) § 111 lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ja millest on tehtud lubatud mahaarvamised. Kohtupraktika põhjal tuleb kinnipeetavate puhul sissetulekuna käsitleda laekumisi vanglasisesele isikukontole, sh lähedaste ühekordseid kandeid kinnipeetava kontole ning sissetulekust tuleb maha arvata rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi kinni peetavad summad, elektriseadmete kasutamise kulud ja muud vältimatud igakuised kulutused, mille suuruseks võib eeldada ca 5% töötasu alammäärast. 6. Taotleja on vahistatu, kes viibib arestimajas. Kohtule on teada, et arestimajas olevatel vahistatutel puudub isikukonto. Seega ei ole taotlejal võimalust teha makseid ja tasuda riigilõivu. 2 2 Taotleja muud vara (näiteks pangaarvetel olevaid rahasummasid) ei saa kohtu hinnangul praeguses asjas arvestada. Esialgse õiguskaitse taotlus on oma olemuselt kiireloomuline ja isegi kui taotlejal on piisvalt raha selleks, et riigilõiv tasuda, ei ole tal praeguse kohtuasja asjaoludel ilmselgelt võimalik riigilõivu tasumist mõistliku aja jooksul korraldada. Seetõttu tuleb taotleja esialgse õiguskaitse menetluses lugeda isikuks, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda riigilõivu tasuda. Kohus vabastab taotleja riigilõivu tasumisest. 7.
lg 1 ja 3 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
reguleerib esialgse õiguskaitse kohaldamist vaidemenetluse ajal järgmiselt: - esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (lg 2); - esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist (lg 5); - vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata, või kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni, kui kaebus tähtaegselt esitatakse (lg 4). Õiguskirjanduse põhjal oli esialgse õiguskaitse laiendamisel vaidemenetlusele eesmärgiks suurendada vaidemenetluse osakaalu haldusmenetluses, andes isikutele võimaluse kaitsta oma õigusi esialgse õiguskaitse korras juba vaidemenetluse ajal (Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostanud K. Merusk ja I. Pilving. Kirjastus Juura 2013. Lk 685). Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav ka olukorras, kus haldusorgan on vaide lahendanud, kuid kohtule kaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud. Esialgse õiguskaitse eesmärgiks on kindlustada vaidluse ajaks vaieldavad õiguspositsioonid ja tagada õigusrahu (eespool viidatud
kommenteeritud väljaanne, lk 684). Kui esialgse õiguskaitse võimalust on juba laiendatud vaidemenetlusele, siis puudub põhjus, miks peaks eeltoodud eesmärk olema saavutatav kuni vaideotsuse tegemiseni ja alates kaebuse esitamist, kuid mitte vahepealsel ajal, mil isik kaalub kaebuse esitamist ja valmistab seda ette.
lg 5 sõnastuse järgi saab esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast vaide esitamist ja selle tähtaja lõpuna saab käsitleda kaebuse esitamist või kaebuse esitamise tähtaja möödumist. Kohus leiab, et taotluse esitamine vaidemenetluse ajal hõlmab ka taotluse esitamist kaebetähtaja jooksul. 8. Taotleja palus kohtul teha PPA-le kohustava ettekirjutuse.
lg 1 p 3 alusel võib esialgse õiguskaitse määrusega kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma või toimingut tegema. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 3 kohaselt tuleb taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Eeltoodust tuleneb, et esialgse õiguskaitse taotluse kohustada PPA-d võimaldama taotlejale lühiajaline kokkusaamine taotleja soovitud kestusega saab taotleja esitada ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: - taotleja on esitanud PPA-le taotluse võimaldada talle lühiajaline kokkusaamine (kas kindlal kuupäeval või kindlaksmääratud kalendrikuus) ja märkinud selles, millise kestusega kokkusaamist ta soovib, 3 3 - PPA on jätnud selle taotluse rahuldamata või tähtaegselt ehk viie tööpäeva jooksul (sisekorraeeskirja § 56 lg 2) läbi vaatamata, - taotleja on esitanud PPA-le vaide või kohtule kaebuse PPA otsuse tühistamise ja taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõudes.
Taotlusest on arusaadav taotleja eesmärk saavutada seda, et tema tulevikus toimuvad lühiajalised kokkusaamised oleksid pikemad kui 15 minutit. 11. Siseministri määruse „Arestimaja sisekorraeeskiri“ (lühidalt sisekorraeeskiri) § 54 lg 2 kohaselt on vahistatul õigus lühiajalisele kokkusaamisele üks kord kuus, kestusega kuni kolm tundi. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Rakvere arestikambri päevakava, mis on kinnitatud prefekti poolt (tl 13, lühidalt päevakava), näeb ette, et lühiajalise kokkusaamise kestus on 15 minutit. Kohtu hinnangul on päevakava oma olemuselt üldkorraldus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 2 tähenduses ehk tegemist on haldusaktiga. Erinevalt PPA selgitusest sätestab see haldusakt kategooriliselt lühiajalise kokkusaamise kestuseks 15 minutit ja ei võimalda mingit kaalutlusõigust. See tähendab, et kuni päevakava ei ole selles osas kehtetuks tunnistatud või tühistatud, ei ole PPA-l võimalik rahuldada taotlusi pikemate kokkusaamiste lubamiseks. Kohtul on võimalik peatada esialgse õiguskaitse korras päevakava kehtivus (
Selline esialgse õiguskaitse abinõu on lubatav, kuna taotleja on esitanud vaide päevakava kehtetuks tunnistamise nõudes. Taotluse lubatavust ei väära see, et PPA on ekslikult tõlgendanud vaiet märgukirjana. Kohtule kaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud. Kuna vahistatule on lühiajaline kokkusaamine lubatud üks kord kuus, siis on võimalik lühiajalise kokkusaamise toimumine enne kaebuse esitamise tähtaja möödumist. Sisekorraeeskirja § 54 lg 2 ei saa mõista nii, et kahe kokkusaamise vahele peab jääma üks kuu. Ka PPA praktikas toimusid taotleja kokkusaamised
Õiguslikult on vaieldav, kas loa andmine lühiajaliseks kokkusaamiseks taotletust lühemaks ajaks on haldusakt või toiming. Kuna sisekorraeeskirja § 56 lg 1 näeb ette, et taotlus kokkusaamiseks tuleb esitada kirjalikult, siis on taotlejal soovitav taotlusele kohe märkida, et ta soovib kirjalikke põhjendusi ka juhul, kui taotlus rahuldatakse osaliselt. 14. Kohus selgitab taotlejale, et tal tuleb tähtaegselt esitada kohtule kaebus päevakava tühistamise nõudes. Kaebetähtaeg on 30 päeva sellest, kui taotleja sai kätte määruse punktis 4 nimetatud PPA vastuskirja vaidele (
lg 2).
lg 4 alusel kehtib vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kuni: 1) vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata; 2) kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus. See tähendab, et kui taotleja kaebust tähtaegselt ei esita, siis lõpeb kaebetähtaja möödumisel ka praeguse määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse kehtivus. 15.
lg 3 alusel jõustub esialgse õiguskaitse määrus selle teatavakstegemisel, kui määruse teinud kohus või määruse peale esitatud määruskaebust läbivaatav kohus ei määra teisiti. Seega jõustub käesoleva määruse resolutsiooni punkt 2 määruse kättetoimetamisel menetlusosalisele ning menetlusosalisel tuleb täita seda kohe ka juhul, kui ta määruse vaidlustab. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks Kohtunik 5 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.