← Eesti

3-17-2677/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 05. detsember 2017, Tartu Haldusasja number 3-17-2677 Haldusasi Kaimar Eerma kaebus Viru Vangla kohustamiseks (

) 49 lg 1 kohaselt on tervishoid vanglas riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel.

§ 52

lg 1 kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid (

§ 52lg 2).

Vangla arst tegutseb

§ 52

lg 2 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) §-de 20 ja 21 alusel vanglas haiglavälise eriarstiabi osutajana, kelle suhtes ei kohaldata aga TTKS § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-s 2 sätestatud õiguslikku vormi.

  1. Kohtupraktikas on kujunenud järjekindel seisukoht, et tervishoiuteenuse osutamine vanglas ja sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal ning vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe (vt Riigikohtu erikogu 07.
  2. 2011 määrus asjas nr 3-3-4-1-11, p 9). Kui kaebajal on etteheiteid talle osutatava tervishoiuteenuse osas, ei ole tegemist halduskohtu pädevusse kuuluva kohtuasjaga (vt Riigikohtu erikogu 13.11.2013 määrus asjas nr 3-3-4-1-13, p 10).

§ 52

lg-le 2 tuginedes tuvastab tervishoiuteenuse vajaduse vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega.

  1. Eeltoodust tulenevalt toimub tervishoiuteenuse osutamine vanglas ja sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, sh operatsiooni vajaduse otsustamine ja operatsioonile saatmine, eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus Seega on kaebaja praegusel juhul pöördunud halduskohtu poole vaidluse lahendamiseks, mis olemuslikult tekib vangla ja kinnipeetava vahel kujunenud eraõiguslikust suhtest (ravi vajadus ja ravi osutamata jätmine). Vaidlus, mis tuleneb eraõigussuhtest, kuulub lahendamisele tsiviikohtumenetluse seadustiku § 1 alusel maakohtus.
  2. Eelnevat arvestades tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada. Tervishoiuteenuse osutamise üle toimuva vaidluse lahendamiseks tuleb kaebajal pöörduda Viru Maakohtusse. Maakohtusse pöördumisel ei pea kinnipeetaval olema eelnevalt läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt

§ 11lg-le 5.

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.