1-17-6677/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.detsember 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-6677 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Pavel Gontšarov, Urmas Reinola Kriminaalasi Renald Murtazini süüdistuses KarS§ 169 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Süüdistatav Prokurör Renald Murtazin, ik: 37102130373, varem kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 30.11.

1. Meelis Sentifoli Kaitsja Eva Rivis
2. detsembri 2017 otsus RESOLUTSIOON
3. Jätta süüdistatava Renald Murtazini apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. 1 SÜÜDISTUS:
4. Renald Murtazinit süüdistatakse selles, et tema, ajavahemikul alates 25.11.2013 kuni 31.03.2016 hoidus teadvalt kõrvale Harju Maakohtu 07.04.2014 kohtuotsuse nr 2-13-47860 alusel välja mõistetud igakuise elatise maksmisest alates 25.11.2013 kuni 31.12.2013 160 eurot kuus ja alates 01.01.2014 kuni lapse täisealiseks saamiseni 177,50 eurot kuus poja XX’i, ik XXXXXXXXXX ülalpidamiseks ning alates 25.11.2013 kuni 31.12.2013 160 eurot kuus ja alates 01.01.2014 177,50 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni poja YY’i, ik YYYYYYYYYY ülalpidamiseks eestkostja CC’i kasuks. Seisuga 31.03.2016 moodustab elatise võlgnevus 10342.65 eurot, millest 5171.33 eurot XX ülalpidamiseks ning 5171.32 eurot YY ülalpidamiseks. Renald Murtazin, olles töövõimeline isik, ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust võimalikult suures ulatuses täita, ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi töökoha leidmiseks ega otsinud piisava intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekuallikat oma poegade XX’i ja YY’i ülalpidamise tagamiseks. Seega pani Renald Murtazin toime teadva kõrvalehoidumise oma noorematele kui kaheksateistaastastele lastele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatise maksmisest, s.o KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. HARJU MAAKOHTU OTSUS:
5. Maakohus tunnistas Renald Murtazini süüdi KarS §-s 169 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõistis karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendas Renald Murtazinile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel liitis käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusele Harju Maakohtu 16.10.2015 otsusega nr 1-15-8516 mõistetud ja ära kandmata karistuse, so tähtajalise vangistus 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva täies ulatuses ning mõistis Renald Murtazinile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud ja 17 (seitseteist) päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas mõistetud liitkaristuse ära kandmist alates 30.11.
6. Renald Murtazini suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine jättis muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või mõistetud ja ära kandmisele kuuluva karistuse tähtaja saabumiseni, seejärel tühistas. Mõistis Renald Murtazinilt välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel menetluskulud kokku menetluskulu (üheksasada üheksakümmend kolm) eurot, mis määras tasumisele kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. APELLATSIOON:
7. Süüdistatav palub asendada otsusega mõistetud kandmata karistus üldkasuliku tööga. Põhjendustest tunnistab, et ei ole andnud laste emale poegade ülalpidamiseks raha, kuid leiab, et maakohus on jõudnud ekslikule järeldusele, et pole intensiivselt tööd otsinud. On läbinud Töötukassa suunamisel kursuseid ja on ka saatnud erinevatel firmadele oma CV-sid. Pidi uuesti Töötukassasse pöörduma detsembri alguses, kuid vahistati. Rahalised ülekanded on tehtud pärandatud raha arvel. Tunnistab, et pärandi arvel muretsetud korteris tegi remonti XX arvel oleva raha eest. Selgitab, et laenas EE-lt raha korterile hüpoteegi vormistamisega osalemaks 2 EE-ga äriprojektis, et parandada rahalist olukorda. Sularaha ega ülekannet ei ole laenu arvelt saanud. Hoiulaekas hoiab erinevaid dokumente, mitte raha. Armastab lapsi ja soovib nende kasvatamisel osaleda. Kahetseb, et on raskustes nende ülalpidamiskohustuse täitmisel. Vangis olles ei saa võlga tasuda. On huvitatud tööle asumisest ja võlgade kustutamisest. KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT:
8. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 31-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7). Kolleegiumi veendumuse kohaselt on arutataval juhul tegemist apellatsiooniga, millel puudub ilmselgelt edulootus. Apellatsioonis esitatud seisukohti ei saa küll lugeda õiguslikult asjakohatuiks, kuid kolleegium märgib, et apellandi taotlus asenduskaristuse kohaldamiseks on perspektiivitu. Kolleegium ei tuvastanud karistuse mõistmisel menetlusõiguslikke minetusi ega ka materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis oleks kaasa toonud ebaseadusliku lahendi tegemise ja mis annaks aluse maakohtu otsuse korrigeerimiseks.
9. Süüdistatav on vaidlustanud maakohtu otsuse vaid mõistetud karistuse osas. Taotleb asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist. Kolleegium leiab, et süüdistatava poolt esitatud apellatsioon ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega ka maakohtust erinevale seisukohale jõudmiseks. Maakohus on süüdimõistvat otsust piisava selguse ja põhjalikkusega motiveerinud, seejuures põhistanud ka mõistetud karistust. Apellant põhistab asenduskaristuse mõistmist põhjendusega, et ta on intensiivselt otsinud tööd, saates erinevatele ettevõtetele oma CV-sid. Kolleegium osutab, et kohtueelsel uurimisel antud ütluste kohaselt on ta töötuna arvel, kuid on otsinud tööd välismaal, kuna Eestis pakutakse väikest palka, millest pole võimalik elatist maksta. Seega kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kuigi süüdistatavale on pakutud tööd ja seega võimalust elatise maksmiseks, siis süüdistatav ei ole aastaid jooksul soovinud tööd teha. Seega ka uuesti Töötukassasse pöördumise põhjendus mõistetud karistuse muutmiseks alust ei anna. Apellatsioonis viidatud soov võlgnevust tasuda jääb kolleegiumi arvates paljasõnaliseks kuna kahtlustatavana ülekuulamisel on R.Murtazin leidnud, et laste ema nõuab temalt elatist ebaseaduslikult ja ta on 4 aastat maksnud juristidele, et võidelda elatise maksmise vastu. Maakohus on esitanud otsuses oma põhjendused, miks R.Murtazinile mõistetud vangistus ei kuulu asendamisele. Apellatsioonis on leitud, et kuna ta on töövõimeline, siis on ta huvitatud tööle asumisest ja vangistuses ei saa ta midagi teha oma laste heaks. Kolleegium osutab, et ka vabaduses ei teinud süüdistatav midagi oma laste heaks ega olnud huvitatud ka tööle asumisest. Seega süüdistatava enda käitumine näitab ükskõikset suhtumist laste heaolusse ning nende 3 ülalpidamiskohustuse kavastetut ja seega teadlikku eiramist. Seega ka eelnimetatud väide ei too kaasa maakohtust erinevale seisukohale jõudmist ega kummuta maakohtu järeldust sellest, et E.Murtazin ei ole isikuks, kelle suhtes on otstarbekas ja seaduslik kohaldada KarS § 69 sätteid. Kolleegium leiab, et aastate vältel oma alaealistele lastele elatise maksmisest teadva kõrvalehoidumise eest 4 kuulise vangistuse mõistmine on kooskõlas KarS § 56 alustega ja karistuse mõistmise põhimõtetega ja eesmärkidega.
10. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb karistuse mõistmisel silmas pidada ning mis on asjakohased. Kohtu seisukohad ja järeldused on kooskõlas kohtupraktikaga. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4