. Seetõttu saab Tartu Halduskohus kaebuse

§ 121lg 1 p-le 1 ja lg 2 p-le 2 toetudes täies ulatuses tagastada.

Kaebuse tagastamise tõttu jääb selles sisalduv menetlusabi taotlus läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane