Obsah (7)

§ 1043§ 128§ 1045§ 127§ 1050§ 104§ 1131

KOHTUOTSUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 23.01.2017.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere Tsiviilasja number 2-15-10947 Tsiviilasi R M hagi kohtutäitur K

§ 1043

kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 128

lg 4 kohaselt, saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. 8

§ 1045

lg 1 p 7 kohaselt, kahju tekitamine on õigusvastane siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hageja leiab, et kostja on rikkunud korteriomandi valduse kostjale üleandmise kohustust, millest tulenevalt on hagejal tekkinud kahju. Hageja esitas Tallinna notar P P kinnituse, et hageja broneeris aja 06.12.2013.a. korteriomandi müügilepingu vormistamiseks, et müüa OÜ-le Eesti Internet aadressil xxxx asuv korteriomand (kd II lk 26). Hageja on viidanud Tartu Ringkonnakohtu 20.05.2015.a lahendile nr 2-14-1176, milles ringkonnakohus leidis, et täitemenetluse peatamine ei olnud põhjendatud ning et kohtutäitur jättis põhjendamatult uue tähtaja täitetoimingu läbiviimiseks määramata. Ringkonnakohus tuvastas, et kohtutäitur on olnud täitemenetluses osaliselt tegevusetu, jättes välja selgitamata täitemenetluses tähtsust omavad asjaolud ega pole tõendanud, mida on teinud asjakohaste andmete väljaselgitamiseks. Ringkonnakohtu arvates jättis kohtutäitur aastatel 2008-2013 välja selgitamata asjas olulise teabe, s.o asja koormavad kolmandate isikute õigused. Kostja on välja toonud tõendid, mille põhjal leiab, et tema tegevus on olnud kooskõlas nõuetega. Kostja viitas hageja 01.07.2015.a. e-kirjale (kd I lk 34), milles hageja palus peatada kõik täitemenetlusega seotud toimingud kuni kohtutäituri taandamisavalduse lahendamiseni. Kirjalik allkirjastatud taotlus on esitatud samuti 01.07.2015.a. (kd I lk 44-45) Samuti on kohtule esitatud väljavõte kirjavahetusest (kd I lk 39), millest nähtuvalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koja ametikogu hinnangul puuduvad kohtutäitur K La tegevuse osas piisavalt tõendatud asjaolud, mille alusel saaks tema tegevust pidada seadusega või ametitavaga vastuolus olevaks. Kostja viitas 03.12.2013.a. kinnisasja valduse äravõtmise aktile (kd I lk 62), millest nähtub muu hulgas, et sissenõudja R M ei nõustunud ukse avamisega lukkude lõhkumise teel või ootama lukuabi saabumiseni. Alla kirjutanud R M. Kostja viitas kirjavahetusele (kd I lk 59) ning märkis, et kohtutäituri vastuste kohaselt on hageja kohalviibimine toimingu tegemiseks vajalik, samuti on kohtutäitur pakkunud, et hagejale sobival ajal võib minna ja lukud avada, et saaks uued lukud ette panna. Kostja viitas sularahaarvele (kd I lk 52), mille kohaselt on hageja kasutanud lukuabi. Kohtu hinnangul võib eeltoodu alusel väita, et kohtutäitur on rikkunud täitemenetlustes temal olevaid kohustusi ning hagejal on tekkinud korteri müügi mittetoimumise tõttu kahju. Varasemas kohtumenetluses on tuvastamist leidnud asjaolu, et kohtutäitur on viivitanud täitetoimingute tegemisega ning oli osaliselt tegevusetu. TMS § 8 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohus leiab, et kohtutäitur ei ole seadusest tulenevat kohustust täitnud. Eelnevalt mainitud ringkonnakohtu lahendis leidis tuvastamist, et täitemenetluse peatamine ei olnud põhjendatud ning et kohtutäitur jättis põhjendamatult uue tähtaja täitetoimingu läbiviimiseks määramata. Kohtutäitur on olnud täitemenetluses osaliselt tegevusetu, jättes välja selgitamata täitemenetluses tähtsust omavad asjaolud s.o asja koormavad kolmandate isikute õigused. Samuti tuvastati 23.09.2015.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12770 kohtutäitur K La tegevuses õigusvastasus seoses täiteasjas nr 140/2008/164 sissenõudja R Ma kirjadele vastamata 9 jätmisega ning kohustati kohtutäitur K La andma viivitamatult täiteasi nr 140/2008/164 üle kohtutäitur A Kile. Kohtutäitur A. Kile edastatud täitetoimik oli puudustega. Seega on kohtutäituri tegevus olnud õigusvastane. 42.

§ 127

lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hagejal tuleb tõendada, et kahju tekitanud isiku käitumine on põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga. Hageja esitas Tallinna notar P P kinnituse, et hageja broneeris aja 06.12.2013.a. korteriomandi müügilepingu vormistamiseks, et müüa OÜ-le Eesti Internet aadressil xxxx asuv korteriomand (kd II lk 26). Hageja märkis, et tehing oleks toimunud, kui hagejal oleks sel hetkel olnud korteriomandi valdus. Kohus leiab, et kostja tegevusetuse ja hagejal tekkinud kahju vahel oli põhjuslik seos. 43.

§ 1050

lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Hageja poolt kostjale saadetud e-kirjast (kd I lk 29) nähtuvalt vahetas hageja kõnealuses korteris lukud 23.06.2015.a. ning politseiga koos suleti võtmed ümbrikusse. Hageja märkis, et olemas on võimalus valdus üle anda, kuid soovis, et täitur oma ülesanded täidaks ning ladustaks võlgniku asjad turvalisse kohta. Kostja hinnangul näitab see aga, et hageja oli korteri valduse sisuliselt saanud.

§ 104

lg 1 kohaselt seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Kohtu hinnangul on tuvastatud kostja süü. Kostja poolt esitatud tõendid kohtu hinnangul vastupidist ei tõenda. Kohtutäituri tegevusetus ning kohustuste rikkumine tuvastati kohtuasjades, kus kohtutäituri tegevusele esitati kaebused. Vaatamata nimetatud kohtuasjades tehtud lahenditele jätkas kohtutäitur oma kohustuste rikkumist, jättes hagejale korteriomandi valduse ning kohtutäitur A. K täitetoimiku materjalid viivitamatult üle andmata. Kohus leiab, et kohtutäitur on käitunud kohustust rikkudes tahtlusega.

1. Kostja on leidnud, et kostja ei vastuta saamata jäänud tulu eest tulenevalt ametitegevuse peatamisest ning nõude aegumisest. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 1 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kohtutäitur vastutab ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest. KTS § 9 lg 9 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenev nõue aegub kolme aasta möödumisel päevast, millal kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, ning hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju tekitamisest arvates. Kohus leiab, et antud juhul on oluline tuvastada, millal sai hageja kahju tekkimisest teada. Kohus leiab, et kuivõrd käesoleval juhul oli kahju tekitava tegevuse (tegevusetuse) puhul tegemist jätkuva käitumisega, tuleb aegumise alguseks arvestada kahjustava tegevuse lõpp. Kohus leiab, et kahjustava tegevuse lõpuks tuleb lugeda täitetoimiku nr 140/2008/164 üleandmine kohtutäitur A Kile ehk 08.10.2015.a., mil täitetoimik kohtutäitur A. Kile laekus. Täitetoimik edastati kohtutäitur K La 08.07.2015.a. otsuse alusel. 10 Eeltoodust tulenevalt ei ole saamata jäänud tulu nõue aegunud. Samuti ei vabasta kohtutäiturit vastutusest asjaolu, et tema ametitegevus oli peatatud.
2. Järgnevalt tuleb hinnata hagejal tekkinud kahju ning põhjendatud kahjuhüvitise suurust. Hageja on korteri müügist saamata jäänud tulu arvestanud välja järgmisi asjaolusid aluseks võttes. Hagejal oli olemas ostja ja ta soovis korteriomandit müüa maksumusega 6500 eurot. Täna peab ta uue ostja leidmiseks tegema järjekordselt kulutusi ja leidma uue ostja, kusjuures korteriomandit on vahepeal kolmandate isikute poolt oluliselt kahjustatud. Avalikes portaalides on samaväärsete korterite hinnad 1500-1700 eurot, seega on kostja tegevusetusega tekitanud hagejale kahju 4800 eurot. Saamata jäänud tulu põhineb tõenäosusel, kuna reeglina ei ole võimalik täpselt hinnata, millist kasu või kahju oleks pool saanud, kui kohustust oleks kohaselt täidetud. Hinnata tuleb asjaoludest lähtuvalt teenitud kasu, alternatiivseid kasusaamisvõimalusi jms. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on kavatsust tulu teenida tõendanud järgnevaga. Nimelt on Tallinna notar P P kinnitanud, et hageja broneeris aja 06.12.2013.a. korteriomandi müügilepingu vormistamiseks, et müüa OÜ-le Eesti Internet aadressil xxxx asuv korteriomand hinnaga 6500 eurot (kd II lk 26). Kohus leiab, et kuigi hageja on tõendanud kavatsuse korteri müügiga kasu teenida ning näidanud ära kahju suuruse arvestamise aluse, tuleb käesoleval juhul kahju hüvitise suuruse määramisel arvestada ka muude kahju hüvitamise põhimõtetega.

§ 127

lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Seega rikutud kohustuse eesmärgi kindlakstegemisel tuleb muu hulgas arvestada sellega, kuivõrd ettenähtav oli kahjulik tagajärg mõistlikule isikule. Kohus märgib, et kuivõrd hageja ise on välja toonud, et keskmiselt on samaväärsete korterite hinnad xxxx suurusjärgus 1500-1700 eurot, ei ole mõistlikule isikule ettenähtav, et samaväärse korteri võiks müüa hinnaga 6500 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohtu hinnangul põhjendatud, et kostjalt mõistetaks välja hageja kasuks saamata jäänud tuluna kokku lepitud turuhinda kordades ületava hinna ja reaalse turuhinna vahet. Kohus leiab, et mõistlikuks saamata jäänud tulu suuruseks on kõnealuse korteriomandi turuhind käesoleval hetkel, so 1700 eurot. Korteri turuhinna üle poolte vahel vaidlust olnud ei ole. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks saamata jäänud tulu katteks väljamõistmisele 1700 eurot. Kuna on tõendanud, et hagejal oli kavatsus korteriomand müüa, ei ole põhjendatud lisaks saamata jäänud korteri müügihinnale mõista samaaegselt välja ka saamata jäänud üüritulu. Kohus leiab, et vastasel juhul hüvitataks hagejale tekkinud kahju topelt kahel erineval alusel. Samuti pole hageja tõendanud, et tal oli kavatsus korter üürile anda. Seega jätab kohus hageja nõude saamata jäänud üüritulu väljamõistmiseks rahuldamata. 46. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude summas 40 eurot hüvitamist. 11

§ 1131

lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus märgib, et viivise nõue ei oleks käesoleval juhul välistatud, kuid hageja ei ole omandi müügi nurjumisega seotud kahjult viivise väljamõistmist palunud. Kohtu hinnangul kuulub hageja nõue sissenõudmiskulude väljamõistmiseks käesoleval juhul rahuldamisele. Kohus märgib, et hageja ei pea eraldi tõendama temal võla sissenõudmisega kaasnenud kulutusi. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võla sissenõudmiskulud summas 40 eurot. 47. Hageja palub kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu poolt õiglaseks peetavas summas. RVastS § 9 lg 1 ja 2 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust.

§ 128

lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Isikuõiguste rikkumise korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada mittevaraline kahju üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Hageja on leidnud, et tal on tekkinud moraalne kahju, kuna kohtutäitur on oma tegevusetusega kahjustanud hageja vaimset tervist, st tekitanud hagejas abituse ja lootusetuse tunde, millega on kaasnenud meelolu langus. Hageja on mittevaralise kahju nõude olemasolu põhistamiseks esitanud järgmised tõendid. Hageja R M on olnud haiguslehel perioodil 12.12.2013.a. kuni 10.01.2014.a. seoses haigestumisega (kd II lk 84). Hageja on esitanud teabelehe (kd II lk 24), mille kohaselt oli tal aeg psühhiaatri vastuvõtule 16.12.2013.a. Samuti on hageja kohtule esitanud arve, mille kohaselt on seansi maksumuseks 460 eurot, arve on väljastatud hagejale 14.08.2015.a. FIE R H poolt (kd II lk 25). Hageja hinnangul näitavad tõendid, et hageja kasutas vaimsete küsimuste lahendamiseks vastava eriala eksperti. Maakohus leiab, et kuigi kohtutäitur on täitemenetlusi läbi viies rikkunud oma kohustusi ning menetluse venimine on hageja jaoks olnud aeganõudev ning toonud kaasa negatiivseid emotsioone, ei ole käesoleval juhul tõendatud, et hageja läbielamised annaksid aluse mittevaralise kahju hüvitamise nõudeks. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et hageja oleks haiguslehel viibinud just seoses kostja tegevusetusega põhjustatud täitemenetluse läbiviimise viibimisest. 48. Hageja on kohtule esitanud kohtutäitur A Ki poolt täitemenetluses 140/2008/164 koostatud kohtutäitur K Lale puuduste kõrvaldamise nõude (kd II lk 20), mille kohaselt on talle laekunud täitetoimikul puudused. Hageja hinnangul tõendab see kostja käitumist ning on oluline moraalse kahju hüvitamise seisukohalt. Kohus on seisukohal, et kostjale täitmiseks koostatud puuduste kõrvaldamise nõue ei tõenda hagejal kahju tekkimist. Kohus leiab, et täitemenetluste raames läbiviidavate toimingute venimine iseenesest ei ole erakordne sündmus. Kõnealuse korteri puhul ei olnud tegemist 12 hageja eluruumiga. Hageja soovis korterit müüa, seega korteri puhul oli tegemist eelkõige tulu saamise vahendiga. Kohus leiab, et majandusliku kasu saamata jäämine ei ole mittevaralise kahju hüvitamise aluseks. Lisaks on hageja moraalse kahju tõendamiseks esitanud e-kirjad (kd I lk 30-31), millest nähtuvalt on hageja kirjutanud kohtutäitur K Lale ning küsinud, millal saab ta kätte korteriomandi valduse ning miks kohtutäitur temaga koostööd ei tee. Samuti on hageja esitanud kohtutäitur K Lale taotluse kohtutäituri taandamiseks ning heitnud ette, et kohtutäitur ei saa tööülesannete täitmisega hakkama. Hageja on viidanud Tartu Ringkonnakohtu 20.05.2015.a. määrusele (kd I lk 46 jj, vt käesoleva kohtuotsuse p 39), milles on hageja hinnangul tuvastatud kostja tegevusetus. Kohus leiab, et kuigi tuvastamist on leidnud kohtutäituri tegevusetus, ei ole ametniku passiivsus selline asjaolu, mis kodanikule hingelist valu tekitaks. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud hageja väited, et kostja teda seksuaalse sättumuse tõttu diskrimineerinud oleks. Seega ei ole tuvastamist leidnud ametniku poolt täitemenetluses toime pandud rikkumiste puhul isiklikust vaenust tingitud motiiv. Hageja poolt kohtule edastatud kirjavahetusest (kd I lk 59-61 ning lk 74

1. jj)nähtuvalt on OÜ Condor Inkasso edastanud hagejale teatise seoses võlgnevusega. Hageja on samas kirjavahetuses nõudnud kostjalt teavet selle kohta, millal täitemenetlus lõpetatakse, kuivõrd valdust ei oldud hagejale üle antud. Hageja on kohtule esitanud väljavõtte kõnede eristustest (kd I lk 110 - 115), milles hageja on välja toonud kõned kohtutäitur K La büroosse, millega hageja soovib tõendada, kui aktiivselt on antud protsessis käitunud. Kohus möönab, et kohtutäituri tegevusetus võis põhjustada hagejale täiendavat ajakulu. See aga ei anna alust teha järeldust, et sellega kaasnes hagejale hingeline valu ja kannatused. Hageja on kohtule esitanud avalduse täitemenetluse läbiviimiseks (kd I lk 64-66) ning kordusenampakkumise akti (kd I lk 67-68). Kohus märgib, et täitemenetluse algatamise aja või kordusenampakkumise läbi viimise osas ei ole poolte vahel vaidlust olnud. Seega ei ole tõend asjakohane. Hageja on esitanud väljavõtte (kd II lk 74), millest nähtub tema hinnangul, et kostja on tagantjärgi esitanud teatud dokumente ning see omab hageja arvates tähtsust moraalse kahju hüvitamise seisukohast. Dokument on koostatud 16.11.2012.a. ja tõendab hageja hinnangul, et kohtutäitur ei saanud koostada antud dokumente aastal 2008, vaid on teinud dokumendid tagantjärele. Seda tõendavad ka võlgnikult välja nõutavad summad, mis on eurodes, mitte sellel ajal kehtinud valuutas kroonides. Hageja juhtis juba toona tähelepanu sellele asjaolule, et kohtutäitur on koostanud dokumendid tagantjärele – tõendab kohtutäituri tegevusetust. Kohtu hinnangul jääb arusaamatuks, mida kõnealuse väljavõttega tõendada soovitakse. Selgusetuks jääb, millise dokumendiga on tegemist ning kuidas selle dokumendi muutmise või printimise aeg tõendavad hagejal mittemateriaalse kahju tekkimist. Kohus leiab, et väljavõtte alusel ei saa järeldada, et mingit dokumenti (teadmata seda, millise dokumendiga tegemist
2. on)on tagantjärgi muudetud. Hageja on esitanud ministri käskkirja, millega kohtutäitur K L on ametist vabastatud (kd III lk 10) ning leidnud, et käskkiri näitab kohtutäituri suhtumist kogu menetluse jooksul. Kohus leiab, et nimetatud käskkiri ei näita kohtutäituri suhtumist ning ei ole seotud ühegi konkreetse menetlusega. Kohtutäitur on ametist vabastatud tema enda avalduse alusel. 49. Hageja on palunud käesoleva tsiviilasja materjalide juurde võtta ka tsiviilasja nr 2-14-1176 materjalid ning toonud välja asjaolud, mida iga dokumendiga tõendada soovib. 13 Kohtutäituri 30.12.2013.a. otsus täiteasjas 140/2008/164 (kd II lk 68-73) tõendab hageja hinnangul kohtutäituri tegevust ja näitab, millisele arusaamale ta esitatud kaebustest jõudis, mis omakorda tõendab kohtutäituri omavolitsemist. Hageja märkis, et kohtutäituri otsus on allkirjastatud hiljem, kui selleks oli seaduses etteantud aeg teha otsus – näitab kohtutäituri suhtumist tähtaegadest kinnipidamisse. R Ma e-kiri kohtutäiturile (kd II lk 85) näitab hageja hinnangul, kuidas hageja proovib leida lahendusi ja kutsus kostjat üles lahendustele. Kuna tegevust ei järgnenud, siis tõendab tegevusetust ja kohtutäituri käitumist ajal, kui asjad on kohtus ja oleks võinud asjad lahendada kohale minekuga ja valduse üleandmisega. Avaldaja 15.03.2014.a. seisukoht (kd II lk 116
3. jj)tõendab avaldaja järjekordset püüdu leida mõistmist ning tõendab, et kohtutäitur oli järjekordselt teadlik hageja soovidest saada valdus kätte. 25.08.2014.a. e-kiri R Ma poolt (kd II lk 128) – tõend järjekordsest pöördumisest ja ettepanekust. Hageja 24.04.2015.a. e-kiri kohtule (kd II lk 178) näitab, et hageja pidi järjepidevalt omaalgatuslikult tundma oma asjade vastu huvi, kuigi seaduses on 15-päevane tähtaeg kohtutäituri otsuste lahendamiseks – tõendab, et menetlus oli kestnud ebamõistlikult pikalt. 14.11.2014.a. määruskaebus (kd II lk 164
4. jj)tõendab hageja järjekordset katset panna õigus maksma ja näitab tema leppimatust tekkinud olukorras – tõendab hageja võitlemist ja ajakulutusi. Kostja on oma vastuväidete tõendamiseks esitanud ja viidanud järgmistele tõenditele. Hageja poolt kostjale saadetud e-kirjast (kd I lk 29) nähtuvalt vahetas hageja kõnealuses korteris lukud 23.06.2015.a. ning politseiga koos suleti võtmed ümbrikusse. Hageja märkis, et olemas on võimalus valdus üle anda, kuid soovis, et täitur oma ülesanded täidaks ning ladustaks võlgniku asjad turvalisse kohta. Kostja hinnangul näitab see, et hageja oli korteri valduse sisuliselt saanud. Kostja viitas hageja 01.07.2015.a. e-kirjale (kd I lk 34), milles hageja palus peatada kõik täitemenetlusega seotud toimingud kuni kohtutäituri taandamisavalduse lahendamiseni. Kirjalik allkirjastatud taotlus on esitatud samuti 01.07.2015.a. (kd I lk 44-45). Kostja viitas samale kirjavahetusele, millele ka hageja varem viidanud oli (kd I lk 59), ning märkis, et kohtutäituri vastuste kohaselt on hageja kohalviibimine toimingu tegemiseks vajalik, samuti on kohtutäitur pakkunud, et hagejale sobival ajal võib minna ja lukud avada, et saaks uued lukud ette panna. Kostja viitas 03.12.2013.a. kinnisasja valduse äravõtmise aktile (kd I lk 62), millest nähtub muu hulgas, et sissenõudja R M ei nõustunud ukse avamisega lukkude lõhkumise teel või ootama lukuabi saabumiseni. Alla kirjutanud R M. Kostja viitab sularahaarvele (kd I lk 52), mille kohaselt on hageja kasutanud lukuabi. Kohus märgib, et kohtutäituri tegevusetuse tõttu menetlustes tekkinud viivitus on tuvastatud. Samas ei anna tähtaegadest mittekinnipidamine alust moraalse kahju hüvitamiseks. Tegemist ei ole asjaoluga, mida saaks pidada hingeliste läbielamiste põhjustajaks. 50. Hageja on välja toonud, et on ise aktiivselt tegutsenud, et teada saada, kes korterit valdab, esitades väljavõtte kirjavahetusest (kd II lk 108). Kohus märgib, et tegemist on siiski kohtutäituri büroo töötaja ja kohaliku omavalitsuse vahelise kirjavahetusega ega näita hageja aktiivsust toimingute tegemisel. 51. Kaebuse täiendus (kd II lk 75
5. jj)kohtutäituri tegevuse osas 17.01.2014.a., mil oli esitatud juba kohtule hagi – ilmestab hageja hinnangul kohtutäituri tegevusetust ja näitab, et ajal mil kohtutäitur oli menetluse peatanud, menetles ta endiselt edasi asju – seega oli tegemist näiliku peatamisega, mis tekitas võlausaldajale kohustusi esitada täiendus, kuna vastupidisel juhul oleks ta minetanud kaebeõiguse. Tõendab kohtutäituri sihilikku tegevust hageja õiguste rikkumisega. Mitte miski ei kohustanud kostjat võtma vastu otsuseid ajal mil täitemenetlus oli tema enda poolt peatatud. Kaebuse terviktekst 03.02.2014.a. (kd II lk 86
6. jj)tõendab hageja arvates üksikasjalikult, mida on pooled teinud ja millised olid nõuded. Hageja täiendav kaebus 11.03.2014.a. (kd II lk 110
7. jj)tõendab probleemide jätkumist menetluse kestel ja olukorra 14 mittelahendamist – oluline hindamaks kohtu poolt mittevaralise kahju nõude suurust, sest hageja peab tõendama, mida ta on teinud endast olenevalt kõik selleks, et leida lahendusi ja kokkuleppeid. Kohtu hinnangul ei tõenda hageja poolt koostatud kaebus kohtutäituri sihilikku tegevust hageja õiguste rikkumisel. Kaebus sisaldab hageja ühepoolseid väited ja subjektiivseid hinnanguid ning need ei saa kohtumenetluses olla tõendiks mingi asjaolu põhistamisel. 52. Hageja on märkinud, et Viru Maakohtu 07.02.2014.a. menetlusse võtmise määrus (kd II lk 98-93) vastamise tähtajaga 15 päeva tõendab, et kohtutäitur oli sellest hetkest kõikidest nõuetest teadlik ja jätkas tegevusetust. Hageja arvates tõendab kohtutäituri 25.02.2014.a. vastus (kd II lk 101 jj), et kohtutäituril ei olnud soovi mingeid kokkuleppeid arutada või kompromissile minna, vastati tähtaja viimasel päeval ja minutil – tõendab kohtutäituri suhtumist kohtumenetlusse ja soovimatust teha koostööd hagejaga. Maakohus leiab, et kohtutäitur pidi olema tähtaegadest teadlik ka ilma kohtumääruseta. Tähtaegade ületamisega seotud üleelamiste osas on kohus juba seisukoha võtnud. Kohus leiab jätkuvalt, et tähtaegade ületamine iseenesest ei too inimesele kaasa hingelisi läbielamisi. Samuti ei näita tähtaja viimasel päeval vastamine mingilgi moel kohtutäituri suhtumist. Mitmendal tähtaja päeval vastatakse, ei saa olla kriteeriumiks, et hinnata ametniku suhtumist ametiülesannete täitmisesse. 53. Kohtutäituri 13.02.2014.a. pöördumine Kiviõli Linnavalitsuse poole (kd II lk 108) tõendab hageja hinnangul seda, et alles peale seda, kui ta oli saanud hagimaterjalid kätte hakkas kohtutäitur reaalselt midagi tegema – uuris kes elab korteris. Kohtutäituri 10.02.2014.a. otsus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks (kd II lk 112
8. jj)tõendab, kuidas kohtutäitur täidab selgituskohustust ja suhtles hagejaga. Tema eesmärgiks oli ainult vabaneda kõikvõimalikest hageja pöördumistele vastamisest ja vastutusest. Kohtutäituri vastus määruskaebusele (kd II lk 123
9. jj)tõendab, et kohtutäitur jätkas teadlikult demagoogiliste vastuste andmist ning ei soovinud koostööd teha. Kohtutäituri 28.09.2014.a. vastus kohtule (kd II lk 131
10. jj)sisaldab põhjendusi, et kohtutäitur poleks niikuinii rahuldanud kaebust ükskõik mis alustel – tõendab kohtutäituri soovimatust ja suhtumist hagejasse. Hageja poolsed täiendavad tõendid ja teave sellest, kes tegelikult korterit valdab (kd II lk 134
11. jj)tõendab, et sellest hetkest alates oli kohtutäitur teadlik isiku nimest, kes korterit valdas ja millistel alustel. Kohtutäituri 04.12.2014.a. vastus (kd II lk 177) tõendab hageja hinnangul kohtutäituri teadmist ja suhtumist. Kohtu hinnangul võib eeltoodu näidata kohtutäituri ükskõikset suhtumist menetluse läbiviimisesse, kuid ei tõenda negatiivset suhtumist hagejasse. Seega ei ole kohtutäituri tegevusetus ja hagejal tekkida võinud moraalne kahju põhjuslikus seoses. 54. Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsus (kd II lk 126
12. jj)tõendab hageja hinnangul, et hagejal oli õigus ja kohus eksis menetluse juhtimisel oma otsuste tegemisel ning kohtutäitur kiitis selle omakorda ka heaks – tõendab kohtu ebapädevust ja kallutatust ning hageja õiguste maksma panemise keerukust ja täiendavaid läbielamisi. Kaebuse täienduse edastus kohtutäiturile ja selle kättesaamine (kd II lk 130) tõendab võimalust kohtutäituri poolt lõpetada kohtumenetlus ja täita oma kohustused. Kuid tõendab ka seda, et ka kohtul oli kohtutäiturile keeruline materjale kätte toimetada. 11.09 kohtu kiri ja sama kiri 19.09 korduvana, millele kohtutäitur kinnitas kättesaamist 19.09.2014.a. tõendab kohustuste täitmise kvaliteeti. 30.10.2014.a. kohtumäärus (kd II lk 147
13. jj)tõendab hageja hinnangul Viru Maakohtu ebapädevust asja arutamisel, kuna tühistatakse hiljem Tartu Ringkonnakohtu poolt. Kohtutäituril oli vastustajana võimalik seda kõike vältida ja võtta kaebus omaks. Tekitas hagejale täiendavaid kulusid ja põhjendamatuid läbielamisi. Tartu Ringkonnakohtu 20.05.2015.a. kohtumäärus (kd II lk 179
14. jj)tõendab ja lükkab ümber hageja arvates kõik senised Viru Maakohtu otsitud ja ebamõistlikud põhjendused kaebuse rahuldamata jätmiseks. 15 Kohus märgib, et hagi on esitatud kohtutäituri vastu, seega ei ole asjakohased ega põhjendatud hageja väited, et kohtumenetlused oleks hagejale kahju tekitanud. Kohus leiab, et asjaolu, et kohtulahend kõrgemas astmes tühistatakse ei anna alust väita, et kohus oleks ebapädev või et see annaks menetlusosalisele aluse mittevaralise kahju hüvitamise nõudmiseks. Seega jääb rahuldamata hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue. 55. Seoses kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluva saamata jäänud tulu ning sissenõudmiskuludega juhib kohus tähelepanu KTS § 9 lõikele 3, mille kohaselt vastutab ametist vabastatud kohtutäitur oma ametis oleku ajal toime pandud ametikohustuste süülise rikkumise eest ka pärast ametist vabastamist. Kohtutäitur K L on ametist vabastatud justiitsministri 16.12.2015.a. käskkirjaga. 56. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja nõueteks, mille kohus on menetlusse võtnud, on saamata jäänud üüritulu nõue summas 9900 eurot; viivised nimetatud summalt otsuse tegemisest kohustuse täitmiseni seaduses sätestatud määras; omandi müügi nurjumisega seotud kahju summas 4800 eurot; sissenõudmiskulud summas 40 eurot; alternatiivselt saamata jäänud üüritulule kahjuhüvitis saamata jäänud üüritulu eest kuni 06.12.2013.a. summas 7810 eurot ning edasise perioodi eest tekitatud kahju omandi müügi nurjumise tõttu saamata jäänud tulu näol summas 4800 eurot mittevaralise kahju hüvitis kohtu poolt õiglaseks peetavas summas. Seega on hageja palunud välja mõista 19032 eurot (9900+viivised (1 aasta eest seadusjärgne ulatuse 792 eurot)+40+mittevaraline kahju (hagihinnaks arvestatakse 3500 eurot)+4800). Kohus rahuldab hagi kokku summas 1740 eurot. Seega rahuldab kohus hagi 9,14% ulatuses. Kohus lähtub menetluskulude jaotluses samast protsendist, jättes seega hageja menetluskulud 9,14% ulatuses kostja kanda ja ülejäänud osas tema enda kanda. Kostja menetluskulud jäävad 90,86% ulatuses hageja kanda ja 9,14% ulatuses tema enda kanda. TsMS § 167 lg 1 kohaselt iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. Seega kolmanda isiku menetluskulud jäävad 90,86% ulatuses hageja kanda ja 9,14% ulatuses tema enda kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Vastavalt TsMS § 177 lg 2, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus märgib, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. 57. Kohus juhindus kohtuotsuse tegemisel TsMS-i paragrahvidest 441-442. 16 Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots Tartu Ringkonnakohtu 09.10.2017 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 23. jaanuari 2017 otsus muutmata. 2. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta R Ma kanda. 3. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Riigikohtu 13.12.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: 1. Jätta kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. 2. Tasutud kautsjon 172.92 (ükssada seitsekümmend kaks eurot 92 senti) arvata riigituludesse. 3. Tagastada R Male 30. oktoobril 2017 enamtasutud kautsjon 50.40 (viiskümmend eurot 40 senti). 4. Kassatsiooniastme menetluskulud jätta R Ma kanda. 23.01.2017 kohtuotsus kohtumäärusega. Refrent 2-15-10947 jõustus 13. /digitaalselt allkirjastatud/ detsembril 2017. a Riigikohtu Lea Herne 17