Obsah (5)

§ 109§ 95§ 88§ 107§ 97

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 10. aprill 2017. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-186 Hagi ese

) § 107 lg-te 1 ja 2 alusel ning mõista kostjalt hageja kasuks välja

§ 109lg 1 alusel hüvitis 1260,3 eurot ja haigushüvitis 95,8 eurot.

1. Avalduse kohaselt algas poolte töösuhe
2. augustil
3. Hageja oli 19.-
4. septembrini 2016 ja alates
5. oktoobrist 2016 haiguslehel.
6. oktoobril kandis kostja hageja pangakontole raha, makse selgitusse oli märgitud lõpetamine 15 pv okt ja 6 puhkepäeva. Kostja teatas vastuseks hageja küsimusele, et tegemist on lõpparvega ja kostjal soovitati hagejaga tööleping erakorraliselt üles öelda. Kosja ei teavitanud hagejat töölepingu ülesütlemisest enne seda, kui hageja kostjale järelepärimise esitas.
7. Kostja vaidles avaldusele vastu. Kostja heitis hagejale ette, et hageja ei esitanud kostjale tööle asudes tõendit enda püsiva töövõimetuse kohta. Hageja ei ole läbinud toitlustusasutuses töötamiseks vajalikke koolitusi.
8. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas
9. detsembri
10. a otsusega nr XXX hageja avalduse osaliselt ja tuvastas töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu
11. novembrist
12. a, mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise

§ 109lg 1 alusel 840 eurot (bruto) ja haigushüvitise 66,16 eurot (bruto).

Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon jättis hageja nõude rahuldamata osas, milles hageja palus kostjalt välja mõista hüvitised töövaidluskomisjoni väljamõistetust suuremas summas.

1. Kostja esitas
2. jaanuaril 2017 Tartu Maakohtule avalduse, milles palub kohtul töövaidluskomisjoni otsuse tühistada. KOHTU SEISUKOHT
3. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 4 näeb ette, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Samas jõustub ITVS § 25 lg 1 kohaselt 2/4 töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. ITVS § 24 lg 2 kohaselt ei kontrolli kohus töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab asja hagimenetluses algusest peale.
4. Praeguses asjas on hageja esitanud töövaidluskomisjonile avalduse. Kostja on esitanud avalduse, milles palub töövaidluskomisjoni otsuse tühistada. Arvestades eelnevalt toodut käsitleb kohus kostja taotlust taotlusena hageja avalduse läbivaatamiseks kohtus hagina. Arvestades töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamise ulatust menetleb kohus järgmisi hageja nõudeid: nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, nõue

§ 109

lg 1 alusel hüvitise 840 euro saamiseks ja nõue haigushüvitise 66,16 euro saamiseks. 8. Kohus lahendab esmalt hageja nõude ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja sellega seoses hüvitise saamiseks.

§ 95

lg 1 kohaselt peab ülesütlemisavaldus olema tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vorminõuet rikkuv avaldus on tühine. Praeguses asjas on pooled esitanud vastakaid seisukohti selles osas, kuidas ülesütlemine toimus. Kostja on kohtule saadetud kirjalikes seisukohtades leidnud, et ta ütles töölepingu suuliselt üles. Kohtuistungil väitis ta, et ülesütlemine toimus e-kirjaga (tvk tl 8). Hageja leiab, et e-kirja ei saa lugeda ülesütlemisavalduseks. Kohus nõustub hagejaga, et kostja nimetatud e-kirja ei saa pidada ülesütlemisavalduseks. Töötajale tehtud avaldus, millest nähtub ainult see, et tööandja on töölepingu lõpetanud, ei saa olla töölepingu ülesütlemise avalduseks. Töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest (vt Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 17). Praeguses asjas on kostja saadetud e-kiri sõnastatud küll segaselt, kuid kohtu hinnangul võis, lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 75 lg-s 1 sätestatud tõlgendamisreeglitest, hageja sellest mõistlikult järeldada seda, et kostja on juba varasemalt temaga töölepingu üles öelnud. Sellist tõlgendust toetab asjaolu, et ekiri oli saadetud vastuseks hageja küsimusele, miks talle kostja oli rahasumma (lõpparve) üle kandnud. Samuti on kostja olnud enne kohtuistungit, mil talle selgitati ülesütlemise vorminõuet, olnud ise seisukohal, et ülesütlemine toimus suuliselt. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest nähtuks, et tööleping oli

§ 95

lg-s 1 sätestatud vorminõuet järgides üles öeldud, on töölepingu ülesütlemine vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine ja hageja nõue ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks tuleb rahuldada. 9. Kohus märgib, et asjas esitatud materjalide pinnalt ei olnud kostjal ka sisuliselt alust töölepingut hagejaga erakorraliselt üles öelda. Kostja on peamise ülesütlemise alusena toonud välja asjaolu, et hageja ei olnud läbinud toitlustusasutuses teenindajana töötamiseks vajalikke koolitusi. Samas toiduseaduse (ToiduS) § 27 lg 4 ja § 29 lg-te 1 ja 2 kohaselt on töötajate toiduhügieenikoolituse kohustatud korraldama käitleja, st kostja. Seega isegi kui hagejal oli vajalik koolitus läbimata, oli see tingitud kostja enda tegematajätmisest. Kostja väited, mis puudutavad hagejal tervisetõendi puudumist, on esitatud pärast kohtuistungit, st hilinenult ja kohus neid ei arvesta. Samas märgib kohus, et ka sisuliselt ei ole need väited usutavad, kuna töösuhte kestel kehtinud ToiduS § 28 lg-te 1-4 kohaselt pidi töötajal olema tervisetõend juba enne tööle asumist ja ilma selleta ei oleks kostja tohtinud hagejat üldse tööle lubada. Sellest hoolimata töötas hageja kostja juures kolm kuud. Seega saab järeldada, et tal oli tervisetõend olemas. Igal juhul on nii koolituse kui ka tervisetõendi puudumine sellised puudused, mida hageja oleks saanud lihtsalt kõrvaldada. Seega oleks kostja igal juhul enne 3/4 töölepingu ülesütlemist pidanud

§ 88

lg 3 kohaselt hagejat hoiatama ja andma talle võimaluse töötamise takistused kõrvaldada. 10. Hageja on palunud töösuhte

§ 107

lg 2 alusel lõpetada.

§ 107

lg 2 kohaselt lõpetab kohus töösuhte ajast, kui see oleks lõppenud lepingu kehtiva ülesütlemise korral. Kuigi praeguses asjas ei ole vorminõuetele vastavat ülesütlemisavaldust esitatud, on kohtu hinnangul põhjendatud lõpetada töösuhe 15. novembrist 2016, st

§ 97

lg 2 p 1 järgse etteteatamistähtaja möödumisel kostja e-kirja saatmisest, millest nähtus, et kostja hinnangul on töösuhe lõppenud. Kohus mõistab sellest tulenevalt

§ 109

lg 1 kohaselt hageja kasuks välja hüvitise.

§ 109

lg 1 kohaselt peaks hüvitis olema eelduslikult töötaja kolme kuu keskmise töötasu suuruses. Pooled kinnitasid istungil, et hageja kolme kuu keskmine bruto töötasu oli 1260,3 eurot. Samas on kohus seotud töövaidluskomisjoni otsusega osas, milles hageja hüvitisenõue jäeti osaliselt rahuldamata. Seega ei ole kohtul võimalik mõista välja suuremat hüvitist kui 840 eurot. Kohtu hinnangul tuleb hagi nimetatud ulatuses rahuldada. Töövaidluskomisjon vähendas hüvitist mh põhjusel, et poolte töösuhe kestis lühikest aega. Seega ei ole põhjendatud sel põhjusel täiendavalt hüvitist vähendada. Muid põhjuseid hüvitise vähendamiseks kohus ei näe, arvestades asjaolu, et ülesütlemiseks puudusid nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused.

1. Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja haigushüvitise nõue. Kostja nõustus kohtuistungil hageja välja toodud asjaoludega, et hageja oli haiguslehel ajavahemikul
2. septembrist 2016 kuni
3. septembrini 2016 ja
4. oktoobrist 2016 kuni
5. novembrini
6. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 lg 1 kohaselt maksab tööandja töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töötaja keskmisest töötasust. Kostja on tunnistanud, et ta hagejale haigushüvitist ei maksnud. Samuti ei vaidle pooled hüvitise suuruse üle. Seega tuleb hagi ka selles osas rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja brutosummas 66,16 eurot.
7. Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda. Kuna hagejal ei ole menetluskulusid tekkinud, tuleb nende suuruseks määrata 0 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik 4/4