Talve suhtes tehtud Soome Vabariigi Helsingi apellatsioonikohtu 04.04.2016 otsuse nr 16/113606 täitmise Eesti Vabariigis ning määras K. Talve Eestis ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat ja 10 kuud. Karistuse kandmise aja algust arvestati K. Talve kinnipidamisest, s.o 10.02.2015.
lg 1 kohaselt on kohtuotsuse tunnustamine ja mõistetud karistuse täideviimine lubatud juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu ka täitva riigi õiguse kohaselt. Eestile esitatud vabadusekaotuse tunnistuse kohaselt mõisteti K. Talv süüdi narkootiliste ainete salakaubaveos, mis on kuritegu ka Eestis ja kvalifitseeritav KarS § 184 lg 2 p-i 2 järgi. Selle kuriteo eest võib karistuseks mõista kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Kuna K. Talve on Helsingi apellatsioonikohtu otsusega karistatud 4 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega, ei ületa see Eestis sama kuriteo eest mõistetavat karistuse maksimaalmäära ja see ei kuulu muutmisele. Maakohus märkis, et kohtule esitatud materjalide kohaselt on K. Talv enda Eestisse ületoomise vastu.
lg 1 kohaselt süüdimõistetud isiku nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav, kui süüdimõistetu on
Maakohus leidis, et K. Talv vastab
36 lg 1 p-s 2 sätestatud tingimustele, kuna ta on Eesti Vabariigi kodanik, kelle tegelik alaline elukoht ei ole Eesti Vabariigis, kuid ta on taotletavast riigist välja saadetud. Soome Immigratsiooniameti 01.10.2015 otsuse kohaselt on K. Talve Soome Vabariigist välja saadetud ja talle on väljastatud 11-aastane sisenemiskeeld Soome (ajavahemikuks 01.10.2015-01.10.2026). Maakohus selgitas, et Eesti ei saa kohtuotsuse tunnustamise menetluses teha ettekirjutusi taotleva riigi menetlusseaduste muutmise osas või muuta teise riigi pädeva õigusasutuse poolt tehtud ja jõustunud kohtuotsuse sisu, mistõttu ei pidanud maakohus võimalikuks kontrollida süüdimõistetu isiku väiteid menetlusnormide rikkumise osas Soome Vabariigis. Edasikaebeõigus oli isikule tagatud. Seoses ennetähtaegse vabanemise võimalusega Soomes, märkis maakohus, et ka Eestis on süüdimõistetul õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Karistuse kandmiselt vabanemine ei ole sel juhul automaatne nagu näeb ette Soome Vabariigi seadusandlus, kuid on teatud tingimuste täitmisel võimalik. Määruskaebus 2 1-17-8052 3. Harju Maakohtu 22.09.2017 määrusele esitas määruskaebuse süüdimõistetu K. Talve kaitsja Toomas Metsma. Kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja Soome Vabariigi Helsingi apellatsioonikohtu 04.04.2016 otsuse nr 16/113606 tunnustamata jätmist. Kaitsja leiab, et Soome kohtutes on toimunud olulised kriminaalmenetlusõiguse normide rikkumised, mis on viinud ebaseadusliku kohtulahendi tegemiseni. Nimelt on kohus rikkunud kaitseõigust, jättes süüdimõistetule ja tema kaitsjale andmata võimaluse esineda sõnavõtuga ja selgitada oma seisukohti või katkestades nende esitust. Samuti takistas kohus kaitsjal menetluses taotluste esitamist ning esitatud taotlused on ühegi sisulise põhjenduseta loetud mittevajalikeks ja tagastatud või jäetud tähelepanuta. Nendele rikkumistele on kaitsja Soome kohtumenetluses juhtinud kohtu tähelepanu nii suuliselt istungitel kui edasikaebuses, kuid need on jäetud arvestamata. K. Talve kaitsja on seisukohal, et tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega, mida tuleb kohtuotsuse tunnustamise käigus hinnata. Seejuures ei ole tegemist süüdimõistetu süü tuvastamise, vaid hinnanguga välisriigi kohtuotsuse seaduslikkusele. Kaitsja leiab, et vastavalt
9 lg-le 2 oleks maakohus pidanud välisriigis toimunud kohtumenetluse seaduslikkuse kontrollimiseks taotlema lisateavet. Seda tegemata jättes on maakohus rikkunud
Välisriigi kohtuotsuse tunnustamisel ei või kohus kaitsja hinnangul piirduda pelgalt taotluse formaalse kontrollimisega ning isegi kui taotlus vastab nõuetele, on seadusandja
Üheks mittetunnustamise aluseks on olulised rikkumised välisriigi kohtumenetluses, sh kaitseõiguse rikkumine.
lg 1 p-i 4 kohaselt ei tohi lisaks
lg 1 p-s 2 sätestatule taotletavat riiki abistada, kui ilmneb, et süüdistatavale pole tagatud kaitseõigust või kriminaalmenetlus ei ole toimunud talle arusaadavas keeles ja on toimunud menetlusnormide rikkumised. Kaitsja leiab, et seega peab kohtu kontroll välisriigi kohtuotsuse tunnustamisel olema sisuline. Kaitseõiguse rikkumine on vastuolus Eesti õiguse üldpõhimõtetega ning Eestis tooks selline rikkumine kaasa kohtulahendi tühistamise. Välisriigi kohtuotsuse tunnustamata jätmiseks
lg 1 p-i 2 järgi ei pea kohus asuma ise tuvastama kohtuotsuse aluseks olevaid asjaolusid, kui on ilmne, et välisriigi kohtumenetlus ise ei ole olnud õiguspärane. Eeltoodust tulenevalt leiab kaitsja, et Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Ameti taotlus tuleb jätta rahuldamata. Maakohus on taotlust lahendades olnud pealiskaudne, mistõttu kestab K. Talve õiguste rikkumine edasi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole. 5. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus nõuetekohaselt hinnanud, kas esineb
§-st 436 või § 477 lg-st 1 tulenev koostööst keeldumise alus. Kaitsja leiab, et Helsinki apellatsioonikohtu otsuse tunnustamisest oleks pidanud keelduma
Talve süüdimõistmiseni viinud kohtumenetluses rikuti K. Talve kaitseõigust. Nimetatud sätetega pidi kohus arvestama tulenevalt
Ringkonnakohtu arusaama kohaselt on
lg 1 p 2 alusel võimalik keelduda konfiskeerimistunnistuse täitmisest, kui välisriigis toimunud kriminaalmenetluses on toimitud viisil, mis selgelt ei vasta Eesti Vabariigis kriminaalmenetluses kehtivale standardile.
lg 1 p 4 ei tähenda ringkonnakohtu arusaama kohaselt, et välistatud oleks välisriigi otsuse tunnustamine igasuguse kaitseõiguse rikkumise tuvastamise korral. Kaitseõigsue tagamata jätmisest saab rääkida vaid juhul, kui isikul puudus üldse võimalus end kaitsta või oli see oluliselt piiratud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaitsja toonud maakohtus toimunud menetluses ega määruskaebuses välja asjaolusid, mis annaks alust kahtluseks, et välisriigis toimunud kriminaalmenetluses oleks toimitud viisil, mis selgelt ei vasta Eesti Vabariigis kriminaalmenetluses kehtivale standardile. Samuti ei nähtu kaitsja väidetest, et K. Talve kaitseõigust oleks rikutud. Seetõttu on põhjendamatu kaitsja väide, et maakohus on õigusabitaotluse lahendamisse suhtunud pealiskaudselt. 6. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kaitsja oleks maakohtus üldse viidanud mõnele konkreetsele menetluslikule minetusele, mille tõttu ei tohiks Soome Vabariigis tehtud kohtuotsust tunnustada. Maakohtu istungi protokolli kohaselt on kaitsja vaid üldsõnaliselt väitnud: „Peaksin märkima, et ma olen seotud oma kaitsealuse positsiooniga, minu kaitsealune vaidleb sellele taotlusele vastu. Ta on leidnud, et on rikutud menetlusnorme, nii kohtulikul eeluurimisel kui tema süüdimõistmisel, ta leiab, et EV kohus peaks seda kontrollima“ (tl. 70). Ringkonnakohus on seisukohal, et nii deklaratiivse avalduse alusel ei pea kohtul tekkima kahtlust, et Soome Vabariigis toimunud kriminaalmenetlus selgelt ei vasta Eesti Vabariigis kriminaalmenetluses kehtivale standardile. Seetõttu ei tekkinud kohtul ka kohustust nõuda
§-s 50835, kui
§-s 436 ja §-s 477 sätestatud asjaolud. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes
§-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja K. Talve kaitsja advokaadi T. Metsma määruskaebuse rahuldamata. 9. Menetluskulude riigi kanda jätmise taotluse jätab ringkonnakohus läbi vaatamata. Tegemist on tühja taotlusega, mida ringkonnakohtul ei ole võimalik lahendada, sest ringkonnakohtul puuduvad andmed määruskaebemenetluses tekkinud kulude kohta. (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.