1-16-2808/81

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-2808 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kriminaalasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Margus Tamm süüdistatuna KarS § 209 lg 1 järgi üldmenetluses Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas)
2. augusti 2017 otsus Süüdistatava Margus Tamme (ik 37403084915) kaitsja advokaat Valli Murde, apellatsioon RESOLUTSIOON
3. Jätta süüdistatava Margus Tamme kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde apellatsioon Tartu Maakohtu
4. augusti 2017 otsuse peale kriminaalasjas nr 116-2808 läbi vaatamata.
5. Määrata Advokaadibüroole Objartel&Partnerid vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde poolt Margus Tammele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 168 eurot (sh käibemaks 28 eurot).
6. Mõista Margus Tammelt Eesti Vabariigi kasuks välja 168 eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks.
7. Margus Tammelt väljamõistetud summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates kohtumäärusele lisatud makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Maakohtu otsus
8. Tartu Maakohtu 28.08.2017 otsusega tunnistati Margus Tamm süüdi KarS § 209 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti üks aasta vangistust, mis jäeti KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui M. Tamm ei pane 1 aasta ja 2 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Esitatud apellatsioon
9. Tartu Maakohtu 28.08.2017 otsuse peale esitas apellatsiooni M. Tamme kaitsja advokaat V. Murde, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning KrMS § 2742 lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu.
10. Apellatsioonis märgitakse, et M. Tamm on avaldanud, et sai kriminaalmenetlusest ja võimalikust kahtlustuse esitamisest teada juba aastal 2012, kui kannatanu ja tema esindaja teavitasid teda e-kirjadega kriminaalmenetluse algatamisest (V kd, tl 119-127). Lisaks nähtub kohtueelses menetluses kogutud materjalidest, et kohtueelne menetleja on nõudnud erinevatest asutustest, sh pankadest, andmeid M. Tamme äritegevuse kohta, mis oli M. Tammele teada. M. Tamm on seisukohal, et alates 2012 juulikuust on tema elu oluliselt häiritud, kuna talle ei olnud teada, kuidas kujuneb kriminaalmenetlus, kas temale esitatakse kahtlustus või mitte ning kuidas korraldada edasiselt enda elu, s.o tema tulevik muutus ebakindlaks.
11. Süüdistatav avaldas maakohtule, et esimest korda kuulati ta üle 2012 a. lõpus, kuid ütluste andmine toimus n.ö mitteametlikult. Uurija selgitas, et soovitakse täpsustada vajalikke asjaolusid, samas hoiatati M. Tamme, et viimane ei lahkuks Eestist. Kohtuotsuses on fikseeritud, et süüdistatavale esitati kahtlustus ja ta kuulati üle 05.03.2015 (kohtuotsuse lk 23), mistõttu leidis maakohus, et puuduvad alused KrMS § 2742 lg 1 kohaldamiseks.
12. M. Tamm on seisukohal, et maakohus on jätnud arvestamata tema enda ütlused selle kohta, millal ta sai teada ametlikust uurimisest. Maakohus pidi arvestama sellega, et nii väikeses linnas nagu Võru levivad nn „külajutud“ kiiresti ning kuna kriminaalasjaga olid seotud rikkad inimesed, siis oli see Võrus peamine arutlusteema.
13. Sellest tulenevalt leiab kaebuse esitaja, et maakohus on eeltoodud asjaolud jätnud arvesse võtmata, mida tuleb lugeda põhjenduste puudumiseks KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses, sest KrMS § 312 p 2 järgi pidi maakohus otsuse põhiosas märkima tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks, ning põhjendama, miks ta neid usaldusväärseks ei pea. M. Tamm leiab, et kuna ta oli teadlik toimuvast kriminaalmenetlusest juba 2012 a. ning tema ütlusi ei ole teiste tõenditega ümber lükatud, siis tuleb tema ütlused lugeda usaldusväärseks KrMS § 63 lg 1 alusel.
14. Riigikohus on lahendites nr 3-3-1-59-16, 3-1-1-61-12 ja 3-1-1-63-14 selgitanud, et kohtuotsuse põhjendamiskohustust KrMS § 3051 lg 1 tähenduses peab kohus täitma viisil, et tema siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse põhjenduste alusel lugejale jälgitav. Antud kriminaalasjas on ilmne, et M. Tamme ütluste mittearvestamine ei ole millegagi põhjendatud. Seega rikkus maakohus oluliselt põhjendamiskohustust KrMS § 3051 lg 1 tähenduses. Ringkonnakohtu seisukoht
15. Ringkonnakohus, hinnates apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. -2-
16. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5).
17. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata (RKKKm 3-1-1-55-07, p 13).
18. Apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist ning KrMS § 2742 lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Taotlus menetluse lõpetamiseks mõistliku menetlusaja möödumise tõttu on M. Tamme poolt esitatud juba mitmendat korda. 29.08.2016 esitas M. Tamme kaitsja maakohtu istungil taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 2742 lg 1 alusel, mis jäeti Tartu Maakohtu 29.08.2016 määrusega rahuldamata (I kd lk 62-64). Vastavat taotlust kordas M. Tamme kaitsja 25.08.2017 kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohtuvaidluste käigus (VI kd lk 42-43). Maakohus võttis vastava taotluse osas seisukoha 28.08.2017 otsuses, jättes taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses mõistliku aja möödumise tõttu rahuldamata.
19. Maakohus leidis, et M. Tamme suhtes algas kriminaalmenetlus 05.03.2015, mil ta esmakordselt kahtlustatavana üle kuulati. Enne seda mingisuguseid toiminguid M. Tamme osas ei tehtud ning seega tuleb mõistliku menetlusaja kulgemist süüdistatava osas arvata alates 05.03.
20. Maakohus jõudis M. Tamme osas kohtuotsuseni 28.08.
21. Seega on menetlus M. Tamme suhtes kestnud ca 2,5 aastat. Viidates Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale (vt maakohtu otsus lk 21-23), leidis maakohus, et tegemist ei ole ebamõistlikult pika menetlusajaga.
22. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsustus jätta taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks mõistliku menetlusaja möödumise tõttu KrMS § 2742 lg 1 alusel rahuldamata õiguspärane. Seda sätet saab rakendada siis, kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada. Maakohus on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga leidnud, et mõistlik menetlusaeg hakkas M. Tamme jaoks kulgema 05.03.2015, mil ta kuulati esmakordselt kahtlustatavana üle (RKKKm nr 3-1-1-53-15, p 9). Samuti on maakohus kooskõlas Riigikohtu praktikaga leidnud, et ca 2,5 aastat ei ole selliseks ajavahemikuks, mille möödumisel saaks nentida, et kriminaalmenetluse mõistlik menetlusaeg on ületatud. M. Tamme väitel käis ta esmakordselt uurija juures aastal
23. Samas ei ole tõendamist leidnud, et 2012 a. oleks M. Tamme suhtes mingisuguseid menetlustoiminguid läbi viidud. Isegi kui leida, et menetlus algas M. Tamme jaoks juba aastal 2012, ei ole ringkonnakohtu hinnangul ka 5 aastat ajavahemikuks, mille alusel oleks võimalik nentida mõistliku menetlusaja sellist ületamist, mis tooks ilmtingimata kaasa menetluse lõpetamise (vt RKKKo nr 3-1-1-6-11, p-d 16-19.4; 3-1-1-84-10, p 11; 3-1-1-100-09, p-d 1723).
24. Maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud, et kuna teo toimepanemisest on möödas juba pikk aeg, siis saab kohaldada KarS § 73 sätteid küllaltki lühikese katseajaga (maakohtu otsuse lk 23-24). Seega on leitud, et süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul on võimalik muul viisil heastada.
25. Sellest tulenevalt on apellatsioonis toodud taotlus lõpetada kriminaalmenetlus seoses mõistliku menetlusaja möödumise tõttu KrMS § 2742 lg 1 alusel perspektiivitu.
26. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. -3-
27. Kaitsja on taotlenud õigusabikulude väljamõistmist maakohtu otsuse analüüsi ja apellatsiooni koostamise eest 3,5 tunni, s.o 168 euro ulatuses (sh käibemaks 28 eurot). Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning nimetatud summa kaitsjale väljamaksmisele. KrMS § 185 lg 2 kohaselt juhul, kui apellatsioonimenetluses jäetakse esimese astme kohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Sellest tulenevalt jääb apellatsioonimenetluses tekkinud kaitsjakulu summas 168 eurot M. Tamme kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Aarne Sarjas Maarika Kuusk -4-