Obsah (12)

§ 199§ 121§ 275§ 201§ 200§ 64§ 65§ 68§ 16§ 120§ 56§ 4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Lepinguline kaitsja Istungi toimumise aeg RESOL

§ 199

lg 2 p 4, 5 ja § 200 lg 2 p 4, 6, 8 järgi, lühimenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Anu Toluk Toomas Pusi isikukood 39501282233, Eesti kodanik, põhiharidus, emakeel - eesti keel, enne vangistust ei töötanud, kannab vangistust xxx, kriminaalkorras karistatud: - 2.06.2011 Viru Maakohtu poolt

§ 121

järgi vangistusega 4 kuud tingimisi katseajaga 18 kuud; - 2.09.2011 Tartu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8, § 266 lg 2 p 1, 3 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud 27 päeva tingimisi katseajaga 1 aasta 10 kuud. Karistus pöörati täitmisele Viru Maakohtu 06.12.2011 määrusega; - 13.06.2012 Viru Maakohtu poolt

§ 275

, § 274 lg 1 – § 25 lg 2 järgi vangistusega 2 aastat 1 kuu 27 päeva; - 27.02.2013 Viru Maakohtu poolt

§ 201

lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 8, 9, § 215 lg 2 p 1, § 274 lg 1, § 275 järgi vangistusega 2 aastat 10 kuud, karistus kantud; - 18.11.2014 Viru Maakohtu poolt

§ 121, § 274 lg 1, § 275 järgi vangistusega 2 aastat tingimisi katseajaga 3 aastat.

Viru Maakohtu 25.04.2016 määrusega pöörati ärakandmata karistus 2 aastat vangistust täitmisele. Karistuse kandmise algus on 25.04.

1. Tõkend puudub Monica Meristo-Dmitrijev (volikiri III tl 144) 12.10.2017, 7.11.2017 Juhindudes KrMS §§ 238, 306, 309 lg 3, 311, 313, 315 kohus O T S U S T A S:
2. TOOMAS PUSI süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 4, 5 järgi ning mõista talle karistuseks 2 aastat vangistust.

2. TOOMAS PUSI süüdi tunnistada

§ 200lg 2 p 4, 6, 8 järgi ning mõista karistuseks 8 aastat vangistust.

3.

§ 64

lg 1, 3 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks 8 aastat vangistust. 1 4. Vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendada Toomas Pusi´le mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 2 aasta ja 8 kuu võrra ning mõista karistuseks 5 aastat ja 4 kuud vangistust. 5.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistus Viru Maakohtu 18.11.2014 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 2-aastase vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 7 aastat ja 4 kuud vangistust. 6.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 7.04.2016 kuni 24.04.2016, s o 18 päeva ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 7 (seitse) aastat 3 (kolm) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 25.04.

2. Kohaldada Toomas Pusi suhtes tõkend – vahistamine alates antud kohtuotsuse kuulutamisest kuni selle jõustumiseni.
3. TsMS § 440 lg 1 ning VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 2, 3, § 132 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanute tsiviilhagid ning mõista Toomas Pusi’lt kannatanute kasuks välja: xxx kasuks 74281,12 eurot (seitsekümmend neli tuhat kakssada kaheksakümmend üks euro ja 12 senti) (pangakonto nr xxx) ja xx kasuks 45000 (nelikümmend viis tuhat) eurot (pangakonto nr xxx
4. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 mõista menetluskulud Toomas Pusi’lt riigituludesse välja, s.o 1175 eurot sundraha, 570 + 399 + 663 + 663 + 314 eurot ekspertiisitasu, 48 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses, Kokku 3772 (kolm tuhat seitsesada seitsekümmend kaks) eurot.
5. Menetluskulud summas 3772 eurot tuleb tasuda 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 Luminor Bank AS pangas EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700067230 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6. Vastavalt KrMS § 182 lg 2 mõista Toomas Pusi’lt kannatanu Luutar OÜ kasuks välja kannatanu lepingulise esindaja Madis Truber’i õigusabikulu 450 (nelisada viiskümmend) eurot, mis tuleb T. Pusi’l hüvitada Luutar OÜ pangakontole nr EE962200221034000800 Swedbank viivitamatult peale antud kohtuotsuse jõustumist.
7. Jätta rahuldamata xxx lepingulise esindaja M. T.r’i taotlus antud kohtuotsuse resolutsiooni ps 11 nimetatud menetluskulult (450 eurot kannatanu esindaja lepingulise esindaja kulu) viivise välja mõistmiseks alates kohtuotsuse jõustumisest ja kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
8. Asitõendid 2 Toomas Pusilt võetud kott, jalatsid, spordijalatsid ning Toomas Pusi juurest leitud arvuti Dell koos laadijaga, mobiiltelefon xxx-kaardi ümbris, mobiiltelefon xxx (hoiul Ida Prefektuuris) tagastada Toomas Pusile antud kohtuotsuse jõustumisel. Sündmuskohtadelt võetud proovid, dlk-kiled, teibirull, teibitükk, juhtmed, värvi tükk, kassa sahtel, nuga vutlaris, T. Pusilt võetud nuga (hoiul Ida prefektuuris) - hävitada antud kohtuotsuse jõustumisel. J. N. poolt välja antud telefon xxx (hoiul Ida prefektuuris) tagastada J. N. antud kohtuotsuse jõustumisel. Ümbrik, milles on CD-plaadid ja USB-mälupulk videosalvestusega (asuvad toimiku juures) jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul otsuse kuulutamisest ehk hiljemalt 14.11.
9. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul peale kohtuotsuse kuulutamist. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav koheselt peale otsuse kuulutamist. POOLTE SEISUKOHAD Prokuröri seisukohalt on süüdistus põhjendatud ning kuritegude toimepanemine süüdistatava poolt on tõendatud. Tõendid seovad T. Pusi kuritegude toimepanemisega. Pusi on ära tuntav ka videosalvestistest. Isik on varem kriminaalkorras karistatud. Vägivald võib olla nii füüsiline kui ähvardamise vormis. Pusi kinnitas, et noa võttis kaasa, et psüühiliselt mõjutada kannatanuid. Noa demonstreerimine kui sellega kaasneb veel verbaalne ähvardus tuleb käsitleda reaalse ähvardusena. Nii Pusi enda ütlustest kui teistest tõenditest nähtuvalt on kasutanud relvi ähvardamiseks ja hirmu moment oli siin olemas. Fotodest on näha, et tegemist oli tõsiseltvõetava noaga, tuleb käsitleda relvana. Röövimise kvalifikatsioon on õige. Viimane vangistus kulges edukalt, aga siis isik kadus. Peale esimese episoodi toimepanemist mõtles võib olla, et suure tõenäosusega leitakse ta üles ja kaks viimast episoodi kantud tema olukorrast, meelestatusest. Karistada tuleb reaalse vangistusega, arvestades tema varasemaid vangistusi.

§ 199

lg 2 p 4, 5 järgi tuleb mõista 2 aastat vangistust.

§ 200lg 2 p 4, 5, 6 järgi 8 aastat vangistust.

Lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõista 8 aastat vangistust. Vähendada karistus kolmandiku võrra ning lõplikult mõista 5 aastat 4 kuud vangistust. Liita karistusele varasem ärakandmata karistus, s.o 2 aastat vangistust ning mõista karistuseks 7 aastat 4 kuud. Oli vahi all 18 päeva. See tuleb vangistusest maha võtta, mõista karistuseks 7 aastat 3 kuud 12 päeva alates 25.04.2016, mil ta asus karistust kandma varasema kohtulahendi järgi. Pusi võttis hagid õigeks. Prokurör toetab hagisid. Tuleb kannatanute kasuks välja mõista. Menetluskulud mõista Pusi käest välja. Kannatanu esindaja kulud on põhjendatud ja mõistliku suurusega. Salvestised tuleb jätta toimiku juurde. Telefon tuleb tagastada N.’le. Nuga – hävitada kui kuriteo toimepanemise vahend. Ülejäänud Pus’ilt ära võetud esemed tagastada. Muud esemed, mis ei oma materiaalset väärtust – hävitada. Süüdistatav Toomas Pusi tunnistas oma süüd täielikult. Võttis õigeks ka mõlemad tsiviilhagid. Ei soovinud oma viimases sõnas midagi öelda. Kaitsja rõhutas, et T. Pusi võttis kõik kuriteod omaks. Kaitsja arvamusel on süüdistus põhjendatud. Samuti ei vaidle kaitsja vastu tsiviilhagidele ja menetluskuludele. Põhiküsimus on karistuses. Prokuröri küsitud karistus on liiga range. Mida kauem on Pusi vanglas, seda väiksem on tõenäosus, et kannatanud näevad oma raha. Vangla ei paranda. On mitmeid teisi võimalusi. 3 Erilist vahet ei ole, kas ta istub 8 aastat või 5 aastat. Reaalset füüsilist kahju tekitatud ei olnud, v.a ähvardamine. Ei varjanud ennast. Mängis oma saatusega, teades, et varem või hiljem saadakse ta kätte. Kahjuks ei ole saadud ühtegi asja. Tegemist ei ole paadunud röövliga, on varas. Palus vähendada karistus röövimise eest. Teod ei ole nii ohtlikud. 8 aastat on sanktsiooni keskmine, aga kuna on süüd tunnistanud, siis saab mõista ka alla seda. Kannatanud jäid oma tsiviilhagide juurde ja palusid mõista need süüdlase käest väljaxxx OÜ lepinguline esindaja esitas menetluskulu (lepingulise esindaja tasu) kinnitavaid dokumente ja palus mõista ka see T. Pusi käest kannatanu kasuks välja. Kannatanute arvates on süüdistus põhjendatud. Rohkem ei soovinud kannatanud midagi lisada. KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja uurinud asjas kogutud tõendid leiab, et T. Pusi poolt temale süüks arvatavate kuritegude toimepanemine on tõendatud. 2. Süüdistatav tunnistas ennast temale süüks arvatavate kuritegude toimepanemises täielikult süüdi. 7.04.2016 ülekuulamisel keeldus T. Pusi ütlusi andmast (tl 198-200). Kuid 17.04.2017 ülekuulamisel (nagu ka kohtuliku arutamise käigus) tunnistas T. Pusi ennast täielikult süüdi (III tl 139-143). Kohtuliku arutamise käigus jäi süüdistatav oma kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Üksikasjalikumalt käsitleb kohus süüdistatava ütlused allpool iga episoodi lõikes eraldi (p-d I-III). Kahetseb tehtu, tal on kahju inimestest, kellele ta kahju tekitas. 3. Lisaks süüdistatava ütlustele kinnitavad T. Pusi poolt temale inkrimineeritavate kuritegude toimepanemist ka teised uuritud tõendid, mida kohus käsitleb allpool eraldi episoodide lõikes. I. 11.02.2016 vargus (kannatanu xxx Süüdistus 4. Toomas Pusi süüdistatakse selles, et tema, olles 27.02.2013 karistatud Viru Maakohtu poolt

§ 201

lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 8, 9 järgi, pani toime uue varguse: xxx kella 16 paiku võõra vara omastamise eesmärgil sisenes varjatud näoga xxx kauplusesse, kus lõi haamriga puruks kullaleti klaasi ning võttis kaupluse töötaja juuresolekul kuldketi maksumusega 3303 eurot ja kuldketi maksumusega 2598 eurot, kokku kettide maksumus 5091 eurot. Klaasi vahetus 64,52 eurot. Kokku tekitas kahju summas 5965,52 eurot. Seega Toomas Pusi pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, omastamise, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, s.o kuriteo

§ 199lg 2 p 4, 5 järgi.

Uuritud tõendid Kohus ei tuvasta antud episoodis ebausaldusväärseid või ebaseaduslikke tõendeid.

1. Süüdistatava T. Pusi ütluste kohaselt ei mäleta ta, kuidas see vargus oli planeeritud. Ei oska öelda, miks ta valis välja just selle pandimaja. A.P.t tundis ta ka varem. Ei soovinud vastata küsimusele, millised on tema suhted A. P.. Varguse toimepanemise ajal oli ta (süüdistatav) üksinda. Ei mäleta, et keegi oleks teda õues oodanud. Ei mäleta, kuhu ta läks vahetult pärast selle varguse toimepanemist ja kellega võis kokku saada. Ei mäleta, kellele kette maha müüs. Kahe keti eest sai umbes 2000 eurot sularahas. Kõik toimus nii, nagu kahtlustuses on kirjeldatud. Rohkem midagi ei mäleta. Vigastas oma käe katkise klaasiga. Ei mäleta, mis hetkel see juhtus (III tl 139-143). 4
2. Lisaks süüdistatava ütlustele kinnitavad tema poolt selle kuriteo toimepanemist alljärgnevad tõendid.
3. 11.02.2016 sündmuskoha vaatlusprotokolli järgi samal päeval kell xxx vaadeldi xxxlinnaosas asuva pandimaja „xxx ruumid. Pandimaja sees on neli vitriinileti, neist kolmandal on lõhutud klaas. Selles vitriinis on kuldehted. Lõhutud klaasitükkide vahel on avastatud verekahtlase määrdumisega plekiga klaasitükk. „Tetrabase“ keemilise preparaadi ja destilleeritud vee abil tehti test, mis oli positiivne ehk tegemist on vereplekiga. Klaasitükk võeti ära. Lõhutud klaasi pinnal on avastatud tumepunase värvikate osakesed, mis võeti ka ära. Muu olustik on rikkumata. Sisenedes pandimajja vasakul pool on teenindaja töökoht koos arvutiga. Vasakul pool seinal on kaks videokaamerat (I tl 5-16).
4. 15.02.2016 asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi pandimaja turvakaamerate salvestisega videofaile. Salvestisest on näha, et 11.02.2016 kell 15.57 lettide poole suundub musta värvi riietuses meesterahvas, kes hakkab millegagi taguma vastu letti. Seni laua taga punases särgis istunud meesterahvas jookseb laua tagant ja kaob kaamera vaateväljast. Mustas riietuses meesterahvas keerab ennast korraks ja tema paremas käes on näha haamrit. Siis kaob mustas riietuses meesterahvas kaamera vaateväljast ja ilmub punases särgis meesterahvas, kes haarab mobiiltelefoni kätte ja vajutab ekraanil nuppe. Teine videolõik näitab klaasust, millel on „L“ tähe kujutis ja lahtioleku ajad. Kell 15.57 (11.02.2016) siseneb uksest meesterahvas, kellel on seljas musta värvi riided ja peas on veidi läbipaistev musta värvi kate, mis varjab meesterahva näo kuni lõuani. Paremas käes on tal haamer. Kätes on sinist värvi kindad. Meesterahvas siseneb ruumi ja kaob kaamera vaateväljast. Samal ajal ilmub vaatevälja inimene, kes hoiab ust käega lahti. Mõne sekundi möödudes ilmub taas mustades riietes meesterahvas kaamera vaatevälja seljaga kaamera poole ja jookseb minema. Punases särgis meesterahvas jookseb talle järgi ukseni ja siis pöördub tagasi ruumidesse (I tl 17-20).
5. Dokumentaalsed tõendid – 11.02.2016 ja 12.02.2016 avaldused kinnitavad, et 11.02.2016 kell 15.57 sisenes tundmatu isik xxx, kus teenindussaalis lõi haamriga vitriini katki ja varastas kulda. Teine inimene ootas ukse taga. Kahju summa on kokku 5965,52 eurot (tl 21-22, 30-31). Kannatanu on esitanud ka fotosid varastatud esemetest (I tl 26, 32) ja tehtud videosalvestisest (tl 27-29).
6. Tunnistaja A.P. ütluste kohaselt töötab xxx“ pandimajas müüjana. 11.02.2016 kella 16.00 ajal astus uksest sisse meesterahvas, ca 180cm pikk. Kätes olid tal helesinised kummikindad, seljas tumedad riided. Näo ees oli riie kuni silmadeni. Käes oli tal ca 30cm-ne haamer. Ta läks kohe leti juurde, kus olid kullast esemed. Neli-viis korda lõi haamriga letil oleva klaasi pihta, pistis käe sisse ning krahmas parema käega kullast asju. Tunnistaja nägi muuseas, et käes oli tal kaks suurt kuulast ketti. Tunnistaja jooksis leti tagant välja meesterahva juurde, kuid ta tegi haamriga liigutuse, nagu tahaks tunnistajat sellega lüüa. See oli juba ukse juures. Kui meesterahvas oli veel leti juures langes tal riie näolt. A. P nägi meesterahva nägu. Nägu oli ümar, ümar oli ka lõug, tumedad kulmud ja silmad. Juuksed olid lühikesed ja tumedad. Keskmise kehaehitusega, ei paks ega kõhn. Videosalvestisest on näha nägu vaid siis, kui ta sisenes ja oli kate näo ees. Kui ta välja läks ja nägu näha oli, see kaamerasse ei jäänud. Jalas olid meesterahval tumedad püksid ja heledad spordijalatsid (I tl 33-37). Täiendaval ülekuulamisel ütles A. P, et kui see noormees tegutses haamriga ja lõhkus vitriini, hoidis üks teine noormees jalaga ukse lahti (I tl 38-40). Pärast vargust on käinud politseinikud ja näidanud oletatava kurjategija fotot. Ütlesid, et fotol on Toomas Pusi. Seda inimest pole kannatanu varem näinud ja ei tea tema nime (I tl 150, tõlge tl 153).
7. Kuna T. Pusi tunnistas oma süüd täielikult, tema positsiooni on jaganud ka kaitsja ning süüdistaja ei tuginenud süüdistusaktis ega kohtuliku arutamise käigus alljärgnevatele tõenditele, jätab kohus tõendikogumist välja ega hakka täiendavalt analüüsima 11.02.2016 äratundmiseks 5 esitamise protokolli (I tl 41-45), M. N.’i kinnipidamise protokolli (I tl 46-51), M. Ni.ütlused (I tl 52-57), 19.02.2016 võrdlusmaterjali võtmise määruse (I tl 58-59) ja ekspertiisimaterjali võtmise protokolli (I tl 60-61), tunnistaja K.B. 12.02.2016 ülekuulamise protokolli (tl 62-66), tunnistaja R.T. 15.02.2016 ülekuulamise protokolli (I tl 67-70).
8. 15.02.2016 ekspertiisimääruse alusel (II tl 210) saadeti 21.03.2016 esialgne tulemus (II tl 212-213), et klaasitükilt võetud proovist, mis eeltesti alusel sisaldas verd, saadud DNA-profiil on andmebaasiotsingu tulemuste alusel kokkulangev Toomas Pusi DNA-profiiliga. Sama järelduseni on ekspert jõudnud ka oma ekspertiisiaktis nr 16E-GE0208, mille järgi 11.02.2016 xxx ära võetud klaasitükilt võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil. Andmebaasiotsingu tulemuste alusel on see kokkulangev Toomas Pusi DNA-profiiliga (II tl 214-220).
9. 25.04.2016 ekspertiisimääruse (II tl 222) alusel kontrolliti, kas sündmuskohalt äravõetud noa käepidemelt võetud proovid langevad kokku T. Pusi DNA-profiiliga. 15.06.2016 ekspertiisiakti nr 16E-GE0528 kohaselt proovidest saadi liiga paljude alleelidega segaprofiilid, mida ei saa kasutada DNA-jälje individualiseerimiseks (II tl 224-229).
10. Tunnistaja M. K. ütluste kohaselt Toomas Pusi on tema tuttav ning veebruaris 2016 tuli ta tema juurde ja pakkus röövida pandimaja. Tunnistaja keeldus. Seejärel istus T. Pusi tunnistaja auto rooli ja nad sõitsid xxx mikrorajoonini. Seal T. Pusi väljus ja istus teise autosse. Ütles, et, sõidab xxx ja tuleb 15 minuti pärast tagasi. Tunnistaja jäi istuma mikrorajoonis oma autosse. T. Pusi tuli tagasi 15 minuti pärast. Millega ta tuli tunnistaja ei näinud. Istus tunnistaja autosse reisija istmele. Käes olid tal sinised sõrmkindad ja kätel oli veri, sõrmikud olid katkised. Samuti oli T. Pusi’l haamer, varrel alt poolt oli punane värv. T. Pusi võttis taskust välja kaks kuldketi ja ütles, et tal nüüd ei tule probleeme. Ketid olid üle keskmise. Tunnistaja viis T. Pusi xxx Teel helistas T. Pusi O.R.’ile ja ütles „Kõik on normaalne, võta mind peale, peab kiiremini minema sõitma“. xxxl endise tankla juurde sõitis džiip xxx musta värvi ja T. Pusi istus sellesse ringi. T. Pusi rääkis, et plaanib saata ketid xxx Tunnistaja teada oli T. Pusi võlgu R.’ile 2400 eurot (I tl 71-76). Kokkuvõte
11. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et, olles varem varguse ja omastamise toimepannud isik, süüdistuses märgitud ajal, kohas ja viisil, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, 11.02.2016 kella 16 paiku sisenes süüdistatav T. Pusi xxx OÜ kauplusesse (pandimajja), kus lõi temaga kaasas olnud haamriga puruks müügileti klaasi (mille taastamisega seoses kandis kannatanu xxx kulusid summas 64,52 eurot) ning avalikult, kuid vägivalda kasutamata, kaupluse (pandimaja) töötaja kannatanu A. P nähes, võttis müügiletist kuldketi maksumusega 3303 eurot ja kuldketi maksumusega 2598 eurot, kogumaksumusega 5091 eurot ning lahkus saadud varaga sündmuskohalt, millega tekitas kannatanule xxx-le kahju kogusummas 5965,52 eurot. Antud kuriteo toimepanemisel vigastas T. Pusi katkise klaasiga oma kätt. Kuldkettide edasine saatus on määramata. Süüdistatava ütluste kohaselt müüs ta need maha tuvastamata isikule. Muid tõendeid selle kohta ei ole. Kuriteokoosseis 16.

§ 199

lg 2 p 4, 5 kuriteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud varem varguse ja omastamise toime pannud isiku poolt, avalikult, kuid vägivalda kasutamata. 17. Kohus leiab, et T. Pusi teod vastavad

§ 199lg 2 p 4, 5 kuriteokoosseisu objektiivsetele tunnustele.

Kannatanu xxx kaupluses (pandimajas) olnud, kannatanule kuuluva ja kannatanu tahte vastaselt äravõetud vara (kahe kuldketi) näol on tegemist T. Pusi suhtes võõraste 6 vallasasjadega. Süüdistatav sai need enda valdusesse senise valdaja nõusolekuta, kõrvaldades takistuse, nimelt lüües kaasa võetud haamriga müügileti klaasi puruks. Tegu oli ka lõpule viidud, ehk T. Pusi sai esemed (kaks kuldketi) enda kätte ning lahkus saadud varaga sündmuskohalt ja tal oli võimalus hakata seda oma äranägimise järgi kasutama ja käsutama, mida ta tegigi. 18. Täidetud on ka

§ 199

lg 2 p 4, 5 kvalifitseeritavad tunnused ehk kuriteo toimepanemine varem varguse või omastamise toimepannud isiku poolt, avalikult, kuid vägivalda kasutamata. Antud asjas ei olnud vaidlust selle üle ning karistusregistrist nähtuvalt oli T. Pusi varem karistatud varguse ja omastamise eest, viimati Viru Maakohtu 27.02.2013 otsusega, karistus on kehtiv (III tl 145-149). Samuti pani varguse toime kaupluse (pandimaja) töötaja kannatanu A. P nähes, kuid tema suhtes vägivalda kasutamata. 19. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vargus tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on tema jaoks võõras ja on kellegi valduses. Süüdistatava ütluste järgi ei mäleta ta, kuidas see vargus oli planeeritud. Ei oska öelda, miks ta valis välja just selle pandimaja. Puuduvad ka muud tunnused, mis viitaksid kavatsetusele

§ 16lg 2 mõistes.

Kohtu seisukohalt pani T. Pusi selle kuriteo toime otsese tahtlusega, ehk ta teadis et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda (

§ 16lg 3).

20. Seega täidetud on

§ 199lg 2 p 4, 5 kuriteokoosseisu nii objektiivsed kui subjektiivsed tunnused.

Kohus ei tuvasta õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ning keegi pooltest pole sellele asja arutamise käigus tuginenud. Kuriteokoosseis on täidetud ja T. Pusi teod on selles episoodis kvalifitseeritud õigesti. II. 12.03.2016 röövimine (kannatanu xxx) Süüdistus 21. Toomas Pusi xxx kella 16 paiku võõra vara omastamise eesmärgil sisenes xxx pandimajja, kus surus noa töötaja A. P vasaku külje vastu ja ütles töötajale, et kui viimane tahab ellu jääda, siis täidab korraldusi. Seejärel Toomas Pusi sidus A P käed kleeplindiga kinni. Toomas Pusi võttis töötajalt vitriinivõtmed, avas vitriinid võtmega ja võttis vitriinidest alused kuld- ja hõbeehetega, mis asetas seljakotti. Seejärel Toomas Pusi ähvardas A P noaga ja käskis avada seifi. A P avas seifi, kuid sealt Toomas Pusi ei võtnud midagi. Seejärel Toomas Pusi avas kassa selle ees oleva võtmega ning võttis kassast sularaha 1009,31 eurot. Seejärel Toomas Pusi sisenes tööruumi, kus oli teine seif, ähvardas A P noaga ja sõnadega, et kui töötaja ei ütle koodi, siis pussitab, mistõttu A P ütles seifi koodi. Toomas Pusi avas seifi koodiga ja võttis seifist kuld-ja hõbeehted, xxx pangakaardi ja vitiinide varuvõtmed. Toomas Pusi asetas kõik röövitud esemed seljakotti ja lahkus sündmuskohalt. Toomas Pusi röövis kuld- ja hõbeesemeid järgmises ulatuses: panditud kuldesemed summas 10965,23 eurot, panditud hõbeesemed summas 221,10 eurot, ehted summas 1852 eurot, komisjonimüüki toodud esemed summas 31391 eurot, seifist kuldesemeid summas 2332,44 eurot, seifist hõbeesemeid summas 154,80 eurot. Röövitu maksumus summas 47925,88 eurot. Peale röövi xxx hüvitas klientidele panditud kulla ja hõbeda eest kokku 19177,04 eurot, samuti kandis kahju 2 kuu üüriga summas 1212,68 eurot. Kokku kahju summas 68315,60 eurot. Seega Toomas Pusi pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, suures ulatuses, relvaga või relvana kasutatava muu esemega ähvardades, s.o kuriteo

§ 200lg 2 p 6, 8 järgi.

Uuritud tõendid Kohus ei tuvasta antud episoodis ebausaldusväärseid või ebaseaduslikke tõendeid, v.a T. Pusi ütlused (osaliselt), millest täpsemalt allpool. 7

1. Süüdistatava T. Pusi ütluste kohaselt kõik toimus nii, nagu kahtlustuses kirjeldatud. Ei oska öelda, miks valis just seda pandimaja. Ei teadnud, kes on sel päeval tööl. See oli samuti spontaanselt otsustatud. Pandimaja kõrval asuvast poest ostis teibi ja nuga. Ei mäleta enam detaile, kuidas kõik toimus. Tundis ära A Pt. Kasutas nuga, et hirmutada teda ja avaldada eelkõige psühholoogilist mõju. Ei olnud kavas reaalselt viga tekitada. P ei üritanud vastupanu osutada, ütles vaid, et tal on kõrge vererõhk. Tuli pandimaja lähedale mootorrattaga, mille jättis maja teisele poole. Teisi kaasosalisi ei olnud. Tegu oli üksinda planeeritud ja teostatud. Tegi Ple sõnadega selgeks, et kui ta ei tee järske liigutusi, siis kõik läheb hästi. Samal ajal hoidis nuga P külje lähedal, kuid ei surunud nuga vastu tema keha. Seejärel pani noa endale kahe jala vahele, võttis teibi ja sidus teibiga A. P käed kinni. Ei teadnud palju kulda või muid väärtuslikke asju asub sel päeval pandimajas. Ei teadnud, kus asuvad seifid. P näitas seifide asukohta. Ei mäleta kuidas ta tegi seifid lahti. Tema (T. Pusi) käed olid paljad. Vitriinidest ja seifidest võttis kõike, mis tundus temale hinnaline olevat. Ei mäleta, kas võttis pangakaardi. Võttis seifist kõike, mis nägi välja kulla moodi. Esemeid pani endale seljakotti. P seisis kogu aeg kõrval, ei üritanud takistada. Pärast röövimist läks välja koos seljakotiga, mille sees olid pandimajast röövitud esemed. P jäi sinna kohapeale. Läks oma mootorratta juurde, sõitis mööda xxxmaanteed xxxpoole. Tee peal oli politseipatrull, lehvitas nendele ja sõitis ära. xxxmaanteel tankla juures piiras tema teed teine politseipatrull. Tõstis mootorratta noka üles ja sõitis edasi mööda kõnniteed xxx poole, üle raudtee jalakäijate ülesõidu. Seejärel sõitis xxxprügila poole ja sealt edasi metsa. Röövitud vara viskas xxx metsa ja ei tea edasi, mis sellest sai (III tl 139-143). Kohtu arvates ebausaldusväärsed on süüdistatava ütlused viimases osas ehk kuidas ta viskas röövitu xxx metsa ja ei tea, mis sellest edasi sai. Eluliselt ei ole usutav, et nii suures koguses ja väärtusega ehteid viskas süüdistatav arusaamata põhjusel ja eesmärgil keset metsa maha ega tundnud mingit huvi, kuidas see pärast üles leida ja mis sellest üldse saab. Selles osas jätab kohus süüdistatava tõendid tõendikogumist välja.
2. Lisaks süüdistatava ütlustele kinnitavad tema poolt selle kuriteo toimepanemist alljärgnevad tõendid.
3. Kannatanu A P 12.03.2016 ülekuulamise protokollile antud ütluste järgi 12.03.2016 oli ta oma xxx pandimajas aadressil xxxx paiku sisenes pandimajja tumedate spordipükste ja musta spordijopega noormees ilma peakateta. Pöördus palvega näidata hõbeketti. Kannatanu läks saali, avas vitriini, võttis keti välja. Noormees proovis seda kaela. Ütles, et ostab ära, aga peab sularahaautomaadist raha välja võtma. Peale seda noormees lahkus. Oli ära umbes 10 minutit. Tuli tagasi ja palus taas seda ketti näidata. Kui kannatanu läks saali ja võttis keti vitriini seest välja asus noormees temast vasakul, veidi tagapool. Ühtäkki märkas kannatanu, et see noormees on noa välja võtnud. See oli jahinuga meenutav nuga, tera oli üle 15 cm pikk. Nuga oli tal paremas käes. Ta pani selle kannatanule vastu vasakut külge südame piirkonda. Noatera oli vastu tema külge. Valus ei olnud, aga kannatanu ehmus ära. Noormees ütles, et politsei otsib teda, tal pole midagi kaotada, kui kannatanu tõmblema hakkab, siis surub noa sisse. Ütles, et teeks kõike tema käsu järgi, siis jääb ellu. Ta haaras kannatanul lettide võtmed käest ära ja hakkas ise avama lettide vitriine, millele olid kuldehted välja pandud. Hakkas sealt ehetega kandikuid võtma. Kaasas oli tal kollakas-oranži värvi seljakott. Siis käskis, pannes nuga tema vastu, et kannatanu paneks käed selja taha. Tundis kuidas süüdistatav hakkas tal käed kleeplindiga kinni siduma, rääkides seejuures, et kannatanu ei tõmbleks. Kogu selle aja oli kannatanu kinniseotud kätega. Nuga hoidis ta teraga vastu kannatanu külge ja ütles, et kui kannatanu üritab eemale minna, pussitab ta kannatanut noaga. Noormees pani seljakoti põrandale. Ühe käega avas noormees vitriini, parema käega hoidis nuga. Hakkas ehteid võtma ning neid seljakotti ladustama. Võttis kandiku kuldsõrmustega ja ülejäänud eheteks olid ketid, käevõrud, sõled, ripatsid. Seejärel ütles, et kannatanu läheks kassa juurde. Nad läksid koos kassa taha. Ta hoidis nuga vastu kannatanu külge. Palus avada väikse seifi. Avas, kuid ei võtnud midagi. Selles seifis on hoiul seadmed metalli kontrollimiseks. Seejärel avas ta kassa. Võti oli kassasse sisestatud. Pildus kogu raha 8 enda seljakotti. Kassas olid mündid ja paberraha. Küsis kus veel kulda hoitakse. Kannatanu vastas, et rohkem mitte kuskil. Noormees ütles, et ei valetaks. Kannatanu hakkas kontrollima kaste, mis asuvad kassast vasakul pool Seejärel viis noormees kannatanut ametiruumi, kus nägi suurt seifi ja hakkas nõudma selle koodi. Ütles, et kui kannatanu numbreid esimesest korrast ei ütle, pussitab ta kannatanut noaga. Kannatanu ütles koodi. Noormees sisestas koodi ja avas seifi. Nuga oli tal siis alla lastud ja kannatanu seisis lihtsalt kõrval. Seifis oli raha, pandikuld, lihtsalt kuld, hõbe, firma pangakaart, vitriinide varuvõtmed. Noormees ladustas kõik seifis olevad asjad seljakotti. Seejärel viis kannatanut laoruumi ja käskis seal seista. Ise läks väljapääsu poole. Kohe peale noormehe lahkumist vajutas kannatanu häirenuppu, mis asub kassa juures. Hakkas otsima nuga, et käed vabaks saada. Välisukse poole kõndides märkas klaasukse kaudu, et koridoris põrandal on selle noormehe nuga. Ei hakanud seda puudutama. Ei olnud midagi millega käed vabaks saada. Ootas kuni turvafirma G4S tuleku ära ja nad vabastasid tema käed. 11.02.2016 oli veel üks röövimine kannatanu vahetuse ajal. Peale seda politseinikud käisid kohal ja näitasid oletatava kurjategija fotot. Ütlesid, et see on Toomas Pusi. Seda inimest pole kannatanu varem näinud ja ei teadnud tema nime. Kui see noormees 12.03.2016 röövimist toime panema hakkas, meenus kannatanule fotol olnud nägu ja ta tundis ta kohe ära. Kannatanu ütles politseinikele, et tundis inimese ära ning tema nimi on Toomas Pusi (I tl 145-154).
4. 12.03.2016 sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi xxx xxx linnaosas asuva pandimaja „xxx“ ruume. Välisuksest vasakul pool põranda nurgas on avastatud musta käepidemega nuga (ära võetud). Nuga on 260mm üldpikkusega, 12cm on käepide pikkus ja 14cm on tera pikkus. Tera laiem osa on 2,5cm. Ametiruumides mööblil on avastatud halli värvi teibi ots. Teibi küljel on avastatud juuksed (ära võetud). Ukse vastas on betoonsammas, millel on paigaldatud turvakaamera. Tooli istme peal on avastatud halli värvi teibi rull (ära võetud). Akna juures on neli kaubaletti, millest kaks esimest paremalt poolt on kaubaga ja kaks viimast seisavad tühjana. Teenindaja töökoha laual asub punast värvi seif, mille uks on varustatud koodlukuga ja vaatluse hetkel seif on avatud. Seifis on pappkarp, kaaluviht, paberist lipik. Laual on platikust rahasahtel, mis on tühi ja omalt kohalt tõstetud (ära võetud). Teenindaja laualt vasakult poolt seisab kapp-riiul. Kapist vasakul pool asub kivisein, mille taga põrandal seisab halli värvi korpusega metallist seif. Seif on tühi. Seifi ukselingi pinnal tuli peale daktopulbriga töötlemist nähtavaks sõrmejälje fragmendid, mis olid pildistatud ja daktüloskoopilisele kilele fikseeritud. Seifi ees olevalt pindalalt fikseeriti jalatsijäljefragment (I tl 77-91).
5. 12.03.2016 asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi musta värvi plastmassist rahasahtel, mis võeti ära 12.03.2016 sündmuskoha vaatluse käigus xxx pandimajast. Identifitseerimiseks kõlblikke jälgi avastatud ei olnud (I tl 92-94).
6. Sündmuskohajälje kiiruuringu kohaselt seifi ukselingilt avastatud ja kontrollimiseks esitatud peopesajälje fragmendi on jätnud riiklikku sõrmejälgede registrisse kantud Toomas Pusi parema käe peopesaga (I tl 95-96). EKEI 15.03.2016 vastusest päringule nähtub, et Toomas Pusi DNAprofiil on kantud riiklikusse DNA-registrisse (I tl 132). 25.04.2016 ekspertiisimääruse (II tl 231) alusel kontrolliti, kas xxx seifi ukselingilt avastatud sõrmejäljed on jätnud kahtlustatav T. Pusi. 28.04.2016 ekspertiisiakti nr 16E-SS0028 kohaselt sündmuskoha vaatlusel xxxseifi ukselingilt avastatud ja tõmmiskilele kopeeritud isiku identifitseerimist võimaldava peopesajälje fragmendi on jätnud kahtlustatav Toomas Pusi parema käe peopesaga (II tl 233-235).
7. Vastuseks 14.03.2016 päringule (I tl 134-135) esitas kannatanu xxx esinduse turvakaamerate salvestised koos äravõetud esemete nimekirjaga, inventuuriaktiga, esemete fotodega ja remonditalongiga (I tl 136-144). 17.03.2016 asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi xxx pandimajas 12.03.2016 tehtud turvakaamerate videosalvestised. Kaamera nr 3 salvestisest on näha, et kell 15.40.57 läheneb meesterahvas nr 2 ukse juurde, avab ukse, tuleb sisse, astub edasi. Tema seljas on musta värvi rõivad ja kollast-oranži värvi seljakott. Jalas on musta värvi jalatsid ja spordipüksid. Kell 15.41.02 ilmub meesterahvas, kellel on seljas musta värvi riided ja kollas9 oranži värvi seljakott, jalas musta värvi jalatsid ning spordipüksid kaamera nr 1 vaatevälja. Ta jääb seisma parema vitriini juures. Edasi kell 15.44.33 kaamera nr 1 salvestisest on näha, et kassa-laua juures asub meesterahvas (nr 1), kellel on seljas roosa värvi särk lühikeste varrukatega. Saalis on kaks meesterahvast (kliendid). Üks neist läheb ära. Teine – meesterahvas nr 2, kellel on seljas musta värvi riided ja kollast-oranži värvi seljakott, jalas musta värvi jalatsid ning spordipüksid, seisab parema vitriini juures. Meesterahvas nr 1 tõuseb püsti, läheb saali, jääb seisma meesterahva nr 2 juures. Kell 15.59.55 mehe nr 2 paremas käes ilmub noakujuline ese. Kell 15.59.57 mees nr 2 paneb selle eseme mehele 1 vastu vasakut külge nimme piirkonda. Nad lähevad ära paremale, kaovad vaateväljast. Kell 16.01.12 ilmuvad saali. On näha, et mehe nr 1 käed on selja taha seotud randmete piirkonnast. Mees nr 2 seisab mehe nr 1 kõrval, mehe nr 2 käes on kollast-oranži värvi seljakott, mis on lahti. Kaamera nr 1 salvestise vaatamise ajal on kuulda venekeelne kõnelus meesterahva 1 ja 2 vahel, millest saab mõista selliseid fraase nagu „pole vaja“, „mind on ära tüüdanud, tule siia, ma ütlesin… millises… raha, kuld“, „…ma sulle võtit kulla omast…“, „mul pole midagi kaotada…“, „…ma sind…“. Kell 16.02.48 kaamerast nr 5 on näha, et paremalt poolt ilmuvad meesterahvad nr 1 ja 2 ruumi, kus asub laud-kassa. Mees nr 1 sammub ees, mees nr 2 tema järel. Mehe nr 1 käed on selja taga. Nad peatuvad laua-kassa juures, kus mees nr 2 hakkab laua-kassas sobrama. Kell 16.03.22 on näha, et meesterahvas nr 2 võtab midagi kassa sahtlist ja laob selle seljakotti, seejärel sobrab kapi sahtlites. Pärast seda mõlemad astuvad ametiruumi, kus mees nr 2 tuleb seifi juurde. Meesterahvas nr 1 seisab seljaga kaamera poole. Tema käed on kleeplindiga seotud randmete piirkonnast. Meesterahvas nr 2 kükitab seifi juures, avab seljakoti (I tl 97-131).
8. 16.03.2016 nõudekirjaga paluti väljastada teatis, milline G4S ekipaaž sõitis 12.03.2016 pärast kella xxx pandimajja (I tl 158). 16.03.2016 vastuskirjaga teatas G4S Ida piirkonna teenistusjuht K. K., et 12.03.2016 reageeris paanikahäirele xxx pandimajas turvatöötaja A. M.r (I tl 159-160).
9. 4.05.2016 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi T. Pusi kinnipidamisel temalt ära võetud spordikott ja pruuni värvi jalatsid. Spordikoti mõõdud on 30x30x
10. Kott on musta värvi Nike embleemiga. Jalatsid on pruuni värvi, suurus 45, taldade peal on kirje ZARA MAN (I, tl 180-183).
11. 7.04.2016 määruse (I tl 184-186) alusel toimetati J.Kxx korteris läbiotsimine, mille käigus kuritegelikul teel omandatud kullast ja hõbedast esemeid avastatud ei olnud, kuid T. Pusi andis välja kapis riiulil olevat nuga koos hoidjaga. Samuti leiti kapist Elisa sim-kaardita hoidja ja mobiiltelefon xxx (I tl 187-194).
12. 7.04.2016 vaatlusprotokolliga vaadeldi J.xxx, xxx korterist avastatud esemed. Nuga on vutlaris. Vutlar on musta värvi. Noa pikkus on 28cm. Noa tera pikkus on 16,5cm. Noatera laiem koht on 1,7cm. Keskosas on laius ca 1,3cm. Elisa sim-kaardi hoidja pesa on tühi. Kaardil on kirjas number +xxx. Mobiiltelefon on xxx, klapiga. Sim-kaardi pesa on tühi. IMEI-kood on xxx(I tl 195-197).
13. Tunnistaja V. B. ütluste kohaselt tema sõbranna L.hakkas elama T. Pusi’ga 2016 veebruari lõpus. Viimasel ajal nende suhted olid halvad, nad läksid tihtipeale riidu ja ta pettis L.’t. Viimasel ajal helistas T. Pusi L. N.telefoninumbrilt. 2016 märtsikuus kuulis tunnistaja, et T. Pusi röövis pandimaja ja peale seda läks pakku ja teda ei olnud kuskil näha. Märtsi lõpus helistas T. Pusi tunnistajale varjatud telefoninumbrilt, ta tundis teda hääle järgi ära. T. Pusi küsis, kas tunnistaja teab, mis on juhtunud. Tunnistaja vastas, et teab. T. Pusi ütles, et tal pole midagi kaotada, et peale seda kui ta ärandas auto Toilast olevat teda tagaotsitavaks kuulutatud. L. leidis uue telefoninumbri T. Pusi’ga suhtlemiseks. Enam pole ta kellegagi sellelt numbrilt suhelnud. Märtsi lõpus helistas T. Pusi L.le sellele numbrile. Rohkem pole tunnistaja T. Pusi’st midagi kuulnud (I tl 202-207). Täiendaval ülekuulamisel ütles, et eelmine kord ei rääkinud kogu tõtt, 10 sest T. Pusi on ohtlik kurjategija ja ta kartis teda. Nüüd kui ta on kinni peetud võib rääkida kõik nagu see oli. 2016 märtsis rääkis sõbranna ., et T. Pusi röövis pandimaja paljaks. Märtsi lõpus helistas temale T. Pusi, küsis, mida temast räägitakse, kas tunnistaja teab, mis on juhtunud, tunnistaja sai aru, et jutt käis pandimaja röövimisest. Järgneval päeval helistas T. Pusi uuesti, pakkus kokku saada. Ütles, et inimesed, kes teda aitavad, keelasid tal kellegagi kohtuda ja helistada saab vaid siis, kui ta on üksi. Tunnistaja oli siis xxx T. Pusi tuli taksoga xxx. Sealt tunnistaja autoga läksid ühiselamu poole. Parkisid autot ja läksid koos vanalinna baari „xxx Vestluses T. Pusiga sai tunnistaja aru, et tõepoolest märtsi alguses röövis ta pandimaja paljaks. Ütles, et ei taha töötada ja teda niikuinii otsib politsei taga xxsõiduki ärandamisega seoses. T. Pusi ütles, et andis kulda kuhugi ära, sai selle eest 58 tuhat eurot. Raha ei näidanud. Tunnistaja ei tea, kas T. Pusi on rääkinud tõtt või mitte. Üksikasju pandimaja röövimisest pole rääkinud. Ütles vaid, et on kasutanud nuga, et ähvardada pandimaja töötajat. Järgneval päeval helistas T. Pusi temale uuesti ja pakkus kokku saada. Nad kohtusid xxx paiku. Ütles, et soovib osta endale prille tavaliste klaasidega, et moonutada oma välimust. Optika poes ostis T. Pusi endale prillid sularaha eest. Pani prillid endale pähe. T. Pusi palus, et tunnistaja viiks teda oma autoga tema korterisse. Nad tulid xxe, maja oli kollast värvi fassaadigaxxx Korter asus keskmises trepikojas, neljandal korrusel. Oli ühetoaline korter. T. Pusi palus tunnistaja telefoni, et helistada. Suhtles L.’ga 3 või 4 minutit, lubas temale anda üle raha üüri tasumiseks. Palus mitte rääkida, et nad suhtlesid omavahel. Ütles, et varsti on temal võltsitud dokumendid, millega ta lahkub Eestist. See pidi toimuma aprillis
14. Tol hetkel oli ta tagaotsitav. Tunnistaja nägi korteris sularaha, kokku ca 500-700 eurot. Ülejäänud rahast ei rääkinud midagi. Tema sõnade järgi sai tunnistaja aru, et see on sõbra korter. Sõber on varem elanud xxx. Tunnistaja suhtles T. Pusi’ga veel
15. või 29.03.
16. Pärast helistas veel, õnnitles sünnipäevaga 1.04.
17. Ütles, et helistaks temale tagasi 3.04.2016 ja lubas osta kingituseks autot väärtusega kuni 4000 eurot. Tunnistaja helistas tagasi, aga vastas keegi teine noormees. Peale seda pole T. Pusi’ga suhelnud (I tl 217-222).
18. Tunnistaja J. N. ütluste kohaselt T. Pusi on tema endine poiss-sõber. Neil oli ka ühine elamine, üürisid koos xxx. Vahepeal elas T. Pusi vanemate juures xxx. Vahest elas ta tunnistaja juures Txxühiselamus xxx.a märtsikuus sai tunnistaja politseiametnike käest teada, et T. Pusi on sooritanud pandimajas röövimise. Pärast seda ei näinud teda. Viimati nägi 12.03.2016 hommikul. Oma isikliku telefoni T. Pusi’l siis ei olnud, ta kasutas tunnistaja telefoni või nt oma sõbra D. S.i telefoni. Helistas ka varjatud numbrilt. Märtsikuus kohtus tunnistaja oma sõbranna V. B.’ga, kes teatas, et T. Pusi on temale helistanud ja palunud edasi öelda, et temaga on kõik korras. Tunnistaja ostis eraldi sim-kaardi T. Pusi’ga suhtlemiseks, sest arvas, et T. Pusi telefoni võidakse pealt kuulata ja palus V.l teatada see telefoniumber T. Pusi’le. 26.03.2016 helistas T. Pusi sellele numbrile, ütles, et armastab ja igatseb. Lubas saata raha võlgade katteks ja üüri tasumiseks. Enam pole T. Pusi temaga ühendust võtnud. Tunnistaja andis välja selle mobiiltelefoni Samsung IMEI-xxx sim-kaardiga, millele helistas T. Pusi. T. Pusi tegudest ei tea tunnistaja midagi (I tl 208-211).
19. Tunnistaja I. K. ütluste kohaselt 2008.aastast töötab ta xxx-s juhatajana. xxx esinduses toimunud röövimisega seoses on tal tekkinud kahtlused töötaja A P suhtes. Praegu on töösuhe temaga peatatud turvameetmete eiramise tõttu. Tööl olles peab tal keha küljes alati olema turvapult. Siis saab ta ohu korral kiiresti vajutada häirenuppu. 2016.a veebruari alguses oli A. P tööl xxxontoris. Umbes lõuna ajal helistas ta xxx haldusjuhile S. E.’ile ja teatas, et xxx kontoris võib toimuda rööv. Tema juurde tuli noormees, kes teatas, et keegi sunnib teda xxx esindust röövima, kuid ta ise ei soovi seda teha ja palus teatada sellest Ai kaudu politseisse. S. palus, et A helistaks politseisse. Sel päeval ei olnud A. P’l küljes turvapulti, aga seda avastati hiljem. Paari päeva möödudes, 11.02.2016 toimus xxxkontoris rööv, kui maskiga mees lõi haamriga kullaleti katki ja viis kaasa kaks kuldketti. Videosalvestuse järgi istus A. P laua taga ja vajutas häirenuppu, mis asub laua all. Ka 12.03.2016 oli xxx esinduses tööl A. Keegi noormees palus näidata hõbekette. A ei tundnud seda röövijat ilma maskita ära. Noormees lahkus kontorist. A helistas S. ja küsis, kas ta teeks allahindluse sellele hõbeketile. Kella 16.00 ajal tuli noormees 11 tagasi ja pani toime röövimise. Tunnistaja kahtlustab, et A. P mängis röövijaga kaasa ja see oli A. P lavastatud (I tl 212-216).
20. Tunnistaja J. P. ütluste kohaselt T. Pusi’ga sai ta tuttavaks umbes kuu aega tagasi (märtsis 2016) ühiste tuttavate seltskonnas. Üüris korterit xxx. Märtsis sai T. Pusi’ga kokku xxx. Ta pakkus 200 eurot ja küsis luba elada tema korteris paar päeva. Tunnistaja nõustus. Kaasas oli T. Pusi’l vaid mingi kott. Raha oli temal ca 500 eurot sularahas. Väärtuslikke esemeid tema juures ei näinud. See nädal kui nad koos elasid tarvitas tunnistaja palju alkoholi, ei mäleta kõike. Oli kokkulepe, et 7.04.2016 lahkub T. Pusi korterist. T. Pusi’l ei olnud oma mobiiltelefoni või tunnistaja pole seda näinud. Ta võis kasutada tunnistaja mobiiltelefone. 7.04.2016 saatis tunnistaja temale (Pusile) lühisõnumit, et peab korterist lahkuma. Saatis sõnumi peale seda, kui korterisse tulles avastas, et kadunud on tema sülearvuti ja kaks mobiiltelefoni. T. Pusi ei olnud korteris. Kadunud oli ka musta värvi Nike spordikott (I tl 224-226).
21. T. Pusi ema O. P. ütluste kohaselt 2014.a oktoobris vabanes T. Pusi vanglast. Elas tema juures 2 kuud ja siis hakkas elama eraldi. Töötas xxx. Üüris korterit Jxxx. Tema tegudest ei tea midagi. Röövimisest ütles temale L. Ni., T. Pusi tüdruk. Viimasel ajal T. Pusi ei näinud ja pole temaga suhelnud. Tema telefoninumbrit ei tea, ta alati helistas erinevatelt numbritelt. Tunnistaja andis välja T. Pusi vanad jalanõud (I tl 229-233).
22. 22.04.2016 ja 3.05.2017 võrdlusmaterjali võtmise määruste (I tl 234, 239) alusel võeti T. Pusi’lt DNA-proove ja sõrmejälgi (I tl 235) ning jalatsid, mis olid T. Pusi’l jalas tema kinnipidamisel (I tl 237).
23. Asitõendi vaatlusprotokolliga vaadeldi nimetatud T. Pusi jalatsid. Tegemist on tumedat värvi spordijalatsitega Adidas’e logoga (I tl 240-242).
24. Kuna süüdistaja ega teised menetluse pooled ei tuginenud sideettevõtjalt saadud andmetele ei hakka kohus käsitlema andmete nõudmise lubasid (II tl 34-45) põhjalikumalt.
25. xxx OÜ esitas tsiviilhagi summas 74281,12 eurot. Röövitud olid panditud kuldesemed summas 10965,23 eurot, panditud hõbeesemed summas 221,10 eurot, ehted summas 1852 eurot, komisjonimüüki toodud esemed summas 31391 eurot, seifist kuldesemeid kogusummas 2332,44 eurot, seifist hõbeesemeid summas 154,80 eurot. Röövitu kogumaksumus on 47925,88 eurot. xxx hüvitas klientidele panditud kulla ja hõbeda eest kokku 19177,04 eurot, samuti kandis kahju 2 kuu üüriga summas 1212,68 eurot. Kokku kahju summas 68315,60 eurot. xxx lepinguline esindaja M. T.r on esitanud tsiviilhagi 26.09.2016 kogusummas 73479,44 eurot koos hagi põhjendatust kinnitavate dokumentidega (II tl 46-124). xxx seaduslik esindaja L.v-L. E. esitas 10.01.2017 tsiviilhagi kogusummas 74281,12 eurot (II tl 19-33). Kokkuvõte
26. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas, s.o 12.03.2016 kella 16 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sisenes T. Pusi xxx pandimajja, kus ähvardades pandimaja töötajat kannatanut A. P, surus noa A. P vasaku külje vastu, sidus tema käed kleeplindiga kinni, võttis A. P’lt vitriinivõtmed, avas vitriinid võtmega ja võttis vitriinidest alused kuld- ja hõbeehetega, mis asetas temaga kaasas olnud seljakotti. Seejärel, jätkuvalt ähvardades A P noaga, käskis T. Pusi tal avada seifi. Siis avas Toomas Pusi kassa selle ees oleva võtmega ning võttis kassast sularaha kogusummas 1009,31 eurot. Minnes edasi tööruumi, kus oli teine seif, jätkuvalt ähvardades A. P noaga ja sõnaliselt, et kui töötaja ei ütle koodi, siis ta pussitab teda, mistõttu A. P ütles seifi koodi. T. Pusi avas seifi koodiga ja võttis seifist kuld- ja hõbeehted, xxxpangakaardi ja vitriinide varuvõtmed. Toomas Pusi asetas kõik röövitud esemed seljakotti ja lahkus sündmuskohalt. Röövitud olid: panditud kuldesemed summas 10965,23 eurot, panditud hõbeesemed summas 221,10 eurot, ehted summas 1852 eurot, 12 komisjonimüüki toodud esemed summas 31391 eurot, seifist kuldesemeid summas 2332,44 eurot, seifist hõbeesemeid summas 154,80 eurot, kokku vara maksumusega 47925,88 eurot. Kõik röövitud esemed pani süüdistatav oma seljakotti ja lahkus saaduga sündmuskohalt. Röövitu edasine saatus on teadmata. Kuriteokoosseis 43.

§ 200

lg 2 p 6, 8 kuriteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivalla abil, suures ulatuses, relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades. Vägivald võib ilmneda ka ähvardamises. Vägivald on sisult kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine. Kusjuures vägivald peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega, st vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusse. Vägivald võib olla kestev ja peab olema asja äravõtmise vahend. 44. Kohus leiab, et T. Pusi teod vastavad

§ 200lg 2 p 6, 8 kuriteokoosseisu objektiivsetele tunnustele.

Kannatanu xxx kaupluses (pandimajas) olnud, kannatanule kuuluva ja kannatanu tahte vastaselt äravõetud vara (kuld- ja hõbeehted, sularaha, pangakaart) näol on tegemist T. Pusi suhtes võõraste vallasasjadega. Süüdistatav sai need enda valdusesse senise valdaja nõusolekuta vägivalla abil, ähvardades kaupluse (pandimaja) töötajat A. P noaga.

1. Noaga ähvardamist kinnitavad nii kannatanu A. P kui süüdistatava enda ütlused. Süüdistatava ütluste järgi kasutas ta nuga, et hirmutada kannatanut ja avaldada psühholoogilist mõju. Süüdistatava ütlustest nähtub ka, et kannatanu võttis tema ähvardust tõsiselt ja hoiatas, et temal on kõrge vererõhk. Edasi hoiatas süüdistatav kannatanut, et ta ei tee järske liigutusi, siis kõik lõpeb hästi, hoides seejuures nuga kannatanu külje lähedal. Kannatanu A. P kinnitab oma ütlustes, et nuga oli surutud vastu tema keha. Valus ei olnud, aga kannatanu ehmus ära. Ründaja ütles, et politsei otsib teda, tal pole midagi kaotada ja kui kannatanu tõmblema hakkab, siis surub ta noa sisse. Hoiatas, et kannatanu teeks kõike tema käsu järgi, siis jääb ellu.
2. Selline ähvardamine on käsitatav psüühilise vägivallana

§ 120mõistes ning on röövimise üheks koosseisutunnuseks.

Kannatanu A. P ja süüdistatava enda ütlustest nähtub, et tegemist oli reaalse ähvardusega, mis oli reaalselt tõsiseltvõetav nii objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt, kui ka konkreetse kannatanu poolt. Süüdistatava ütlused, et tal ei olnud kavas kannatanule reaalselt viga tekitada ei muuda seda koosseisutunnust olematuks, sest oluline on, et nii kannatanu on tajunud seda reaalse ohuna kui objektiivse kõrvaltvaataja jaoks oli see oht tõsiselt võetav. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei ole vaja, et süüdlane kavatseks ähvardust reaalselt täide viia. Oluline on, et kannatanu peab seda reaalseks. Samuti ähvarduse sisu võib olla kannatanule edastatud mitte ainult sõnaliselt, vaid ka konkludentsete tegudega (

-i

1. kommenteeritud väljaanne, lk 531, p 5).
2. Ilmne on ka vägivalla kasutamise seos võõra vara äravõtmisega, sest psüühiline vägivald kannatanu A. P kallal oli antud juhul kannatanu vara äravõtmise vahend ja oli suunatud just kannatanu vastupanu mahasurumisele ning vara sai ära võetud alles peale seda, kui kannatanu P käed said kinni seotud, tema keha külge nuga pandud ja süüdistatav on kannatanut sõnaliselt ähvardanud, et kui ta tema käske ei täida, siis võib see tema jaoks lõppeda vägivalla kasutamisega.
3. Tegu oli ka lõpule viidud, ehk T. Pusi lahkus saadud varaga sündmuskohalt ja tal oli võimalus hakata seda oma äranägimise järgi kasutama ja käsutama, mida ta tegigi. 13
4. Esinevad ka kvalifitseeritavad tunnused

§ 200

lg 2 p 6 ja 8 järgi ehk kuriteo toimepanemine suures ulatuses relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades. 50. Relvaseaduse § 11 kohaselt relvad liigitatakse järgmiselt: tulirelv, gaasirelv, pneumorelv, külmrelv, heitrelv, elektrišokirelv. Süüdistatava poolt kannatanu ähvardamiseks kasutatud nuga (I tl 82) võib vastata külmrelva tunnustele. Relvaseaduse § 15 kohaselt külmrelva liigid on: löögirelv (kumminui, teleskoopnui, kettnui, teraspiits, kasteet jt); torkerelv (pistoda, torketääk, stilett jt); torke-lõikerelv (jahinuga ja -puss, allveenuga, tääknuga jt); torke-raierelv (mõõk jt). Konkreetse külmrelva liigina tuvastamine aga eeldab erialateadmisi ning vastava arvamuse oleks võinud anda nt ekspert. Eksperdiarvamus aga puudub, mistõttu leiab kohus, et eelpoolviidatud nuga ei saa pidada külmrelvaks relvaseaduse § 15 mõistes. Küll aga on see käsitatav relvana kasutatava muu esemena. Väliselt vaadatuna on tegemist kööginoaga. Kehtiva kohtupraktika kohaselt relvana kasutatav muu ese on mistahes ese, millega on võimalik kahjustada elavat või muud objekti, sh kööginuga. Oluline on, et nimetatud eset on võimalik relvana kasutada niisuguse vägivalla mõttes millega süüdlane ähvardas (

-i 4. kommenteeritud väljaanne lk 532 p 11.3.1.; RKKK 3-1-1-10-98). Süüdistatav on ähvardanud kannatanut noaga pussitada ning niisuguse vägivalla mõttes võis seda nuga relvana selliselt kasutada. 51.

§ 121

p 2 kohaselt kui süüteokoosseisu tunnusena on sätestatud varalise kahju tekitamine või süüteo ulatus on määratav rahaliselt, hinnatakse kahju või süüteo ulatust rahaliselt järgmiselt - suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. Antud juhul moodustas röövitu maksumus 47925,88 eurot, mida kinnitavad ka kannatanu esitatud dokumentaalsed tõendid röövitud esemete maksumuse kohta (II tl 46-124). Seega tekitati antud juhul kannatanule suurt kahju. 52. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab röövimine tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistatava T. Pusi ütluste kohaselt ei oska ta öelda, miks valis just seda pandimaja. See oli spontaanselt otsustatud. Puuduvad ka muud tunnused, mis viitaksid kavatsetusele

§ 16lg 2 mõistes.

Kohtu arvates tegutses T. Pusi selle kuriteo toimepanemisel otsese tahtlusega, ehk ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda (

§ 16lg 3).

53. Seega täidetud on

§ 200

lg 2 p 6 ja 8 kuriteokoosseisu nii objektiivsed kui subjektiivsed tunnused (p 4 ehk korduvust käsitleb kohus allpool III. episoodi juures). Kohus ei tuvasta õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ning keegi pooltest pole sellele asja arutamise käigus tuginenud. Kuriteokoosseis on täidetud ja T. Pusi teod on selles episoodis kvalifitseeritud õigesti. III. 4.04.2016 röövimine (kannatanu Elanti OÜ) Süüdistus 54. Toomas Pusi 4xxx paiku võõra vara omastamise eesmärgil sisenes xxx juveelipoodi, kus suunas ähvardamiseks püstolisarnase eseme töötaja A. Ts.i suunas ja nõudis kulda, samuti võttis vöölt noa ja näitas seda A.i T., misjärel käskis töötajal eemal seista. Töötaja ähvardamise järel Toomas Pusi võttis letilt kuldehted-kaelaketid 146 tükki, käeketid 139 tükki, kulonid 280 tükki, kõrvarõngad 247 paari, klotserid 72 tükki, abielusõrmused 64 tükki, ilusõrmused 828 tükki, kõik kokku kaaluga 1,5 kg, maksumusega 45 000 eurot, mis asetas kotti. Seejärel käskis töötajal avada kassa, kust võttis sularaha summas 100 eurot. Töötajal paanikanupuni jõudmise takistamiseks sidus Toomas Pusi töötajal käed ja jalad kinni. Seega Toomas Pusi pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, isiku poolt, 14 kes on varem toime pannud röövimise, suures ulatuses, relvaga või relvana kasutatava muu esemega ähvardades, s.o kuriteo

§ 200lg 2 p 4, 6, 8 järgi.

Uuritud tõendid Kohus ei tuvasta antud episoodis ebausaldusväärseid või ebaseaduslikke tõendeid, v.a T. Pusi ütlused (osaliselt), millest täpsemalt allpool.

1. Süüdistatava T. Pusi ütluste kohaselt kui ta otsustas röövida xxxkullapoodi oli ta juba tagaotsitav. Tal oli tingimisi karistus ja ei ilmunud registreerimisele. Ostis endale prillid, et muuta oma välimust. Võttis kaasa teibi, plastikust kinnitusklambrid, et poe müüjal käed kinni panna ja nuga. Ei mäleta enam, kuidas see välja nägi. Aga see ei olnud sama nuga, mida ta kasutas xxxpandimaja röövimisel. Samuti oli tal kaasas musta värvi spordikott. Jalas olid musta värvi teksapüksid, musta värvi jakk, jalas olid ka musta värvi kingad. Samuti olid prillid ees. Kuriteokaaslasi ei olnud. Planeeris seda röövi üksinda. Teadis varasemast ajast, et xxx Laada tänaval asub kullapood. Selle omanikke või töötajaid varem ei tundnud. Sõitis xxxanda oma mootorrattaga, pani selle peitu põõsaste taha. Jalgsi läks maanteeni välja ja seal hääletas. Võõras autojuht viis teda xxx Läks kullapoodi ja palus kuldketti näidata. Müüja oli meesterahvas, kes rääkis nii eesti kui vene keelt. Ta näitas kuldketti. Ütles müüjale, et läheb võtab pangaautomaadist raha välja ja kohe tuleb tagasi et seda kaelaketti osta. Käis pangaautomaadi juures ära, sest kullapoe töötaja jälgis teda läbi akna. Võttis varrukast raha välja. Pani raha tagatasku nii, et see kullapoe müüja seda näeks. Seejärel tuli poodi tagasi. Poes olid müüjaga kahekesi. Pani kaupluse ukse seestpoolt kinni. Lukk oli selline, et selle kinni pannes ei saa väljastpoolt lahti teha. Ütles, et müüja hoiaks oma käed nähtaval. Võttis selle juures noa välja ja näitas seda töötajale. Seejärel liikus vitriinidega leti taha, kus seisis see müüja ja käskis tal ümber pöörata ja käed selja taha panna. Pani sellel mehel käed selja taga käed valvet värvi kinnitusklambriga kinni. Mõtles, et paneb talle jalad ka kinni. Leidis kapist mingit nööri ja sidus sellega mehe jalad ka kinni. Meesterahvas jäi seejuures seisma. Tõmbas vitriinidest välja aluseid ja pani alustel olevat kulda koos alustega endale spordikotti. Ei mäleta mitu alust pani kotti. Aluseid oli palju ja sai aru, et need kõik temale kotti ei mahu. Teistest vitriinidest hakkas võtma kuldehteid juba ilma alusteta ja pani kõike endale spordikotti. Siis sai tema spordikott täis. Küsis müüja käest, kas tal oleks kilekoti anda. Ta vastas, et tema (T. Pusi) on nahaalne. Süüdistatav ütles siis, et paneb asju endale taskutesse. Ülejäänud vitriinid tegi ka tühjaks ja pani kuldehteid endale taskutesse. Kullapoodi jäi tema arvates paar abielusõrmust või risti. Seejärel läks kassa juurde ja meesterahvas tuli ka kassa juurde. Palus, et ta teeks kassa lahti. Meesterahvas vajutas nupule ja kassa läks lahti. Kassas oli natuke raha, võib olla 70 eurot paberraha. Võttis seda, pani endale tagatasku. Seejärel tõstis kassa ülesse, et vaadata kas seal on sularaha, aga seal olid ainult sendid. Sente võttis ka. Pani endale kotti nii palju kui mahub. Seejärel läks poest välja. Kaupluse kõrval seisid taksod. Võttis taksot. Ütles, et vaja sõita xxx ja on vaja kiiresti sõita. Sõidu ajal küsis taksojuhilt laadijat ja pani oma telefoni laadima. Sõitis taksoga xxx randa, maksis taksojuhile veidi üle 100 euro. Läks mootorratta juurde ja sõitis xxx rannast minema koos spordikotiga. Sõitis xx, seal viskas spordikoti maha, ei oska öelda, mis kohta, ja lahkus sealt. Ei tea, mis kullast sai. Kui pärast käis seda otsimas, siis seda seal enam ei olnud (III tl 139-143).
2. Kohtu arvates ebausaldusväärsed on süüdistatava ütlused viimases osas ehk kuidas ta viskas röövituga spordikoti xxtundmatus kohas maha ja ei tea, mis sellest edasi sai. Eluliselt ei ole usutav, et nii suures koguses ja väärtusega ehteid viskas süüdistatav arusaamata põhjusel ja eesmärgil suvalises kohas maha ega tundnud mingit huvi, kuidas see pärast üles leida. Selles osas jätab kohus süüdistatava tõendid tõendikogumist välja.
3. Lisaks süüdistatava ütlustele kinnitavad tema poolt selle kuriteo toimepanemist alljärgnevad tõendid. 15
4. 4.04.2016 sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt vaatluse objektiks on xxxx juveelipood, mis asub xx. Kauplus asub teisel korrusel. Välisukse sisemiselt lingilt on võetud puuteproov. Kaupluse vasakul pool on neli kaubaletti, millel asuvad klaasist läbipaistvad vitriinid. Kaubaletid on kahjustamata. Seina ääres seisavad neli klaasustega riiulit. Riiulite sisustus ei ole rikutud. Välisseinast 60cm kaugusel seisavad kaks kaubaletti. Parempoolsel kaubaletil on avastatud kollast ja valget värvi omavahel kokku sõlmitud tõmblukud (ära võetud). Vasakpoolsel kaubaletil on valget värvi juhekinnitused, mis on omavahel kokku pandud (ära võetud). Parempoolne kaubalett on tühi. Vasakpoolsel on avastatud kolm tühja kaubaalust. Jalatsijälgede avastamiseks läbikäik kaubaletide ja nurgakapi vahel oli kaetud DLK-kilega, mis peale üles tõstmist keerati rulli ja kinnitati teibiga. Kaubalettide tagant põrandal on avastatud kaks valget värvi omavahel kinnitatud juhtmekinnitust. Juhtmekinnituse juures on valget värvi ja pruuni värvi tõmblukud. Seina juures põrandal on kaks plastikpudelit, mille juures on kollast värvi metallist kett ja kollast värvi metallist ümmargune ese. Jalatsijälgede avastamiseks kasutati tolmulift ja DLK-kile, millele fikseeriti jalatsijälje fragmendid. DLK-kile võeti ära. Aknalaual on avastatud kaks kaubaalust, akna all põrandal veel kaks kaubaalust. Kõik kaubaalused peale pildistamist jäetud kohapeale. Kaubaleti nr 3 ja seina vahel põrandalt asetati DLK-kile, millele fikseeriti tolmulifti abiga jalatsijälje fragmendid. DLK-kile võeti ära. Tagaseina juures seisvate riiulite ja kaubalettide vahel jälgede fikseerimiseks kasutati põrandale asetatud DLK-kile, millele fikseeriti jalatsijälje fragmendid. DLK-kile võeti ära. Kaubalettidel nr 27-30 klaasliuguksed on lahtises asendis ehk tõmmatud paremale. Liuguste nr 27-29 musta värvi käepidemelt võetud puuteproovid, pakendatud pappkarpidesse. Kaubalettide nr 27-30 ülemised klaasid töödeldi daktopulbriga. Kaubalettidelt nr 27 ja 28 klaaspindadel tuli nähtavaks papillarkurrustiku fragmendid, mis fikseeriti kilele. Kaubaletid nr 27 ja 30 on täiesti tühjad kaubaalustest, v.a kaubaletis nr 30 on kollast värvi sõrmus. Kaubaletis nr 28 on kaks kaubaalust juveeliesemetega. Kaubaletis nr 29 on kaks kaubaalust ja juveeliesemed. Kassaaparaat on kinni, aga võti on ees. Rahasahtel on eraldatud 8 osaks, neist 2 on tühjad, teistes on vaid mündid. Välisseina vastas seisval riiulil on avastatud valget värvi juhtmekinnitused, mis on omavahel kinnitatud (ära võetud) (II tl 132-156). Õiendi kohaselt Laada 37 lähiümbruses kaameraid ei ole (II tl 198).
5. 29.04.2016 asitõendi vaatlusprotokolliga uuriti xxx asuva juveelipoe turvakaamera videosalvestuse. Salvestusest on näha, et 4.04.2016 kell 17.13.54 liigub musta riietatud meesterahvas trepist ülesse ning kell 17.14.16 siseneb sama meesterahvas juveelikauplusse. Meesterahval on käes musta värvi spordikott. Meesterahval on ees prillid. Ta pöördub paremal pool asuvate vitriinide poole ning jääb nende ette seisma. Kell 17.14.58 kaob ta kaamera vaateväljast. Kell 17.26.47 lahkub meesterahvas juveelipoest. Kell 17.29.50 siseneb juveelipoodi sama kirjeldusega meesterahvas, kes eelnevalt lahkus. Poodi sisenedes liigub ta otse edasi ning kaob kaamera vaateväljast. Kell 17.38.41 tuleb kaamera vaatevälja sinise särgiga meesterahvas, kes seisab leti äärde ning kaamera salvestuses on näha, et teisel pool letti seisab teine inimene. Meesterahvas lahkub kaamera vaateväljast kell 17.38.
6. Kell 17.41.58 lahkub meesterahvas juveelikauplusest (II tl 205-209).
7. Sündmuskohajälje kiiruuringu kohaselt identifitseeritud sõrmejälje fragmendid on jätnud kannatanu A.T. (II tl 157-158, 159-160). 4.05.2016 ekspertiisimääruse (II tl 237) alusel tehtud 11.05.2016 ekspertiisiakti nr 16E-SS0031 kohaselt seoses 4.04.2016 xxx asuvas juveelipoes xxx toimunud röövimisega sõiduauto MB reg.nr 548BLC vaatlusel takso parema tagaukse klaasilt viiele tõmmiskilele kopeeritud naha pappillaarkurrustiku jäljefragmendist võimaldavad isiku identifitseerimist
8. tõmmiskilele kopeeritud sõrmejälje fragment ning
9. tõmmiskilele kopeeritud peopesajälje fragment, mille on jätnud riiklikku sõrmejälgede registrisse kantud Toomas Pusi (isikukood 39501282233) vasaku käe keskmise sõrmega ning peopesaga (II tl 238240).
10. Kannatanu A. Ts.ütluste kohaselt töötab ta xxx, mis tegeleb ehete müügiga. Kauplus asub xxx teisel korrusel. Töötab kaupluses müüjana. 4.04.2016 kella 17.15 paiku sisenes kauplusse 16 meesterahvas pikkusega 180-185cm, väga lühikeste juustega. Seljas oli tal tume jope, jalas olid tumedad püksid. Kingad olid oranžikad-pruunid. Kaasas oli musta värvi spordikott. Isik võis olla vanuses ligikaudu 30.a. Ta kandis prille. Laubast ülespoole oli arm pikkusega umbes 3cm. Ta küsis näidata kuldkäekella. Ütles, et on vaja tüdrukule üllatust. Enda kätte seda ei võtnud. Tundis huvi ka valgest kullast esemete vastu, kuid ükski ei sobinud. Ütles, et kett on ilus ja sobib. Küsis kaua veel avatud oleme. Kell oli umbes 17.
11. Ütles, et pooltundi veel. Mees ütles, et käib ruttu pangas ja tuleb tagasi. Umbes 5 minuti pärast tuli tagasi. Kannatanu oli tagaosas, kus on ekraan kaamerapildi vaatamiseks. Kannatanu hakkas leti taha liikuma. Nad jõudsid ühel ajal samasse kohta leti juures. Kott oli ees ja võttis koti tagant püstoli. See oli musta värvi, kuid veidi kulunud servadega. Ütles, et anna kuld siia või midagi seesugust. Täpselt ei mäleta. Kannatanu ütles, et see on õhkrelv. Selle peale noormees kergitas püstolitoru. Oli näha et oli jämedama toruga. Relva suudmel oli keere, mis oli raua sees pikkusega umbes 1 cm. Ta ütles, et kui sellest on vähe, siis tõmbas vöö vahelt noa. Nuga oli mustas nahktupes, tera oli kitsas, pikkusega 15 cm. Ta hoidis kannatanut kogu aeg umbes 1 meetri kaugusel. Kohe algul vinnastas ta kuke relval. See oli väga kulunud. Ta kamandas kannatanut selle ava juurde, mis asub leti otsa juures ning tagaruumi seina vahel. Ütles, et seisa siin ja läks leti taha. Ta hakkas kuldehteid lettidelt kotti tõmbama, osad tõmbas ka koos alustega. Tegi kõik lukkudest lahti ja võttis välja. Peale seda küsis, et kus raha on. Kannatanu ütles, et kassas. Ta käskis see avada. Kannatanu avas kassa lahti. Ta võttis sealt 50-eurose, 20-eurose ja vist oli kolm 5-eurots. Toppis selle endale taskusse. Käskis minna tagasi samasse kohta. Võttis kotist kaabli ja pani sellega kannatanul käed selja taha kinni. Kui oli kannatanul käed kinni pannud, siis tahtis ka jalad kinni panna, kuid ei saanud kaabliluku kotist kätte. Siis ta küsis kannatanult, kas tal teipi pole. Ta tõmbas sahtlid lahti ja vaatas. Leidis sealt kolm riidest tõmbeluku. Sidus need kokku ja tõmbas kannatanul jalad kokku. Tal oli kogu aeg see mure, et kannatanu paanikanupu ei vajutaks. Siis kui ta relva võttis, ütles, et ei taha kellelgi viga teha ning tal pole midagi kaotada, sest elu läks niimoodi. Poest ta väljus ning kuhu läks seda kannatanu ei näinud. Ta sai erinevaid kullast käekette, kaelakette, sõrmuseid, kõrvarõngaid. Osad esemed olid vääriskividega. Esialgne kahju võib olla 40 tuhat eurot. Kannatanu tundis reaalset hirmu. Valu otseselt ei tekitanud (II tl 162-165).
12. Kannatanu E. T. ütluste kohaselt tema on xxx juhatuse esimees. 4.04.2016 ajavahemikul kell 17.25 kuni kella 17.40 tungis kauplusse püssi ja püstoliga meesterahvas, kes röövis erinevaid kullast ehteid – 146 tk kaelakette, 139 tk käekette, kuld 280 tk, kõrvarõngaid 247 paari, klotsereid 72 tk, abielusõrmuseid 64 tk, ilusõrmuseid 828 tk, kogukahju on vähemalt 10000 eurot. Samuti võeti kassast raha 100 eurot. Kaupluses on olemas turvakaamera ja salvestus on politseile üle antud. Varastati ära 30 alusetäit ehteid, millest 10 alust koos ehetega (II tl 168170).
13. 15.04.2016 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi neli DLK-kile, mis olid võetud xxxi juveelipoes 4.04.
14. Kilelt nr 4 olid avastatud jalatsijälje fragmendid, millest oli märgistatud kaks eri mustriga fragmenti (nr 4.
15. ja 4.2). Kilelt nr 5-7 olid avastatud jalatsijälje fragmendid (nr 7.1, 7.2 ja 7.3). Kilelt nr 25 oli avastatud jalatsijälje fragment (foto nr 10). Kilelt nr 26 oli avastatud jalatsijälje fragment (foto nr 12) (II tl 174-180).
16. 9.05.2016 ekspertiisimääruse (III tl 55) alusel kontrolliti, kas 4.04.2016 Laada 37, Rakvere juveelipoest avastatud ja DLK-kilele võetud jalatsite jälge on jätnud ekspertiisiks esitatud pruuni värvi jalatsid, mis on ära võetud kahtlustatavalt T. Pusi’lt. 28.06.2016 ekspertiisiakti nr 16ETJ0030 järgi DLK-kiledele nr 4, 7, 25 ja 26 talletunud rombikujulised jäljefragmendid võivad olla jäetud ekspertiisiks esitatud jalatsitega. DLK-kiledele nr 7 ja 26 talletunud rombikujulised jäljefragmendid võivad olla jäetud ekspertiisiks esitatud vasaku jala jalatsiga. DLK-kiledele nr 25 ja 26 talletunud rombikujulised jäljefragmendid võivad olla jäetud ekspertiisiks esitatud parema jala jalatsiga (III tl 56-132). 17
17. 4.04.2016 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi xxx maja juures sõiduteele pargitud sõiduauto xxx. Tegemist on taksoautoga. Jälgede avastamiseks töödeldi daktopulbriga parempoolset tagumist ust, mille ülemise l osal avastati sõrmejälgede fragmendid. Jäljed talletati tõmmiskiledele ja asetati sündmuskohajälgede kaardile. Peale tagaukse avamist võeti seestpoolt ukselingilt puuteproov. Kindalaekas on avastatud musta värvi telefonilaadija, mille otsikult võeti puuteproovi (II tl 181-184).
18. 7.04.2016 sündmuskohajälgede kiiruuringu kohaselt takso reg.nr xxxx vaatlusel parema tagaukse klaasilt tõmmiskilele kopeeritud ja kontrollimiseks esitatud sõrmejälgede fragmentidest üks fragment on võimaldab isiku identifitseerimist ja selle on jätnud riiklikku sõrmejälgede registrisse kantud Toomas Pusi (II tl 185).
19. Tunnistajana ülekuulatud taksojuht E. L. ütluste kohaselt töötab tema taksojuhina. xx paiku seisis ta oma taksoga peatuses xxxx. Takso juurde tuli meesterahvas, istus tagumisele istmele kõrvalistuja koha taha. Meesterahvas oli tumedates riietes. Tal oli kaasas tumedat värvi sangaga spordikott. Meesterahval midagi peas ei olnud. Ta kandis prille. Oli keskmise või tugevama kehaehitusega, võis olla 185cm pikk, tumeda peaga, lühemate juustega, rääkis eesti keeles. Ütles, et tal on kiire ja on vaja sõita Moldovasse. Sõidu ajal keegi on temale helistanud. Telefoniga rääkis ta vene keeles. Peale kõne lõpetamist küsis, kas tunnistajal mobiili laadijat on. Tunnistaja andis talle laadija ja pani telefoni laadima. Kell 18.03 helistas tunnistajale teine taksojuht T. . küsis, kuhu tunnistaja läheb ja ütles, et tunnistaja oleks ettevaatlik. xxx risti ütles klient, et keeraks Saka mõisa juurde. Tunnistaja keeras sinna tee peale ja sõitis mõisast ca 50 meetrit edasi. Seal ütles klient, et peataks auto kinni. Läks kohe autost maha. Jäi seisma tee äärde. Tunnistaja hakkas sõitma kui avastas kliendi telefoni. Tunnistaja pööras auto ringi ja sõitis tagasi. Klient kõndis temale vastu. Tunnistaja andis telefoni kliendile tagasi või klient ise võttis istme pealt, täpselt ei mäleta (I tl 187-189). Äratundmiseks esitamise protokolli järgi tundis tunnistaja E.L. Toomas Pusi kui meesterahva, kes 4.04.2016 õhtul istus tema taksosse ja keda ta viis xxx mõisa juurde. Siis olid meesterahval prillid ees, aga tunnistaja on 100% kindel, et tegemist on sama isikuga (II tl 190-192).
20. Tunnistaja T. L. ütluste järgi töötab ta taksojuhina. 4.04.2016 õhtupoolikul seisis tema taksode peatuses. Kella 17.30 paiku tuli xxx tänavalt poe eest kiirkõnniga tumedates riietes meesterahvas. Tal oli käes spordikott. Platsi peal oli veel kaks taksotxxx takso oli poe poolt esimene. Meesterahvas läks otse esimesena seisnud takso juurde, tõmbas tagumise ukse lahti ja istus taksosse. Viskas koti tagumisele istmele ja istus ise ka tagumisele istmele. Kohe hakkas takso sõitma. Umbes veerand tunni pärast tuli politsei. Siis tuli üks turvamees küsima, ega keegi pole turu poole jooksnud. Turvamees läks ära aga tunnistajal hakkas kahtlus tekkima. Ta üritas xxxa raadiojaama teel ühendust saada, kuid ta ei vastanud. Raadiojaama tööraadius on kuskil 10 km. Hakkas mõtlema, et äkki see mees, kes istus taksosse võikski olla see, keda otsiti. Tunnistaja xxx ja küsis kuhu ta sõidab. E. ütles, et xxxx. Tunnistaja ütles E., et oleks ettevaatlik (II tl 193194).
21. H. R.k ütluste kohaselt töötab ta G4S firmas turvatöötajana. 4.04.2016 oli ta tööl kui kell 17.43 tuli teade, et xxx asuvas juveeliärist tuli paanikahäire. Sõitis kontrollima. Jõudis kohale kell 17.
22. Hakkas uksest sisenema kui maja juurde sõitis politseipatrull. Katsus juveeliäri ust, mis oli lukustatud. Selle peale tuli kuskilt nurga tagant välja poe müüja A.ja tegi ukse lukust lahti. Ütles, et toimus rööv ja röövijaid oli üks. Politseinik küsis kuidas see röövel välja nägi. Poe müüja umbkaudselt kirjeldas seda meest ja patrull sõitis lähiümbrust üle vaatama, kas sellele kirjeldusele vastavat isikut on näha. Tunnistaja läks alla taksojuhtidega rääkima. Poe kõrval platsi peal seisis üks takso. Tunnistaja küsis taksojuhilt, kas ta on näinud liikumas või jooksmas sellist meest ja üritas kirjeldada meest. Taksojuht ütles, et pole sellist isikut näinud. Läks tagasi. Poemüüja hakkas kirjeldama, kuidas röövel oli teda relvaga või relvataolise esemega ähvardanud ja teda kinni sidunud. Sel hetkel ta enam kinni seotud ei olnud. Poemüüja ütles, et oli tõmmanud kaablisidemed, millega röövel ta käed kinni sidus, puruks. Kirjeldas veel, et röövel oli mingid 18 lukud võtnud ja nendega oli kuidagi jalad kinni pannud. Kui ta käed oli lahti saanud oli ta oma jalad ka lahti saanud. Peale seda oli saanud alles paanikanuppu vajutada. Mõlema käe randmetel oli näha ümmargused soonimisjäljed. Ta näitas kaupluse turvakaamera pilti, kus röövel oli enne seda poes käinud. Siis ta ei soovinud midagi osta tahtnud ning öelnud, et läheb raha järgi (II tl 199-200).
23. Kuna süüdistaja ega teised menetluse pooled ei tuginenud sideettevõtjalt saadud andmetele ei hakka kohus käsitlema andmete nõudmise luba ja protokolli (II tl 195-197) põhjalikumalt.
24. Rakvere politseijaoskonna komissare Ü. Õ.’a õiendi kohaselt sündmuskoha (xxx 37) ümbruses turvakaameraid ei ole (II tl 198). Kokkuvõte
25. Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et süüdistuses märgitud ajal ja kohus, s.o 4.04.2016 kella 17.15 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sisenes süüdistatav xxx juveelipoodi, kus suunas ähvardamiseks püstolitaolise eseme juveelipoe töötaja kannatanu Andrei Tsvetkovi suunas ja nõudis kulda, samuti võttis vöölt noa ja näitas seda A. Ts.e. A. T.i ähvardamise abil võttis Toomas Pusi letilt kuldehted: kaelaketid 146 tk, käeketid 139 tk, kulonid 280 tk, kõrvarõngad 247 paari, klotserid 72 tk, abielusõrmused 64 tk, ilusõrmused 828 tk, kogumaksumusega 45000 eurot, mis pani oma kotti. Seejärel käskis kannatanul A. T.’il avada kassa, kust võttis sularaha summas 100 eurot. Kannatanul paanikanupuni jõudmise takistamiseks sidus Toomas Pusi kannatanul käed ja jalad kinni ning lahkus saadud varaga sündmuskohalt. Kuriteokoosseis 73.

§ 200

lg 2 p 4, 6, 8 kuriteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivalla abil, suures ulatuses, relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades, varem röövimise toimepannud isiku poolt. Vägivald võib ilmneda ka ähvardamises. Vägivald on sisult kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine. Kusjuures vägivald peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega, st vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusse. Vägivald võib olla kestev ja peab olema asja äravõtmise vahend. 74. Kohus leiab, et T. Pusi teod vastavad

§ 200lg 2 p 4, 6, 8 kuriteokoosseisu objektiivsetele tunnustele.

Vaidlust ei olnud selles, et kannatanu xxx juveelipoes olnud, kannatanule kuuluva ja kannatanu tahte vastaselt äravõetud vara (kuldehted, sularaha) näol on tegemist T. Pusi suhtes võõraste vallasasjadega. Süüdistatav sai need enda valdusesse senise valdaja nõusolekuta vägivalla abil, ähvardades juveelipoe töötajat kannatanut A. T.’it püstolitaolise esemega ja noaga.

1. Noaga ja püstolitaolise esemega ähvardamist kinnitavad nii kannatanu A. Ts.’i kui süüdistatava enda ütlused. Süüdistatava ütluste kohaselt ütles ta müüjale, et ta hoiaks oma käed nähtaval. Võttis selle juures noa välja ja näitas seda kannatanule. Seejärel liikus vitriinidega leti taha, kus seisis see müüja ja käskis tal ümber pöörata ja käed selja taha panna. Pani sellel mehel käed selja taga valvet värvi kinnitusklambriga kinni. Kannatanu A. Ts.i ütluste järgi ründajal oli kott ees ja ta võttis koti tagant püstoli. See oli musta värvi, kuid veidi kulunud servadega. Ütles, et anna kuld siia või midagi seesugust. Kui ta relva võttis, siis ütles, et ei taha kellelgi viga teha ning tal pole midagi kaotada, sest elu läks niimoodi. Ta ütles, et kui sellest on vähe, siis tõmbas vöö vahelt noa. Nuga oli mustas nahktupes, tera oli kitsas, pikkusega 15 cm. Kuigi valu kannatanule tekitatud ei olnud, tundis ta, tema ütluste järgi, reaalset hirmu. 19
2. Selline süüdistatava käitumine, s.o kannatanu noaga ja püstoliga sarnase esemega ähvardamine on käsitatav psüühilise vägivallana

§ 120mõistes ning on röövimise üheks koosseisutunnuseks.

Kannatanu A. T.’i ja süüdistatava enda ütlustest nähtub, et tegemist oli reaalse ähvardusega, mis oli reaalselt tõsiseltvõetav nii objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt, kui ka konkreetse kannatanu poolt. Kehtiva kohtupraktika kohaselt koosseisutunnuste tuvastamise seisukohalt ei ole vaja, et süüdlane kavatseks ähvardust reaalselt täide viia. Oluline on, et kannatanu peab seda reaalseks. Samuti ähvarduse sisu võib olla kannatanule edastatud mitte ainult sõnaliselt, vaid ka konkludentsete tegudega (

-i

1. kommenteeritud väljaanne, lk 531, p 5).
2. Kohus tuvastab ka otsest põhjuslikku seost vägivalla kasutamise ja võõra vara äravõtmise vahel, sest psüühiline vägivald kannatanu A. T.’i kallal oli antud juhul kannatanu vara äravõtmise vahend ja oli suunatud just kannatanu vastupanu mahasurumisele ning vara sai ära võetud alles peale seda, kui kannatanu oli kinni seotud ning süüdistatav on kannatanut noaga, püstolisarnase esemega, aga ka sõnaliselt ähvardanud (et ta ei taha kellelgi viga teha, aga kaotada pole tal midagi).
3. Antud tegu oli ka lõpule viidud, ehk T. Pusi lahkus saadud varaga sündmuskohalt ja tal oli võimalus hakata seda oma äranägimise järgi kasutama ja käsutama. See, et süüdistatava ütluste järgi viskas ta röövitu suvalises kohas maha ega ei tea, mis sellest saanud on, ei ole eluliselt usutav, nagu kohus on seda juba eelnevalt tuvastanud. Samuti see kuidas süüdistatav saadud vara käsutas ei muuda kuriteokoosseisu tunnuste tuvastamise poolest midagi.
4. Kohus leiab, et süüdistatava tegudes esinevad ka kvalifitseeritavad tunnused

§ 200

lg 2 p 4, 6 ja 8 järgi ehk kuriteo toimepanemine suures ulatuses, relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades, varem röövimise toime pannud isiku poolt.

1. Eelnevalt (II. episoodi juures) on kohus tuvastanud, et 12.03.2016 pani süüdistatav toime röövimise xxx kauplusest-pandimajast. Seega 4.04.2016 oli T. Pusi puhul tegemist juba korduva röövimisega.
2. Kannatanu kirjelduse järgi süüdistatava kastutatud nuga oli mustas nahktupes, tera oli kitsas, pikkusega 15 cm. Kohtu arvates ei vasta selline noa kirjeldus külmrelva tunnustele relvaseaduse § 15 mõistes. Samas on see käsitatav relvana kasutatava muu esemena. Kehtiva kohtupraktika kohaselt relvana kasutatav muu ese on mistahes ese, millega on võimalik kahjustada elavat või muud objekti, nt kööginuga. Oluline on, et nimetatud eset on võimalik relvana kasutada niisuguse vägivalla mõttes millega süüdlane ähvardas (

-i

1. kommenteeritud väljaanne lk 532 p 11.3.1.; RKKK 3-1-1-10-98). Ei ole kahtlust ja kohus loeb üldiselt teadaolevaks, et 15 cm pikkuse teraga noaga on võimalik teist inimest kahjustada ning seda on võimalik kasutada ka sellise vägivalla mõttes, millega süüdistatav on kannatanut ähvardanud. Kannatanu ütlustest nähtuvalt pidas ta ohtu tema elule ja tervisele reaalseks ehk tundis reaalset hirmu.
2. Süüdistatava kasutatud püstoliga sarnane ese avastatud ei olnud. Kannatanu kirjelduse järgi püstol oli musta värvi, kuid veidi kulunud servadega. Oli näha, et püstolitoru oli jäme. Relva suudmel oli keere, mis oli raua sees pikkusega umbes 1 cm. Kuna selle eseme täpsed mõõdud ja muud omadused tuvastatud ei ole (ka süüdistaja ei lähtunud sellest, et tegemist oleks olnud laskekõlbliku püstoliga), siis ei ole võimalik kontrollida, kas see ese vastab tulirelva tunnustele relvaseaduse § 12 mõistes. Nimetatud kõrvaldamata kahtlus tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks, lugedes, et tegemist ei olnud tulirelvaga, vaid püstoliga väliselt sarnase kõlbmatu vahendiga. Samas kehtiva kohtupraktika kohaselt kui kannatanut ähvardatakse kõlbmatu vahendiga, on ikka olemas röövimise kuriteokoosseis, aga puudub nimetatud kvalifikatsioon. Seega kohus ei arvesta püstolisarnase eseme kasutamist § 200 lg 2 p 8 sätestatud kvalifitseeritava 20 tunnuse tuvastamisel. Samas on see tunnus juba eelnevalt tuvastatud kohtu poolt, kui süüdistatav on ähvardanud kannatanut A. T.’it noaga ehk relvataolise esemega. 83.

§ 121

p 2 kohaselt kui süüteokoosseisu tunnusena on sätestatud varalise kahju tekitamine või süüteo ulatus on määratav rahaliselt, hinnatakse kahju või süüteo ulatust rahaliselt järgmiselt - suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. Antud juhul moodustas röövitu maksumus 45000 eurot, mida kinnitavad ka kannatanu esitatud dokumentaalsed tõendid röövitud esemete maksumuse kohta. Seda, et tegemist oli mitte dekoratiivsete, vaid kuldehetega tõendavad ka kannatanu esitatud Eesti Proovikoja õiendid, kviitungid, sisseveo eriluba, arvesaatelehed (III tl 2-30, 31-35, 36, 37-54). Asjaolu, et röövitud oli märkimisväärne hulk kuldehteid kinnitavad ka teised tõendid – sündmuskoha vaatlus, mille käigus avastati mitu päris tühja või peaaegu tühja kaubaalust (II tl 144-151), samuti mitme kaubaaluse puudumist. Kannatanu avalduse kohaselt rööviti kuldehteid 30 kaubaaluse pealt ning veel 10 kaubaalust viis ründaja ära ehetega koos (II tl 171). Kannatanu A. Ts.’i ja süüdistatava enda ütlustest nähtuvalt oli T. Pusi’l temaga kaasas olnud kott täis, nii et osa esemeid pidi ta panema endale taskutesse. Süüdistatava ütluste järgi tõmbas ta vitriinidest välja aluseid ja pani alustel olevat kulda koos alustega endale spordikotti. Ei mäleta mitu alust pani kotti. Aluseid oli palju ja sai aru, et need kõik temale kotti ei mahu. Teistest vitriinidest hakkas võtma kuldehteid juba ilma alusteta ja pani kõike endale spordikotti. Siis sai tema spordikott täis. Küsis müüja käest, kas tal oleks kilekoti anda. Ülejäänud vitriinid tegi ka tühjaks ja pani kuldehteid endale taskutesse. Seega tõendatud on suures ulatuses kannatanule kahju tekitamine. 84. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab röövimine tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistatava ütluste kohaselt kui otsustas röövida xxxkullapoodi oli ta juba tagaotsitav. Ta ostis endale prillid, et muuta oma välimust. Võttis kaasa teibi, plastikust kinnitusklambrid, et poe müüjal käed kinni panna ja nuga. Samuti oli tal kaasas musta värvi spordikott. Planeeris seda röövi üksinda. Teadis varasemast ajast, et xxx tänaval asub kullapood. Kohtu arvates tegutses T. Pusi selle kuriteo toime kavatsetult, ehk ta seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub või vähemalt pidanud seda võimalikuks (

§ 16lg 2).

85. Seega täidetud on

§ 200lg 2 p 4, 6 ja 8 kuriteokoosseisu nii objektiivsed kui subjektiivsed tunnused.

Kohus ei tuvasta õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ning keegi pooltest pole sellele asja arutamise käigus tuginenud. Kuriteokoosseis on täidetud ja T. Pusi teod on selles episoodis kvalifitseeritud õigesti. KARISTUS 86. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 9 ja varasemad). 87. Karistusregistri väljavõte kohaselt T. Pusi on viiel korral kriminaalkorras karistatud, sh varavaste ja vägivallakuritegude eest. On korduvalt karistatud vangistusega. Viimati karistatud Viru Maakohtu 18.11.2014 otsusega 2-aastase tingimisi vangistusega 3-aastase katseajaga (III tl 152) ehk kõiki antud asjas käsitletud kuritegusid pani süüdistatav toime olles katseajal. On seitsmel korral karistatud väärtegude toimepanemise eest (III tl 145-149). 88.

§ 199

lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritav kuritegu on

§ 4

lg 3 järgi teise astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. 21 Kohus nõustub prokuröri karistusettepanekuna karistuse liigi osas ning leiab, et karistuse liigina tuleb valida vangistus. Enne praegu kantavat vangistust süüdistatav ei töötanud, legaalset sissetulekut ei omanud. Seetõttu ei saa karistuse liigina valida rahalist karistust. Samuti ei vasta rahaline karistus, kui kergem karistuse liik, toimepandud kuriteo raskusele – korduv ja avalik vargus. Sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistust kergendava asjaoluna tuleb arvesse võtta kahetsust ja süü täielikku tunnistamist. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. Eeltoodu alusel leiab kohus, et

§ 199lg 2 p 4, 5 järgi tuleb T.

Pusi’le karistuseks mõista vangistus sanktsiooni keskmisele määrale lähedalt, aga mõnevõrra alla sanktsiooni keskmist määra, nimelt kaheaastane vangistus. 89.

§ 200

lg 2 p 4, 6, 8 järgi kvalifitseeritav kuritegu on

§ 4

lg 2 kohaselt esimese astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette kolme kuni viieteistaastane vangistus. Sanktsiooni keskmine määr on 9 aastat. Kohtu arvates vastab T. Pusi süü eelpool käsitletud kahe röövimise toimepanemises keskmisele määrale. Kuigi mõlemal juhul oli kasutatud relvataolise esemena nuga keegi kannatanutest reaalselt viga ei saanud. Karistust kergendava asjaoluna tuleb arvesse võtta kahetsust ja süü täielikku tunnistamist. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. Eeltoodu alusel leiab kohus, et

§ 200lg 2 p 4, 6, 8 järgi tuleb T.

Pusi’le karistuseks mõista vangistus mõnevõrra alla sanktsiooni keskmist määra nimelt kaheksa-aastane vangistus. 90.

§ 64

lg 1 kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kergem karistus tuleb lugeda kaetuks raskeimaga ning mõista T. Pusi’le liitkaristuseks kaheksa aastat vangistust. 91. Asja arutamine on toimunud lühimenetluse vormis ning vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 Toomas Pusi´le mõistetud karistus tuleb vähendada ühe kolmandiku ehk kahe aasta ja kaheksa kuu võrra ning mõista karistuseks viis aastat ja neli kuud vangistust. 92.

§ 65

lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides

§ 64lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut.

Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Antud asjas käsitletud kuritegusid pani T. Pusi toime peale Viru Maakohtu 18.11.2014 otsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist. Seega antud kohtuotsusega mõistetav karistus, s.o viis aastat ja neli kuud vangistust, tuleb suurendada Viru Maakohtu 18.11.2014 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, so kaheaastase vangistuse, võrra, mõistes liitkaristuseks seitse aastat ja neli kuud vangistust. 93.

§ 68lg 1 kohaselt eelvangistus arvatakse karistusaja hulka.

Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kinnipidamisprotokolli kohaselt peeti T. Pusi kahtlustatavana kinni 7.04.2016 (I tl 168-177). Tema isikusamasust kinnitab isikusamasuse tuvastamise protokoll (tl 178). 8.04.2016 vahistamistaotluse (II tl 3) alusel võeti T. Pusi 8.04.2016 vahi alla (II tl 11).Viru Maakohtu 25.04.2016 määrusega pöörati T. Pusi’le Viru Maakohtu 18.11.2014 kohtuotsusega mõistetud karistus, s.o kaks aastat vangistust täitmisele kandmise algusega 25.04.2016 (III tl 137). Seega karistusaja hulka tuleb arvata T. Pusi eelvangistuses viibitud aeg alates 7.04.2016 kuni 24.04.2016, s.o 18 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista seitse aastat kolm kuud ja kaksteist päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 25.04.

1. Tsiviilhagid
2. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. 22
3. I. episoodis esitas kannatanu xxx tsiviilhagi summas 5965,52 eurot. Dokumentaalne tõend – 12.02.2016 avaldus kinnitab, et 11.02.2016 kell 15.57 sisenes tundmatu isik xxx esindusse aadressil xx, kus teenindussaalis lõi haamriga vitriini katki ja varastas kulda. Kahju summa on kokku 5965,52 eurot (I tl 21-22). Avaldusele on lisatud tekitatud kahju kinnitavad dokumendid, s.o OÜ NIT KLAAS arve saateleht nr 12021673 summas 64,52 eurot (I tl 24), maksekorraldus selle arve tasumise kohta (I tl 25). 14.03.2016 esitas kannatanu avalduse, milles teatas kahju suurust ja lisas inventuuriakti, remonditalongi ja esemete fotosid (I tl 136-144).
4. II. episoodis esitas kannatanu xxx tsiviilhagi summas 74281,12 eurot. Röövitud olid panditud kuldesemed summas 10965,23 eurot, panditud hõbeesemed summas 221,10 eurot, ehted summas 1852 eurot, komisjonimüüki toodud esemed summas 31391 eurot, seifist kuldesemeid kogusummas 2332,44 eurot, seifist hõbeesemeid summas 154,80 eurot. Röövitu kogumaksumus on 47925,88 eurot. xxx hüvitas klientidele panditud kulla ja hõbeda eest kokku 19177,04 eurot, samuti kandis kahju 2 kuu üüriga summas 1212,68 eurot. Kokku kahju summas 68315,60 eurot. xxx lepinguline esindaja M. T. on esitanud tsiviilhagi 26.09.2016 kogusummas 73479,44 eurot koos hagi põhjendatust kinnitavate dokumentidega (II tl 46-124). xxx seaduslik esindaja .-L.E. esitas 10.01.2017 tsiviilhagi kogusummas 74281,12 eurot (II tl 19-33).
5. III. episoodis esitas xxx juhatuse liige E. T. tsiviilhagi summas 45000 eurot materiaalse kahju eest ja 450000 eurot moraalse kahju eest (psühhotrauma) (II tl 173; III tl 1). Tsiviilhagile on lisatud dokumendid, mis kinnitavad röövitud ehete ehtsust, nende maksumuse (III tl 2-54). 25.07.2017 esitas kannatanu xxxx uue hagiavalduse summas 45000 eurot.
6. Kohtuliku arutamise käigus jäid kannatanud oma tsiviilhagide juurde. Süüdistatav võttis kõik tsiviilhagid õigeks täies ulatuses.
7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanutele) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 132 lg-te 1-3 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. 100.Tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses juhindutakse tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega (RKKKo 3-1-1-67-16 p 8). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-st 4 järeldub, et kostja õigeksvõtt ei ole kohtule siduv üksnes abielu- või põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. 101.Eeltoodu alusel rahuldab kohus kannatanute kõik tsiviilhagid täies ulatuses süüdistatava õigeksvõtu alusel. Kohus mõistab T. Pusi’lt välja kannatanu xxx kasuks 74281,12 eurot, mis tuleb kanda xxxÜ pangakontole nr xxx Swedbank ning kannatanu xxx kasuks 45000 eurot, mis tuleb kanda xxOÜ pangakontole nr xxxx 23 102.Kuna kohus lahendab tsiviilhagisid süüdistatava õigeksvõtu alusel ei hakka kohus põhjalikumalt käsitlema tsiviilhagide põhjendatust kinnitavaid tõendeid. Menetluskulud 103.Vastavalt KrMS § 189 lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. 104.KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. 105.8.04.2016 määrusega anti T. Pusi’le riigi õigusabi (II tl 1). Õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban (II tl 2) esitas tasutaotluse summas 48 eurot (II tl 7). 106.Ekspertiisikulud on antud asjas järgmised. DNA-ekspertiisi maksumus 570 eurot, 399 eurot (II tl 221, 230). Sõrmejäljeekspertiisi maksumus on 663 eurot, 663 eurot (II tl 236, 241). Jäljeekspertiisi maksumus on 314 eurot (III tl 133). 107.Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. 2017 aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 470 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 1175 eurot (470*2,5=1175). 108.KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt menetluskulu on valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kannatanu xxx lepingulise esindajana on menetluses osalenud M. Tr. (volikiri II tl 125-128), kes on esitanud kohtukulude nimekirja ja taotlenud tsiviilhagi koostamisega seotud õigusabikulude hüvitamist summas 450 eurot (IV tl 10-15). Kohus leiab, et nimetatud kannatanu esindajale maksutud tasu on mõistliku suurusega (kuus tundi, tasuga 75 eurot tund, mis sisaldab hagi aluseks olevate materjalidega tutvumist ja tsiviilhagi kohtule esitamist) ja seotud kriminaalmenetluses tsiviilhagi koostamisega ja esitamisega. Röövitud oli märkimisväärne hulk esemeid ning kahju suuruse kindlaks tegemine ja tsiviilhagi koostamine, tsiviilhagile lisatud dokumentaalsete tõendite hankimine võttis aega sellises ulatuses nagu see on kajastatud kannatanu esindaja kulude nimekirjas. KrMS § 182 lg 2 kohaselt tsiviilhagi täieliku rahuldamise korral kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud süüdimõistetu. Kohus on eelnevalt rahuldanud xxxx tsiviilhagid täies ulatuses. Seega kannatanu lepingulise esindaja kulu tuleb jätta süüdimõistetu T. Pusi kanda ning see kulu tuleb välja xxxx kasuks.
8. Kannatanu esindaja palus mõista süüdlaselt välja ka viivis nimetatud menetluskulult alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kohus leiab, et see taotlus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulult viivise välja mõistmine on võimalik tsiviilkohtumenetluses (TsMS § 177 lg 4). Kriminaalmenetluse seadustik aga sellist võimalust ette ei näe. Seega selle taotluse rahuldamiseks puudub menetlusõiguslik alus. 110.KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb 24 menetluskulude riigi kanda jätmise otsustamisel arvestada toime pandud kuriteo iseloomu (RKKKo nr 3-1-1-38-11, p 27). 111.Kohus leiab, et menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele T. Pusi’lt. Kuigi menetluskulude summa on suur s.o 3772 eurot, võib T. Pusi menetluskulusid hüvidata vangistuses tööd tehes ja siis peale karistuse ärakandmist. Kehtiva kohtupraktika kohaselt menetluskulude hüvitamise otsustust tegev kohus ei saa ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu vangistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Kui isik menetluskulud siiski õigel ajal ei tasu, tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku regulatsioonist (RKKK 3-1-1-27-16, p 13). Kohus ei tuvasta alust T. Pusi menetluskulude kandmisest vabastamiseks. 112.KrMS § 180 lg 3 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et antud juhul võib määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid Antud asjas oli kogutud rida asitõendeid. 113.7.04.2017 õiend kinnitab, et T. Pusi kinnipidamisel võeti temalt ära musta värvi spordikott riiete ja esmatarbeesemetega, sh pruuni värvi jalatsid. Samal päeval tagastati riided ja esmatarbeesemed T. Pusi’le allkirja vastu, jättes kriminaalasja juurde asitõendina jalatsipaar ja must spordikott (I tl 179). Seda kinnitab ka T. Pusi omakäeline allkiri (I tl 201). DLK-kiled, T. Pusi jalatsid, nuga, T. Pusi kinnipidamisel temalt ära võetud spordikott ja spordijalatsid, 12.03.xxx pandimajast võetud proovid, teibirull, teibitükk, 4.04.2016 xxxst sündmuskohalt võetud proovid, juhtmed, J. Ni.a xxx, 7.04.2016 läbiotsimisel ära võetud sülearvuti Dell koos laadijaga, nuga, lahtikäiv mobiiltelefon Samsung ja sim-kaardi ümbris, T. Pusi’lt kinnipidamisel ära võetud musta värvi nuppudega mobiiltelefon xxxa sim-kaart, 11.02.2016 xxx pandimajas võetud vitriiniklaasilt võetud värvi tükk, 4.04.2016 Elati OÜ sündmuskohalt võetud kassaaparaadi sahtel asuvad hoiul Ida prefektuuris (I tl 244, 245, 246, 247, 248). 114.KrMS § 126 lg 3 p 1, 2 ja 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. 115.Kohus leiab, et antud asjas kogutud asitõenditega tuleb toimida järgmiselt. Toomas Pusilt võetud kott, jalatsid, spordijalatsid ning Toomas Pusi juurest leitud arvuti Dell koos laadijaga, mobiiltelefon Samsung, sim-kaardi ümbris, mobiiltelefon Nokia, mis on hoiul Ida Prefektuuris tagastada Toomas Pusile kohtuotsuse jõustumisel. Sündmuskohtadelt võetud proovid, dlk-kiled, teibirull, teibitükk, juhtmed, värvi tükk, kassa sahtel, nuga vutlaris, T. Pusilt võetud nuga, mis on hoiul Ida prefektuuris - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. J.a N. poolt välja antud telefon Samsung, mis on hoiul Ida prefektuuris tagastada J. Ni. kohtuotsuse jõustumisel. Ümbrik, milles on CD-plaadid ja mälupulk videosalvestusega, mis asuvad toimiku juures jätta kriminaalasja juurde. Tõkend 25 116.Asja materjalidest on näha, et süüdistatav on varem menetlusest kõrvale hoidunud. 16.03.2016 ettekande kohaselt ei elanud T. Pusi oma elukohas xxx (I tl 162). Uurija 22.03.2016 määrusega kuulutati T. Pusi tagaotsitavaks (I tl 161). Tunnistaja V. Pi. ütluste kohaselt tema on Jxxx asuva korteri omanik ja andis korteri üürile J. .P 7.04.2016 pöördusid tema poole politseitöötajad. Selgus, et korteris asub keegi tundmatu noormees, ca 185cm pikk, tumedate juustega, tugeva kehaehitusega. Politseitöötajad pidasid noormeest kinni (I tl 163-167). 117.Praegu kannab T. Pusi vangistust varasema kohtuotsuse järgi ning võib eeldada, et niikaua kui ta viibib kinnipidamisasutuses menetlusest kõrvale hoidumise võimalus on välistatud. Samas võib ta vabaneda ennetähtaegselt. Samuti varasema kohtuotsusega mõistetud karistus, s.o kaheaastane vangistus alates 25.04.2016 ei ole nii pikk ning karistuse lõpuni kandmiseni on jäänud ca viis kuud, mis ei ole pikk aeg. Kui antud asja ei lahendata lõplikult maakohtu otsusega ja menetlus jõuab apellatsioonikohtuni või Riigikohtuni, siis võib menetlus võtta tunduvalt rohkem aega kui viis kuud ning vahepeal võib T. Pusi praegu kantavast karistusest vabaneda. Sellisel juhul ei oleks tema menetleja juurde ilmumine tagatud. Selle kindlustamiseks ning menetluse tagamiseks peab kohus otstarbekaks kohaldada T. Pusi suhtes tõkendit vahistamine kuni antud kohtuotsuse jõustumiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Deniss Minzatov Kohtunik 26