Obsah (5)

§ 184§ 68§ 56§ 57§ 74

1-17-7138 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.novembril 2017. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-17-7138 Kohtukoosseis Kriminaalasi Kohtunikud O

§ 184

lg 2 p 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 20.oktoobri 2017.a otsus üldmenetluses Apellatsioonide esitajad Süüdistatav Igor Struk, isikukood: 36701120039 (viibib Tallinna Vanglas), kodakondsus: XXX, emakeel: vene keel, haridus: XXX, XXX, elukoht: XXXX, kriminaalkorras karistatud korduvalt, kahtlustatavana kinni peetud alates 18.04.

1. Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Igor Struki ja tema kaitsja Leelo Viili apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata. Määrata Vanalinna Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Igor Strukile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sh käibemaks 16 eurot. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Igor Strukilt Eesti Vabariigi kasuks välja 96 (üheksakümmend kuus) eurot. Summa tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X); NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) või DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Summa tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav saadetavas makseinfos. 1 1-17-7138 Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:
2. Igor Strukki süüdistatakse selles, et tema olles isik, kes on 07.05.2013.a Harju Maakohtu otsusega nr 1-13-3056 süüdi mõistetud

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, omandas uuesti eeluurimisel tuvastamata ajast alates, kuid enne 18.04.2017.a kella 12.17, eeluurimisel tuvastamata kohas ja isikult, suures koguses narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet amfetamiini hoidis ta enda juures kuni 18.04.2017.a kella 12.17ni, mil Tallinnas XXX juures tema kahtlustatavana kinnipidamisel leiti ja võeti tema pükste taskust minigrip kilekott, mille sees pulber massiga 0,77 grammi, mis sisaldas 40% amfetamiinsulfaati, mis sisaldab 73,4% amfetamiini, seega sisaldus pulbris 0,23 grammi amfetamiini puhtal kujul. Lisaks leiti ja võeti isiku jope varrukast minigrip kilekott, milles omakorda kaks minigrip kilekotti pulbriga. Neist suuremas minigrip kilekotis pulber massiga 19,62 grammi, mis sisaldas 38% amfetamiinsulfaati, mis sisaldab 73,4% amfetamiini, seega sisaldus pulbris 5,47 grammi amfetamiini puhtal kujul ning väiksemas minigrip kilekotis pulber massiga 0,72 grammi, mis sisaldas 39% amfetamiinsulfaati, mis sisaldab 73,4% amfetamiini, seega sisaldus pulbris 0,21 grammi amfetamiini puhtal kujul. Suures koguses narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemisega pani Igor Struk isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, toime

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS: 2. Harju Maakohus tunnistas Igor Struki süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõistis talle karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 kohaselt arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti 18.04.

1. 2.1 KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 3, 4, 9 alusel mõisteti Igor Strukilt välja riigituludesse menetluskuludena kaitsjatasu summas 504 eurot ja sundraha summas 1 175 eurot ja ekspertiisi kulu 252 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel kohustati Igor Strukki tasuma menetluskulud 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, mis on toodud makseinfos. APELLATSIOONID:
2. Apellatsioonid esitas süüdistatav Igor Struk ja tema kaitsja Leelo Viil. 3.1 Igor Struk taotleb tühistada maakohtu otsus. Maakohus pole arvestanud tema selgituste, väidetega ning sellega, et soovis minna ravile. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et teda tuleb karistada reaalse vangistusega ja sellises määras. 2 1-17-7138 3.2 Kaitsja taotleb tühistada Harju Maakohtu
3. oktoobri
4. a otsus kriminaalasjas nr 117-7138 Igor Struki karistuse mõistmise osas ning teha uus otsus, millega mõista Igor Strukile kergem karistus. Apellant leiab, et süüdistatava karistuse määra ei ole veenvalt põhjendatud ning süüdistatavale ei ole mõistetud tema teosüüle vastav karistus. Seejuures tuleb märkida, et
5. juulil
6. a toimunud kokkuleppeläbirääkimiste käigus oli prokuröri karistusettepanek süüdistatavale minimaalmäära lähedane vangistus, millele pidi lisanduma eelmine ärakandmata karistus. Riigikohus on samuti märkinud, et karistusmäärad erinevates menetlustes ei tohiks olulisel määral erineda. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-96-09 on rõhutatud põhimõtet, et

§ 56lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Süü suurus ei sõltu sellest, millises menetlusliigis isiku süüküsimus lahendatakse. Seega ei mõjuta süü suurust ka asjaolu, et süüdistatav loobub ühest, sh ka tema enda õigusi vähem tagavast menetlusliigist (kõnealusel juhul kokkuleppemenetlusest) teise menetlusliigi (kõnealusel juhul üldmenetluse) kasuks. 3.3 Käesolevas asjas ei ole karistust kergendavate asjaoludena arvestatud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust, süü tunnistamist ja kaasaaitamist menetlusele. Süüdistatav selgitas kohtuistungil oma narkosõltuvuse probleeme ning vajadust tarvitada suuri koguseid narkootilist ainet. Seejuures avaldas Igor Struk ka kahetsust ja soovi vabaneda narkosõltuvusest. Leian, et Igor Struki puhul esineb karistust kergendav asjaolu

§ 57

lg 1 p 3 mõttes ehk puhtsüdamlik kahetsus, kuivõrd ta on avaldanud kahetsust toimepandu osas kohtueelses menetluses ja kohtus. Käesoleval juhul on Igor Struk end järjepidevalt ja täielikult süüdi tunnistanud ja seega tuleks ka karistuse mõistmisel kergendavat asjaolu arvestada. Maakohus on otsuses märkinud, et süüdistatava kahetsusavaldus kohtuistungil ei ole karistust kergendava asjaoluna

§ 57

lg 1 p 3 mõttes arvestatav ning on kantud vaid soovist saavutada mõistetava karistuse kergendamine. Selle kohtu seisukohaga ei saa nõustuda. Lisaks kahetsuse väljendamisele kohtueelse menetluse algusest alates on Igor Struk olnud märkimisväärselt koostöövalmis ning soovinud anda muuhulgas informatsiooni ka selle kohta, kust ja kellelt ta amfetamiini omandas. Seega puhtsüdamlik kahetsus vaieldamatult esineb ja

§ 56ja § 57 kohaselt tuleks seda karistuse mõistmisel arvestada.

Kohtupraktikas on asutus seisukohale, et isikutele, kes enda süüd tunnistavad, võib riigipoolne hukkamõist ja karistusõiguslik kohtlemine olla leebem. Antud juhul pole karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse arvestamata jätmine põhjendatud ega seaduslik. Erinevalt maakohtust karistust kergendava asjaolu arvestamine peaks tooma kaasa uue otsusega leebema karistuse mõistmise. 3.4 Süüdistatav taotles tingimusliku vangistuse kohaldamist lisakohustusega läbida narkosõltuvusravi. Maakohus ei nõustunud sellega, et süüdistatavale võiks mõista karistuse

§ 74ja 75 sätete kohaldamisega.

Üksnes Igor Struki varasemate karistuste põhjal ei saa välistada kontrollnõuete piisavat distsiplineerivat toimet süüdistatava suhtes. Igor Struki isikuandmeid ning sõltuvusravi läbimise soovi arvestades ei saa väita, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks on vajalik tingimata kohaldada reaalset vangistust. Süüdistatav on sõltuvusravi järjekorras SA Viljandi Haiglas ning tal on võimalus vabanemisel koheselt teenusele asuda. Varasemalt on Igor Struk saanud toetust MTÜ-s Convictus. Igor Stuk on motiveeritud rehabilitatsiooniks ja raviks eesmärgiga vabaneda narkosõltuvusest. Maakohus ei arvestanud Igor Struki puhtsüdamlikku kahetsust, kuna süüdistatav oma lõppsõnas väitis, et kui karistuseks määratakse reaalne vangistus, siis nagunii tuleb ta välja ja hakkab jälle narkootikume tarvitama. Igor Struki viimases sõnas väljendatu näitab aga vastupidiselt maakohtu arusaamale seda, et süüdistatava arvates on tal narkosõltuvusest võimalik vabaneda üksnes Viljandi Haiglas, narkootikumidest võõrdumist reaalse vangistuse 3 1-17-7138 ärakandmisel ei pidanud ta tõenäoliseks.

§-de 74 ja 75 kohaldamisega kaasnevad kontrollnõuded ja lisakohustusena sõltuvusravi läbimine võivad tulemuslikult kaasa aidata karistuse eesmärkide saavutamisele. Narkosõltuvusest vabanemisel on tõenäoline isiku paranemise teele asumine, kuivõrd tal on mitu eriala (lukksepp, keevitaja), ta on ka varasemalt töötanud ettevõttes Tisla tekstiil ja ta soovib oma eluviise muuta. Kui süüdistatav kannab vanglas karistuse lõpuni ning vabaneb vangistuse kandmiselt tähtaegselt, puudub tema üle karistusaja lõppemise järel igasugune kontroll ja võimalus teda toetada õiguskuulekale teele asumisel. Eeltoodu alusel ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et Igor Struki suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk, mõistes temale reaalse vangistuse mitte sanktsiooni alammäära lähedaselt. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on mõistetud vangistusmäär ainuvõimalik karistus, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda. KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

1. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsioonidega leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud (nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-1-1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Apellatsioonides taotletakse vaid otsuse muutmist karistusmäära ja karistusest vabastamise osas. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsioonide sisust lähtudes on tegemist perspektiivitute apellatsioonidega, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.
2. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellantide apellatsioonides toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega Igor Strukile lühemaajalise vangistuse mõistmiseks.

§ 184

lg 2 p 2 sanktsioon näeb ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 9 aastat vangistust. Maakohus on Igor Struki karistanud 4 aastase 6 kuulise vangistusega. Maakohus on üksikasjalikult selgitanud süüdistatava süü suurust (

§ 56lg 1) mõjutavaid asjaolusid.

Maakohtu poolt mõistetud karistus jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra ning on sanktsiooni alammäära lähedane, mistõttu on maakohtu poolt mõistetud karistuse määr enam kui kohane. Käesoleval juhul ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid. 5.1 Kaitsja viide Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-96-09 toodule ei ole käesoleval juhul asjakohane, kuivõrd antud asjas ei ole kokkuleppemenetlust toimunud ega kokkulepet sõlmitud, ka ei ole süüdistatav kokkuleppemenetlusest loobunud ning asja ei ole uuesti arutatud üldmenetluses. Käesolevas asjas on toimunud pelgalt võimalikud läbirääkimised 4 1-17-7138 kokkuleppemenetluseks, kuid kokkulepet poolte vahel ei saavutatud. Kaitsja viitab, et läbirääkimiste käigus oli prokuröri ettepanek minimaalmäära lähedane karistus, kuid jätab tähelepanuta, et ka üldmenetluses on prokurör palunud süüdistatavat karistada sisuliselt minimaalmäära lähedase karistusega, arvestades sanktsiooni keskmist määra. 5.2 Maakohus on arvestanud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud

§ 57

loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Kolleegium nõustub maakohtu põhistustega ning lisab, et siiras kahetsus tähendab seda, et isik on oma teo taunitavust mõistnud ja püüab sarnast käitumist edaspidi vältida. Samas on Igor Struk jätkanud temale väljakujunenud kuritegelikku käitumist. Kuna karistust kergendav asjaolu ei ole mitte lihtsalt kahetsuse avaldamine, vaid just puhtsüdamlik kahetsus, peabki kohus alati hindama, kas avaldatud kahetsus on puhtsüdamlik, s.o, kas on alust uskuda, et isik tõepoolest siiralt kahetseb oma tegu. Kuigi asjaolu, et isik on varem korduvalt kuritegusid, sh samalaadseid kuritegusid toime pannud, ei välista automaatselt kahetsuse puhtsüdamlikkust (vt Riigikohtu 11.09.

1. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-33-07), sunnib taoline kuritegude jätkuv toimepanemine Igor Struki poolt tõsiselt kaaluma, kas avaldatud kahetsus on ikka siiras. 5.3 Süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine tähendab koostööd politseiga, uurijaga või prokuröriga ning nimetatud tegevus peab olema aktiivne. Kaitsja poolt märgitu, et süüdistatav soovib aidata kaasa uurimisele ja teha koostööd politseiga, ei ole karistust kergendavaks asjaoluks. Kuriteo asjaoludele avastamisele kaasaaitamine peab olema oluline. Kolleegium asub üksmeelselt seisukohale, et antud juhul ei ole süüdistatav Igor Struk aidanud süüteo avastamisele aktiivselt kaasa, mistõttu ei esine karistust kergendavat asjaolu KrMS § 57 lg 1 p 3 alt 3 mõttes. Kolleegium asub seisukohale, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad.
2. Kolleegiumil tuleb märkida, et kaitsja ei ole apellatsioonis taotlenud

§ 74

sätete kohaldamist, kuid apellatsiooni sisus on leidnud, et tuleks kohalda

§ 74sätteid ja seda ka põhjendanud.

Riigikohus on varem leidnud, et juhul, kui apellandi taotlus on ebaselge või vastuoluline, tuleb taotluse sisu selgitamiseks lähtuda ka apellatsiooni motiividest (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus asjas nr 3-1-1-5-08, p 13.1, 3-1-1-48-10). Käesolevas kriminaalasjas saab kaitsja apellatsiooni motiividest ühemõtteliselt järeldada, et kaitsja taotleb süüdistatavale mõistetud vangistuse karistusest tingimisi vabastamist koos allutamisega käitumiskontrollile. 6.1 Kolleegium märgib, et kohtupraktikas väljakujunenud arusaama kohaselt tuleb karistuse kohaldamist ja karistusest tingimisi vabastamist teineteisest selgepiiriliselt eristada. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest ja kohus ei pea karistusest vabastamise ebaotstarbekust põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi 5 1-17-7138 ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. veebruari
4. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, p-d 16-17). Kolleegium leiab, et maakohus on kõike ülalnimetatud põhimõtteid järginud ja Riigikohtu praktika valguses ei olnud maakohus kohustatud põhistama, miks ta süüdistatava Igor Struki mõistetud vangistusest vabastamata jätab, on maakohus seda siiski teinud. 6.2 Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Maakohus on õigustatult võtnud arvesse, et süüdistatav Igor Struk on isik keda on varem kriminaalkorras karistatud korduvalt. Karistusest tingimisi vabastamine ei omaks ilmselgelt Igor Struki suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähendusega ega suunaks Igor Struki edaspidi käituma seaduskuulekalt, mistõttu Igor Struki karistamine reaalse vangistusega on igati põhjendatud. Karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine saab toimuda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt. Kolleegium märgib, et kõnealuses asjas puuduvad erisused, mis teeks karistuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. 6.3 Süüdistatava soovile minna ravile, tuleb märkida järgimist. Ainuüksi see, et Igor Struk soovib minna ravile ei anna alust kohaldada

§ 74sätteid.

Kui isiku süü, võimalused mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist reaalse vangistusega, siis tuleb teda ka sellise karistusega karistada, olenemata sellest, et süüdistatav soovib minna ravile ja vabaneda narkosõltuvusest. Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et on maakohus õigustatult leidnud, et Igor Strukile tuleb mõista reaalne vangistus.

1. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu menetluskulu. Apellatsioonimenetluse kulu on Igor Strukile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu. Igor Struki kaitsja Leelo Viil esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal kohtuotsuse analüüsiks, kliendiga arutelu kokku 1,0 tund. Apellatsiooni koostamiseks kulus 1,0 tund. Seega on apellatsioonimenetluse kulud 80 eurot, millele lisandub käibemaks 16 eurot. Kolleegium peab põhjendatud summaks 80 eurot, millele lisandub käibemaks 16 eurot ning Vanalinna Advokaadibüroo kasuks tuleb välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 96 eurot. Antud summa tuleb Igor Strukilt riigi kasuks välja mõista, kuivõrd menetluskulud jäävad selle isiku kanda, kellel huvides on apellatsioon esitatud.
2. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselgelt põhjendamatud ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6