Obsah (9)

§ 187§ 4896§ 50838§ 50836§ 489§ 48911§ 50835§ 337§ 175

1-17-6804 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-6804 Kohtukoosseis Andres Parmas, Ivi Kesküla

§ 187

lg 2 alusel välja mõista Harry Kleinilt (ik 36011220224) määruskaebemenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 72 (seitsekümmend kaks) eurot, mis kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas EE891010220034796011, Swedpangas EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaalis EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis EE701700017001577198, viitenumber

1. Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1-17-6804 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Justiitsministeerium edastas
3. juulil 2017 Harju Maakohtule menetlemiseks Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Ametist saabunud tunnistuse Harry Kleini suhtes tehtud Vaasa Apellatsioonikohtu
4. oktoobri
5. a otsuse tunnustamiseks ja H. Kleini ülevõtmiseks karistuse kandmise jätkamiseks Eestis.
6. Prokuröri kohtuistungil antud seletuse kohaselt on Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Amet edastanud tunnistuse, millega taotleb Eesti Vabariigi kodaniku H. Kleini suhtes tehtud kohtuotsuse tunnustamist ja talle mõistetud karistuse täideviimist Eesti Vabariigis. KeskSoome esimese astme kohus mõistis
7. detsembril 2014 H. Kleini süüdi raskes narkokuriteos ning karistas teda 8 aasta ja 6 kuu vangistusega. Kohtuotsus jõustus
8. aprillil 2016 Vaasa apellatsioonikohtu
9. oktoobri
10. a otsusega. H. Klein on viibinud vahi all alates
11. aprillist
12. Eesti Vabariigile esitatud vabadusekaotuse tunnistuse kohaselt on H. Klein süüdi mõistetud isikute grupis suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises, mis on

§ 4896lg 1 p-s 5 märgitud süütegu. See tegu on Eestis kvalifitseeritav kuriteona Kar

S § 184 lg 2 p 1 järgi, mille eest võib karistuseks mõista maksimaalselt 15-aastase vangistuse. H. Kleinile mõistetud karistus ei ületa Eesti Vabariigis sama kuriteo eest ettenähtud karistuse maksimaalmäära, mistõttu ei kuulu talle Soome Vabariigis mõistetud karistus muutmisele. Eestile esitatud materjalidest nähtuvalt on H. Klein enda Eestisse ületoomise vastu.

§ 50838

lg 1 kohaselt ei ole süüdimõistetud isiku nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav, kui süüdimõistetud isik on

§ 50836

lg 1 nimetatud isik.

§ 50836

lg 1 p 2 kohaselt tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide Eesti Vabariik, kui süüdimõistetud isik on Eesti Vabariigi kodanik, kelle tegelik alaline elukoht ei ole Eesti Vabariigis, kuid kes saadetakse taotlevast riigist välja Eesti Vabariiki süüdimõistva kohtuotsuse või muu pädeva asutuse otsuse alusel. Soome Immigratsiooniamet on 8. aprillil 2015 teinud H. Kleini väljasaatmise otsustuse nr 3431/440/2014. Nimetatud otsus on lõplik.

§ 489

11 lg 1 p 1 kohaselt palus prokurör tunnistada Soome Vabariigi Vaasa apellatsioonikohtu

1. oktoobri
2. a otsuse nr 15/143152 asjas nr 15/151 täitmine lubatavaks H. Kleinile mõistetud karistuse täitmise osas ning H. Kleinile Eestis ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse määramist. Karistuse kandmise aja alguseks palus prokurör määrata tema kinnipidamise päev, s.o.
3. aprill
5. Lisaks märkis prokurör, et Harju Maakohus pööras
6. oktoobri
7. a määrusega kriminaalasjas nr 1-09-2683 KarS § 76 lg 5 alusel täitmisele H. Kleinile Harju Maakohtu
8. novembri
9. a otsusega nr 1- 06- 3595 mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ärakandmata karistuse – 2 aastat 6 kuud ja 14 päeva vangistust. Soome Vabariigile edastati
10. mail 2014 Harju Maakohtu Euroopa vahistamismäärus (eespool nimetatud mõistetud karistuse ärakandmata karistuse osa kandmiseks), mille Soome Vabariigi ametivõimud on
11. aasta lõpus rahuldanud ja lükanud H. Kleini loovutamise edasi kuni Soome Vabariigis mõistetud karistuse ärakandmiseni. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb moodustada liitkaristus suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi 2 1-17-6804 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o suurendada Vaasa apellatsioonikohtu
12. oktoobri 2015 otsusega nr 15/143152 (mille tunnustamist ja isikule mõistetud karistuse täideviimist Eesti Vabariigis taotletakse) mõistetud 8 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust Harju Maakohtu
13. novembri
14. a otsusega nr 1-06-3595 mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 aastat 6 kuud ja 14 päeva) võrra, mõistes H. Kleinile liitkaristuseks 11 aastat ja 14 päeva vangistust.
15. Harju Maakohus tuvastas, et Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Amet on edastanud tunnistuse, millega taotleb Eesti Vabariigi kodaniku H. Kleini suhtes tehtud kohtuotsuse tunnustamist ja temale mõistetud karistuse täideviimist Eesti Vabariigis. H. Klein mõisteti Soome Vabariigis kohtuotsusega süüdi raskes narkokuriteos ning teda karistati 8-aasta ja 6kuulise vangistusega. Teo objektiks oli väga ohtliku narkootilise aine suur kogus ning lisaks loodeti teoga saada olulist rahalist kasu. Tegemist oli raske süüteoga hinnates süütegu ka tervikuna. Kohtuotsus on jõustunud. 5.

50835 lg 1 kohaselt on kohtuotsuse tunnustamine ja mõistetud karistuse täideviimine lubatud vaid juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu ka täitva riigi seaduste kohaselt. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole kahepoolne teo karistatavus nõutav, kui tegemist on

§ 4896lg-s 1 nimetatud süüteoga.

Eestile esitatud sertifikaadi kohaselt on H. Klein süüdi mõistetud isikute grupis suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises, mis on

§ 4896lg 1 p-s 5 märgitud süütegu. Nimetatud kuritegu on kuriteoks ka Eestis ning kvalifitseeritav Kar

S § 184 lg 2 p 1 järgi, mille eest võib karistuseks mõista maksimaalselt 15-aastase vangistuse. H. Kleinile mõisteti Soome Vabariigis 8-aasta ja 6-kuu pikkune vangistus, mis ei ületa Eesti Vabariigis sama kuriteo eest ettenähtud karistuse maksimummäära, mistõttu ei kuulu temale Soome Vabariigis mõistetud karistus muutmisele. Eestile esitatud materjalidest nähtuvalt on H. Klein enda Eestisse ületoomise vastu.

§ 50838

lg 1 kohaselt ei ole süüdimõistetud isiku nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav, kui süüdimõistetud isik on

§ 50836

lg 1 nimetatud isik.

§ 50836

lg 1 p 2 kohaselt Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide, kui süüdimõistetud isik on Eesti Vabariigi kodanik ja kelle tegelik alaline elukoht ei ole Eesti vabariigis, kuid kes saadetakse taotlevast riigist välja Eesti Vabariiki süüdimõistva kohtuotsuse või muu pädeva asutuse otsuse alusel. 6. H. Klein on Eesti Vabariigi kodanik ja tema suhtes on Soome Immigratsiooniamet teinud 8. aprillil 2015 väljasaatmise otsustuse nr 3431/440/2014.

§ 48911

lg 1 p 1 kohaselt tuleb tunnistada Soome Vabariigi Kesk-Soome esimese astme kohtu

1. detsembri
2. a otsuse ja Vaasa Apellatsioonikohtu
3. oktoobri 2015.a kohtuotsuse täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks H. Kleinile ning määrata H. Kleini Eestis ärakantavaks karistuseks 8 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks tuleb määrata tema kinnipidamise päev, s.o.
4. aprill
5. H. Kleinile Harju Maakohtu
6. novembri
7. a otsusega nr 1-06-3595 mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ärakandmata karistus – 2 aastat 6 kuud ja 14 päeva on pööratud täitmisele KarS § 76 lg 5 alusel. Maakohus leidis, et KarS § 65 lg 2 alusel tuleb moodustada liitkaristus suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o suurendada Vaasa apellatsioonikohtu 3 1-17-6804
8. oktoobri
9. a otsusega nr 15/143152 (mille tunnustamist ja isikule mõistetud karistuse täideviimist Eesti Vabariigis taotletakse) mõistetud 8 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust Harju Maakohtu
10. novembri 2006.a otsusega nr 1-06-3595 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 6 kuu ja 14 päeva, võrra, mõistes H. Kleinile liitkaristuseks 11 aastat ja 14 päeva vangistust. Liitkaristuse kandmise aja alguseks määras maakohus H. Kleini kinnipidamise päeva, s.o.
11. aprilli
12. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
13. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse H. Kleini kaitsja vandeadvokaadi abi Viktoria Ivanova, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega mitte tunnistada lubatavaks H. Kleini suhtes tehtud Soome Vabariigi Kesk-Soome esimese astme kohtu
14. detsembri
15. a otsuse ja Vaasa Apellatsioonikohtu
16. oktoobri
17. a otsuste täitmist Eesti Vabariigis. Kaitsja märgib, et kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimise üheks eelduseks on kohtuotsuse olemasolu. Samuti, et kaitsjale teatavaks saanud andmete kohaselt ei ole praeguseks ajaks H. Kleini suhtes jõustunud üks kohtuotsus, mis on tehtud
18. mail
19. Kaitsja lisab, et seda kinnitab H. Kleini elukaaslase GÕ saadud kinnituskiri Helsingi kõrgemast halduskohtust. Nimetatud kinnituskiri on soomekeelne ja tõlkebüroo Multilingua on selle kohtusse esitamiseks eesti keelde tõlkinud. Kaitsja sõnul ei olnud tal võimalik neid dokumente varem esitada, kuna need anti kaitsjale hiljem üle. Kinnituskirja kohaselt on H. Klein taotlenud kõrgemalt halduskohtult Helsingi halduskohtu
20. mai
21. a otsuse tühistamist.
22. Viidates

§ 50836

lg 1 p-le 2, mille kohaselt Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide, kui süüdimõistetud isik on Eesti Vabariigi kodanik, kelle tegelik alaline elukoht ei ole Eesti Vabariigis, kuid kes saadetakse taotlevast riigist välja Eesti Vabariigi süüdimõistva kohtuotsuse või muu pädeva asutuse otsuse alusel, märgib kaitsja, et H. Klein on Eesti Vabariigi kodanik ja tema suhtes on Soome Immigratsiooniamet teinud

1. aprillil 2015 väljasaatmise otsustuse nr 3431/440/
2. Kaitsja leiab, et H. Kleini suhtes tehtud väljasaatmise otsustus nr 3431/440/2014 ei ole praeguseks ajaks jõustunud, kuna see on vaidlustatud kõrgemas kohtus.
3. Lisaks toob kaitsja välja, et H. Kleinil puudub Eestis registreeritud elukoht. Tal puudub alaline elukoht Eestis ja tema elu on rohkem seotud Soome kui Eestiga. Kaitsealune ise ei soovi karistuse edaspidiseks kandmiseks enda üleviimist Eesti vanglasse. Üldteada on, et Soome vanglas on kinnipeetavatele tagatud tingimused palju paremad kui Eesti vanglas. Isik, kes on süüteo toime pannud Soome Vabariigi territooriumil, võis selle toimepanemise ajal ette näha, et süüteo toimepanemise eest ootab teda karistus, s.h vangistus. Isik võis eeldada vangistuse täideviimisega just Soome Vabariigis, mitte Eestis. Sellest räägib ka Riigikohtu praktikas mitmekordselt esile toodud määratletuspõhimõtte, mille kohaselt peab nii tegu, mille eest seadus karistuse ette näeb kui ka karistus olema selgelt määratletud, et igaühel oleks võimalik ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada. 4 1-17-6804
5. septembril 2017 esitas kaitsja ringkonnakohtule täiendava kirjaliku seisukoha, milles ta märgib, et Harju Maakohus on kriminaalasja nr 1-09-2683 raames koostanud H. Kleini kohta Euroopa vahistamismääruse. Vahistamismääruses märgitakse, et Harju Maakohtu
6. oktoobri
7. a määrusega pöörati KarS § 76 lg 5 alusel täitmisele H. Kleinile Harju Maakohtu
8. novembri
9. a otsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ärakandmata karistus – 2 aastat 6 kuud ja 14 päeva vangistust ning H. Kleini karistusaja algust tuleb lugeda alates tema vahi alla võtmise päevast. H. Klein viibib Soomes vahi all alates tema kinnipidamise päevast, s.o alates
10. aprillist
11. Järelikult vastavalt Harju Maakohtu Euroopa vahistamismäärusele tuleb
12. oktoobril 2010 täitmisele pööratud karistuse alguskuupäevaks lugeda
13. aprill
14. Ärakandmata karistus moodustab 2 aastat 6 kuud ja 14 päeva. Seega nimetatud karistuse lõppkuupäev on
15. oktoober 2017 ning seda karistust ei ole võimalik liita H. Kleiníle Kesk-Soome esimese astme kohtu
16. detsembril 2014 mõistetud karistusega – 8 aastat ja 6 kuud vangistust (kohtuotsus jõustus
17. aprillil 2016 Vaasa apellatsioonikohtu
18. oktoobri
19. a otsusega nr 15/143152 asjas nr 15/151). Eeltoodust tulenevalt palub H. Kleini kaitsja lugeda Harju Maakohtu
20. oktoobril 2010 täitmisele pööratud karistuse (2 aastat 6 kuud ja 14 päeva) kandmise alguskuupäevaks H. Kleini vahi alla võtmise päev, s.o
21. aprill
22. Ühes täiendava seisukohaga esitas kaitsja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 72 eurot (sh käibemaks).
24. septembril esitas prokuratuur määruskaebusele vastuse märkides järgmist. Harju Maakohus on
25. augusti
26. a määruses nr 1- 17-6804 sedastanud kohtuotsuse tunnustamise üldtingimuste täidetuse

§ 50835kohaselt.

Harju Maakohus on tunnustanud Soome Vabariigi jõustunud kohtuotsus ja seda asjaolu ei ole määruskaebuses ka küsimuse alla seatud. H. Kleini kaitsja on tõstatanud küsimuse kohtuotsuse tunnustamise kriteeriumite täidetusest

§ 50836kohaselt, kuivõrd määruskaebusele lisatud kirjavahetusest nähtuvalt on H.

Klein Soome Vabariigis taotlenud kõrgemalt halduskohtult Helsingi Halduskohtu

1. mai
2. a otsuse tühistamist. Ehkki, kaitsja on esitanud väite, et nimetatud kaebemenetlus seondub Soome Immigratsiooniameti
3. aprilli
4. a H. Kleini väljasaatmise otsusega nr 3431/440/2014, ei ole määruskaebuses ega esitatud lisamaterjalis vähimatki viidet asjaolule, et
5. aprilli
6. a väljasaatmise otsus ning Helsingi halduskohtu
7. mai
8. a otsus oleksid vaidluse eseme poolest omavahel seotud. Nimetatut kinnitab ka Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide Ameti poolt edastatud vabadusekaotuse tunnistuses sedastatud asjaolu, et Soome Immigratsiooniameti
9. aprilli
10. a otsus nr 3431/440/2014 on lõplik. Eespool nimetatust tulenevalt on prokuratuur seisukohal, et H. Kleini kaitsja esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Harju Maakohtu määrus muutmata.
11. Lisaks on
12. septembril 2017 esitanud H. Kleini nimel täiendavaid dokumente tema elukaaslane GÕ. Kohtule esitatud dokumentide kaaskirjas märgib GÕ, et manuses on H. Kleini nägemus asjast. Helsingi kõrgema halduskohtu
13. mai
14. a kinnitus nr 17/03686/4 selle kohta, et H. Kleini esitatud kaebus on arutlusele võetud (lisatud eestikeelne tõlge). 5 1-17-6804 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15. Ringkonnakohus, vaadanud läbi asjasse puutuvad materjalid, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebuse, leiab, et määruskaebuses esitatu ei anna alust maakohtu seadusliku ja põhjendatud määruse tühistamiseks.
16. Kaitsja on õigesti märkinud, et kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimise üheks eelduseks on kohtuotsuse olemasolu ning et tunnustada ja täita tuleb välisriigi jõustunud kohtulahendit. Seejuures on kaitsja aga jõudnud ebaõigele järeldusele arutatava asja asjaolude osas. Ringkonnakohus nõustub täielikult prokuröriga, et ehkki kaitsja väitel on Soome Immigratsiooniameti H. Kleini väljasaatmise otsuse peale nr 3431/440/2014
17. aprillist 2015 esitatud edasikaebus, puudub määruskaebuses ja esitatud lisamaterjalis viide asjaolule, et
18. aprilli
19. a väljasaatmise otsus ning Helsingi halduskohtu
20. mai
21. a otsus oleksid vaidluse eseme poolest omavahel seotud. Soome Immigratsiooniameti
22. aprilli
23. a otsus nr 3431/440/2014 on Eesti Vabariigile esitatud vabadusekaotuse tunnistusest nähtuvalt lõplik (vt tl 5). Seega ei olekski H. Klein saanud vastavat otsust vaidlustada.
24. Kaitsja väidab, et H. Kleinil puudub Eestis registreeritud elukoht ning et isikul puudub alaline elukoht Eestis. Tema elu on rohkem seotud Soome kui Eestiga ning kaitsealune ise ei soovi enda üleviimist Eesti vanglasse karistuse edaspidiseks kandmiseks. Maakohus on õigesti märkinud, et

§ 50838

lg 1 kohaselt ei ole süüdimõistetud isiku nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav, kui süüdimõistetud isik on

§ 50836

lg 1 nimetatud isik.

§ 50836

lg 1 p 2 kohaselt Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide, kui süüdimõistetud isik on Eesti Vabariigi kodanik ja kelle tegelik alaline elukoht ei ole Eesti Vabariigis, kuid kes saadetakse taotlevast riigist välja Eesti Vabariiki süüdimõistva kohtuotsuse või muu pädeva asutuse otsuse alusel.

1. Kaitsja arutlus määratletuse põhimõttest on asjakohatu. See, et süüdimõistetu nõusolek ei oma arutataval juhul tähtsust, tuleneb otseselt seadusest. Olulisem on aga see, et määratletuse põhimõte tähendab seadusandja kohustust sõnastada karistusseaduses selgelt karistatavad teod ja nende õigusjärelmid. Määratletuse põhimõte ei tähenda aga õigust kindlale karistuse kandmise kohale või ka režiimile. Selle osas on riigil määratletuspõhimõttes sõltumatu pädevus kriminaalpoliitilisi valikuid teha, sh teha karistuste täitmise valdkonnas rahvusvahelist koostööd teiste riikidega.
2. Kohtule jääb arusaamatuks kaitsja taotlus, et H. Kleini Harju Maakohtu
3. oktoobril 2010 täitmisele pööratud karistuse (2 aastat 6 kuud ja 14 päeva vangistust) kandmise alguskuupäevaks loetaks H. Kleini vahi alla võtmise päev, s.o
4. aprill
5. Seda ongi Harju Maakohus teinud. Kaitsja loogika sellest, et eelnimetatud H. Kleinile mõistetud karistus tuleks lugeda kantuks, on väär. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

§ 489

11 lg 1 p 1 kohaselt tuleb tunnistada Soome Vabariigi Kesk-Soome esimese astme kohtu

1. detsembri
2. a otsuse ja Vaasa Apellatsioonikohtu
3. oktoobri 2015.a kohtuotsuse täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks H. Kleinile mõistetud karistuse täitmise osas ning määrata H. Kleini Eestis ärakantavaks karistuseks 8 aastat ja 6 kuud vangistust. H. Kleinile Harju Maakohtu 6 1-17-6804
4. novembri
5. a otsusega nr 1-06-3595 mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ärakandmata karistus (2 aastat 6 kuud ja 14) päeva on pööratud täitmisele KarS § 76 lg 5 alusel. Maakohus leidis õigesti, et KarS § 65 lg 2 alusel tuleb moodustada liitkaristus suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o suurendada Vaasa apellatsioonikohtu
6. oktoobri
7. a otsusega nr 15/143152 mõistetud 8 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust Harju Maakohtu
8. novembri
9. a otsusega nr 1-06-3595 mõistetud karistuse ärakandmata osa (s.o 2 aasta 6 kuu ja 14 päeva) võrra, mõistes H. Kleinile liitkaristuseks 11 aastat ja 14 päeva vangistust. Harju Maakohus on õigesti määranud liitkaristuse kandmise aja alguseks H. Kleini kinnipidamise päeva, s.o.
10. aprilli
12. Seoses H. Kleini elukaaslase GÕ esitatud dokumentidega, peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et esitatud kaaskirjast ega ka dokumentidest ei tule välja, mida GÕ nendega tõendada soovib või milline on nende dokumentide seos vaidlusaluste asjaoludega. Samuti ei nähtu esitatud dokumentidest GÕ viidatud H. Kleini seisukoht. Seega ei pea ringkonnakohus vajalikuks nimetatud dokumentidel pikemalt peatuda.
13. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes

§ 337

lg 1 p-st 1 ja §-st 390, jätab ringkonnakohus vaidlustatud Harju Maakohtu määruse muutmata ning esitatud määruskaebuse rahuldamata. 20. Kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määrusekaebuse koostamisele 1 tund ning määruskaebuse juurde kirjaliku seisukoha koostamisele 0,5 tundi, mille eest ta taotleb tasu 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot). Taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Juhindudes RÕS § 21 lg-st 3,

§ 175

lg 1 p-st 4 ja § 187 lg-st 2 ning RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse korrast, tuleb Advokaadibüroole A. Jakobson & A. Jaroslavski välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 72 eurot. Kuna kolleegium teeb

§ 337

lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu

§ 187lg 2 alusel H.

Kleini kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 7