Obsah (6)

§ 37§ 4§ 121§ 43§ 249§ 55

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise ja kohta Kohtuasja number 3-17-2562 Määruse kuupäev ja koht 07.12.2017, Tartu

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus hindab, kas Ilja Mitrovski kaebuse menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või alus kaebuse tagastamiseks.

1. Ilja Mitrovski esitas kaebuse justiitsministri määrusele, millega muudeti vangla sisekorraeeskirja ning keelati suitsetamine kogu vangla territooriumil. Kohus mõistab, et kaebaja viitab justiitsministri 30.11.2000 määrusele nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi ka VSkE), mille muudatused seonduvalt suitsetamise keelamisega kehtestati justiitsministri 06.10.2016 määrusega nr 21 „Justiitsministri
2. novembri
3. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmise määrus“. 8.
4. Kuni 30.09.2017 kehtinud VSkE § 82 reguleeris suitsetamise korraldust ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt võis kinnipeetav vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. VSkE § 82 lg-d 21 ja 3 sätestasid nõuded suitsetatavatele sigarettidele ja nende hoidmisele. 01.10.2017 jõustunud redaktsioonis kannab VSkE § 82 pealkirja suitsetamisest loobumise korraldus. Paragrahvi lg 1 kehtib muutmata kujul, kohustades vanglat kinnipeetava vastuvõtmisel selgitama välja, kas kinnipeetav suitsetab ja kas ta soovib suitsetamisest loobuda. Ühtlasi on kinnipeetavale tagatud loobumissoovi korral vanglasisene nõustamine. Kehtetuks tunnistati varasemalt kehtinud VSkE § 82 lg-d 2 ja
5. VSkE § 82 lg 3 reguleerib nüüd vaid sigarettide hoidmist avavanglas ja kinnise vangla avavangla osakonnas. VSkE § 641 p-de 3 ja 31 järgi kuuluvad nüüdseks keelatud esemete ja ainete loetellu ka süütamisvahendid, samuti suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada. 8.
6. Justiitsministri määruse näol ei ole tegemist haldusaktiga haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 51 mõttes, mida saaks

§ 37lg 2 p 1 alusel halduskohtus tühistada.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 51 lg 1 kohaselt on tegemist õigustloova aktiga. Halduskohus ei vaata läbi 2 õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, kuna selleks on

§ 4

lg-st 1 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 p-st 1 tulenevalt nähtud ette teistsugune menetluskord. Seega ei ole kaebaja esitatud nõue lubatav (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määruse nr 3-17-749 p 9).

§ 121

lg 1 p 1 kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab Ilja Mitrovski kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel.

9. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kohus selgitab kaebajale eelviidatud Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määrusest nr 3-17-749 tulenevalt, et kaebajal on võimalik halduskohtus vaidlustada alates 01.10.2017 jõustunud VSkE redaktsiooni alusel antavaid haldusakte ja toiminguid. Nende õiguspärasuse hindamisel on kohtul võimalik kontrollida ka nende aluseks oleva õigustloova akti põhiseaduspärasust ning jätta määrus põhiseadusvastasuse korral kohaldamata. Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ (edaspidi TVK) p 2.
2. kohaselt on vangla territooriumil suitsetamine keelatud. Muudatused seonduvalt suitsetamise keelamisega kehtestati TVK-s Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirjaga nr 1- 1/
3. Kaebajal on tühistamiskaebusega võimalik vaidlustada TVK muudatusi. Täiendavalt tuleb kaebajal esitada vanglale kohustamisnõue vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks. Tühistamis- ja kohustamiskaebuse lahendamisel saaks Ilja Mitrovski taotleda ka justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ kohaldamata jätmist suitsetamisega seonduvas osas põhiseadusevastasuse tõttu (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määrust nr 3-17-749). Kohtule tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamiseks tuleb aga esmalt VangS § 11 lg-st 5 tulenevalt läbida nõuetekohaselt kohustuslik kohtueelne menetlus, esitades selleks vastava vaide. Ühes vaide või kaebuse esitamisega on isikul võimalik taotleda kohtult ka esialgset õiguskaitset. Kohus märgib, et käesolevalt võib aga tühistamiskaebuse osas vaide esitamise 30 päevane tähtaeg olla juba möödunud. Seda isegi, kui arvestada, et üldkorraldust on isikul võimalik vaidlustada ka pärast 30-päevase kaebetähtaja möödumist, kui selle mõju avaldub isikule hiljem (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 13.02.2008 määruse nr 3-3-1-95-07 p 13-14). II
4. Ilja Mitrovski on koos kaebusega halduskohtule esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse, peatada tema suhtes kehtiv ministri määrus. Kohus mõistab, et Ilja Mitrovski viitab justiitsministri 30.11.2000 määrusele nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“, mille muudatused seonduvalt suitsetamise keelamisega kehtestati justiitsministri 06.10.2016 määrusega nr 21 „Justiitsministri
5. novembri
6. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmise määrus“. 12.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal.

§ 249

lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. 3

1. Esmalt selgitab kohus, et esialgse õiguskaitse korras ei ole justiitsministri 06.10.2016 määruse kehtivuse või täitmise peatamine võimalik, kuivõrd justiitsministri määruse peale esitatud vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus rõhutab, et esialgse õiguskaitse korras saab peatada vaid haldusakti täitmise või kehtivuse, kuid nagu eelpool tõdetud, ei ole justiitsministri määruse näol tegemist haldusaktiga HMS-i tähenduses.
2. Kohtule esitatud materjalidest on ilmnenud, et Tartu Vanglal ja Justiitsministeeriumil ei ole käesoleval hetkel sisuliselt menetletavat vaiet vaidemenetluses.
3. Tartu Ringkonnakohus on 24.07.2017 kohtumääruses asjas nr 3-17-1207 märkinud, et kui kaebaja esitab kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse ning kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele, ei ole ringkonnakohtu hinnangul vaja esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi vaadata.
4. Arvestades, et Tartu Halduskohus tagastas käesoleva määrusega Ilja Mitrovskile tema kaebuse

§ 121

lg 1 p 1 alusel, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ning samuti ei ole kaebaja esitanud vanglale kaebust ega ole esitanud vaiet, puudub kohtu hinnangul eeltoodust tulenevalt esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel pooleliolev menetlus

§ 249lg-te 1, 2 ja 5 mõistes.

Seepärast ei ole täidetud ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse eeldusega, mille täitmata jätmise korral puudub taotlejal kaebeõigus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks. Seetõttu puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 4