KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. november 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-10336 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk V

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Pärnu Maakohtu 19.05.2016 otsusega mõistetud karistus 1 aasta 9 kuud ja 24 päeva vangistust. K. Kikasele mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 20.04.2016 ja lõpeb 20.10.

2. Tartu Vangla esitas 19.07.2017 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava K. Kikase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3. Tartu Maakohtu 03.10.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
4. K. Kikas on varasemalt korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Ta on toime pannud eriliigilisi süütegusid. Toimepandud süütegude eest on K. Kikasele mõistetud ka eriliigilisi karistusi. Seega on K. Kikasele toimepandud süütegude eest korduvalt mõistetud karistusi, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud kuritegelikku käitumisviisi. Seda kinnitab maakohtu arvates fakt, et vaatamata sellele, et K. Kikas on noor inimene, on teda kriminaalkorras karistatud kokku seitsmel korral ja vangistuses viibib K. Kikas juba teist korda. K. Kikase varasemast elukäigust nähtuvalt on tema kuritegelik käitumine alguse saanud juba alaealisena. Seega ei ole käesolevaks ajaks K. Kikase käitumist mõjutanud ka vanusega kaasnev teatav elukogemus, kuna K. Kikas on vabaduses jätkanud õigusvastast käitumist.
5. Maakohtu hinnangul ei saa K. Kikase käitumist karistuse kandmise ajal pidada positiivseks ja seda ennekõike kehtivate distsiplinaarkaristuste tõttu. Kohtule edastatud materjalidest nähtuvalt on K. Kikasel 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Lisaks nähtub esitatud materjalidest, et K. Kikase suhtes on käesoleva vangistuse jooksul korduvalt kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid.
6. Maakohus peab positiivseks, et K. Kikas on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja osalenud vangla tööhõives. Kuna K. Kikas on kuriteod toime pannud tingituna alkoholisõltuvusest ja puuduliku probleemide lahendamise oskuse tõttu, peab maakohus oluliseks, et K. Kikas läbiks talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammid täies mahus, st sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“ ning osaleks analüüsivatel vestlustel, mis käsitlevad perekonna väärtustamist ja suhtlusringkonna mõju käitumisele.
7. Maakohus on seisukohal, et K. Kikase vabanemisjärgsed elutingimused on valdavalt positiivsed, sest tal on olemas kindel elu- ja töökoht ning toetav lähivõrgustik. K. Kikas õppis Kohtla-Järve Gümnaasiumi 9-ndas klassis, kuid vaatamata nimetatud positiivsetele asjaoludele pani K. Kikas toime uued kuriteod.
8. Maakohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et K. Kikase tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et K. Kikase puhul esineb positiivseid asjaolusid (vabanemisjärgsed elutingimused), ei kaalu need maakohtu hinnangul üles tema suhtes esinevaid negatiivseid ja karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (ennekõike varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, käitumine karistuse kandmise ajal). 2 Määruskaebus
9. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse K. Kikase kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
10. Kaitsja taotleb maakohtu määruses toodud seisukohtade ümberhindamist, kuna need ei ole kooskõlas

§ 76

lg-s 4 sätestatud asjaoludega, mistõttu on ebaõigesti kohaldatud materiaal(

§ 76lg 4 ja 56 lg 1) ja menetlusõigust (Kr

MS § 339 lg 2). Kaitsja hinnangul ei saa isikule karistatust ette heita, kuna tema käitumine vangistuses on näidanud, et ta on teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt.

1. Kaitsja on seisukohal, et K. Kikase osas puudub elukoha ja majandusliku toimetuleku risk, kuna isikul on olemas kindel elu- ja töökoht. Samuti ei soovi K. Kikas enam suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Süüdimõistetu on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Eluviisitreening õigusrikkujatele“ ning on viibinud kinnipidamiskohas sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas, mistõttu puudub ka alkoholi tarvitamisest tulenev risk ja ohtlikkus. Ühtlasi pidas maakohus oluliseks täiendavate sotsiaalprogrammide läbimist, kuid kaitsja hinnangul on neid võimlik läbi viia ka kriminaalhoolduse korras. Eeltoodu põhjal ei realiseeru kõrgeks hinnatud uue kuriteo risk, sest isik soovib täita kontrollnõudeid.
2. Kokkuvõtvalt leidis kaitsja, et maakohus on jätnud arvesse võtmata K. Kikast positiivselt iseloomustavad asjaolud ning kaitsja hinnangul kaaluvad positiivsed asjaolud üles mistahes negatiivsed asjaolud.
3. Tartu Ringkonnakohtu 30.10.2017 määrusega anti menetlusosalistele õigus esitada kirjalikke seisukohti esitatud määruskaebuse osas kuni 07.11.2017, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
4. Ka ringkonnakohus ei vabasta K. Kikast vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist. 15.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning K. Kikase ennetähtaegseks vabastamiseks. Ühtlasi ei nõustu kriminaalkolleegium ka kaebuses märgituga, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalja menetlusõigust. Maakohus on kogumina arvesse võtnud nii K. Kikast positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavaid argumente ning neid analüüsides leidnud, et käesoleval juhul räägib K. Kikase ennetähtaegse vabastamise vastu eelkõige tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja käitumine karistuse kandmise ajal (vt käesoleva määruse p-d 4-8).

1. Samuti on õige ka maakohtu viide K. Kikase kehtivatele distsiplinaarkaristustele, mistõttu on täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). Kuna isik ei ole suuteline ka kinnipidamiskohas kehtestatud reeglitele alluma, siis ei tekita eeltoodu kriminaalkolleegiumis piisavat veendumust, et K. Kikas oleks suuteline vabaduses kriminaalhooldusreegleid täitma. 3
2. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et K. Kikase puhul eksisteerib oht, et ta võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist. Eelkõige viitab sellele, nagu maakohus õigustatult välja tõi, K. Kikase varasem elukäik. Nimelt on värskemas kohtupraktikas selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21).
3. K. Kikast on kriminaalkorras karistatud korduvalt, samuti viibib ta kinnipidamiskohas juba teistkordselt. Märkimisväärne on ka seegi, et K. Kikas alustas kuritegude toimepanemist juba alaealisena. Käesoleva karistuse aluseks oleva kuriteo pani K. Kikas toime kriminaalhooldusel viibides. Kuna isik on varasemalt korduvalt pannud toime varavastaseid kuritegusid, siis suurendab uue kuriteo toimepanemise riski ka K. Kikasel lasuvate rahaliste nõuete summa, milleks on 12 193,01 eurot (tl 30 pöördel). K. Kikasele on küll garanteeritud kindel töökoht, kuid vaadates K. Kikase elukäiku, on tema töökogemus olnud perioodiline ning isik on pigem lootnud teenida kiiret hõlptulu varguseid toime pannes.
4. Maakohus on õigustatult välja toonud ka süüdimõistetu varasema alkoholitarvitamise harjumuse kui uue kuriteo riski suurendava asjaolu. Kaebuses leitakse, et K. Kikase puhul puudub alkoholist lähtuv risk, kuna ta viibib kinnipidamiskohas sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. K. Kikas on ka varasemalt tegelenud enda alkoholitarvitamisharjumustega, viibides Jõhvi Noorukite ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses, kuid ravi lõpetati, kuna K. Kikas ei allunud sealsetele sisekorraeeskirjadele (tl 30 pöördel).
5. Ringkonnakohus märgib, et leidub ka K. Kikast positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, kuid käesoleval juhul ei veena kriminaalkolleegiumit, et just kindel elu- ja töökoht ning toetavate lähedaste olemasolu on piisav selleks, et hoida K. Kikast uute kuritegude toimepanemisest. Isikul on ka varasemalt olnud olemas kindel elu- ja töökoht ning toetavad lähedased, kuid need ei ole taganud K. Kikase õiguskuulekust ja ei ole ära hoidnud K. Kikase poolt korduvate õigusrikkumiste toimepanemist.
6. Eeltoodu koosmõjus süüdimõistetu impulsiivse ning mõtlematu käitumise ja tõsiasjaga, et K. Kikasel on varasemalt olnud probleeme kriminaalhooldusnõuete täitmisega, ei tekita kriminaalkolleegiumis piisavat veendumust, et K. Kikas oleks vabaduses suuteline kriminaalhooldusreeglitele alluma ning uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Seega ei ole K. Kikase ennetähtaegne vabastamine õigustatud.
7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 03.10.2017 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
8. K. Kikase kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu 72 eurot K. Kikase kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 4