← Eesti

3-17-2545/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-2545 Haldusasi T.T.i kaebus Eesti Töötukassa 30.08.2017 otsuse nr TVH/17/039554 ja 03.11.2017 vaideotsuse nr 2135 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks tegema kaebaja taotluse osas uus otsus Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Tagastada T.T.i kaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2). ASJAOLUD
  2. T.T. (kaebaja) esitas 31.07.2017 Eesti Töötukassale töövõime hindamise taotluse.
  3. Eesti Töötukassa tuvastas 30.08.2017 otsusega nt TVH/17/039554, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
  4. Kaebaja esitas otsuse peale vaide.
  5. Eesti Töötukassa jättis 03.11.2017 vaideotsusega nr 2135 kaebaja vaide rahuldamata.
  6. Kaebaja esitas 24.11.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 03.11.2017 vaideotsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks tegema kaebaja taotluse osas uus otsus.
  7. Kohus jättis 29.11.2017 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja kaebuse eesmärgi selgitamiseks ja/või kaebuse nõuete täpsustamiseks. Kohus selgitas, et töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 2 lg 1 järgi on selles seaduses sätestatud töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele õigus 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel isikul. Kaebaja on sündinud xx xx xxxx. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lg 11 järgi tekib
  8. a sündinud isikul õigus vanaduspensionile 63 aasta 3 kuu vanuselt. Kaebaja sai 63 aasta 3 kuu vanuseks xx xx xxxx, st enne kaebuse esitamist. Seega puudus kaebajal kaebuse esitamise ajal õigus töövõime hindamisele ja töövõimetustoetusele. Sellest tulenevalt tuli kaebajal selgitada oma kaebuse eesmärki. Kohtul ei ole kohustamisnõuet võimalik rahuldada ja kaebus kuuluks 3-17-2545 selles osas tagastamisele. Kui kaebaja leiab, et vastustaja rikkus otsuste tegemise ajal kaebaja õigusi ja tekitas sellega talle varalise kahju, on kaebajal võimalik muuta kaebuse nõuet ja taotleda kahju hüvitamist. Enne hüvitamiskaebuse esitamist on kaebajal võimalik taotleda ka vaidlusaluste otsuste õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse nõuded on sätestatud HKMS § 37 lg-s
  9. Samuti selgitas kohus kaebajale vaideotsuse eraldiseisva vaidlustamise lubatavust.
  10. Kaebaja muutis 04.12.2017 taotluses kaebuse nõuet, taotledes lisaks töötukassa kohustamisele ja vaideotsuse tühistamisele ka 30.08.2017 otsuse tühistamist. Kaebaja leidis, et kuna töövõime hindamise taotluse esitamise ajal ei olnud kaebaja veel vanaduspensioniealine, oli tal õigus töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele. Töötukassa ei ole otsuste tegemisel kaebaja tegeliku tervisliku olukorraga arvestanud ja jätnud kaebaja abita. Kuna kaebus hõlmab vanaduspensionieale eelnevat perioodi, on kaebus asjakohane ja õigustatud. KOHTU PÕHJENDUSED
  11. HKMS § 121 lg 2 p 2 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
  12. Kaebusest ja selle täiendusest võib järeldada, et kaebaja eesmärgiks on, et töötukassa tuvastaks kaebajal osalise töövõime vanaduspensionieale eelneva periood eest ja määraks selle eest kaebajale töövõimetoetuse. Kaebaja taotleb töötukassa 30.08.2017 otsuse ja 03.11.2017 vaideotsuse tühistamist ning töötukassa kohustamist tegema kaebaja taotluse kohta uus otsus, millega tuvastatakse kaebajal osaline töövõime.
  13. Kohus jääb 29.11.2017 määruses toodud seisukoha juurde, et töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele on õigus kuni vanaduspensioniealisel isikul. TVTS § 8 lg 1 järgi tuvastab töötukassa isikul osalise või puuduva töövõime alates töövõime hindamise taotluse esitamise päevast kuni 5 aastaks, kuid mitte kauemaks kui vanaduspensionieani, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja on alates 08.11.2017 vanaduspensioniealine. Seega puudub tal enam õigus töövõimehindamisele ja töövõimetoetusele. Vanaduspensioniea saabumise tõttu on vaidlusalused otsused kaotanud kehtivuse (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 2) ja neid ei ole enam võimalik tühistada. Vaidlusalused otsused ei oma kaebaja õigustele edasiulatuvat mõju, mistõttu ei ole põhjendatud nende ületühistamine. Seega tuleb kaebus tühistamisnõuetes läbivaatamatult tagastada.
  14. HMS §-st 54 nähtuvalt tuleb haldusorganil anda haldusakt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel. Kuna töötukassal puudub enam õigus TVTS § 2 lg 1 alusel kaebaja töövõimet hinnata ja talle töövõimetoetust määrata, siis ei saa kohus kohustada töötukassat seda tegema. Töötukassal ei ole võimalik anda tagantjärele haldusakti, mis oleks juba andmise hetkel kehtivuse kaotanud. Seetõttu tuleb ka kaebaja kohustamisnõue läbivaatamatult tagastada.
  15. Kohus selgitas kaebajale kaebuse eesmärgi selgitamise ja nõuete täpsustamise vajadust ning viitas HKMS § 37 lg-le 2, kust nähtuvad halduskohtule esitatava kaebuse liigid. Samuti selgitas kohus kaebajale, et kui kaebaja arvates on töötukassa tema töövõime hindamisel tema õigusi rikkunud ja teinud tema kohta ebaõiged otsused, on kaebajal võimalik taotleda talle tekitatud kahju hüvitamist. Sellise kahjuna saaks nt kõne alla tulla saamata jäänud töövõimetustoetus. Samuti oleks kaebajal võimalik enne hüvitamiskaebuse esitamist taotleda vaidlusaluste haldusaktide õigusvastasuse tuvastamist. Tuvastamiskaebuse esitamine on lubatav erandlikel juhtudel, reeglina hilisema hüvitamiskaebuse esitamise põhjendusel. Seda seetõttu, et tuvastamiskaebuse esitamisel tuleks tasuda riigilõivu vähem kui hüvitamiskaebuse esitamisel (vt riigilõivuseaduse § 60 lg-d 1 ja 2), seega võimaldatakse isikutel enne suurema riigilõivukohustusega hüvitamiskaebuse esitamist esitada väiksema riigilõivukohustusega 2

(3)3-17-2545 tuvastamiskaebus kontrollimaks hüvitamiskaebuse perspektiive. Kaebaja ei ole kaebuse nõudeid muutnud ega taotlenud töötukassalt kahju hüvitamist. Samuti ei ole ta taotlenud vaidlusaluste haldusaktide õigusvastasuse tuvastamist hilisema hüvitamiskaebuse esitamise eesmärgiga. Kohtul on küll HKMS § 2 lg 4 järgi kohustus tõlgendada menetlusosalise avaldusi ja lähtuda menetlusosalise tegelikust tahtest, kuid kohus ei saa kaebaja asemel kaebuse nõudeid muuta, kui kaebaja ei ole ka kohtu tähelepanu juhtimisele vaatamata soovinud kaebuse nõudeid muuta, vaid kinnitanud oma kaebuse nõuete juurde jäämist.
  1. Kaebuse esitatud kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebaja eesmärki, tuleb kaebus kaebajale läbivaatamatult tagastada.
  2. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Samuti on kaebajal HKMS § 46 lg-s 4 sätestatud kaebetähtaega arvestades aega soovi korral hüvitamiskaebuse esitamiseks.
  3. Kaebaja ei ole kaebuse esitamisel riigilõivu tasunud, mistõttu ei teki kaebuse tagastamise tõttu riigilõivu tagastamise küsimust. /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.