Obsah (6)

§ 184§ 199§ 215§ 64§ 65§ 76

Kriminaalasi nr 1-15-11025 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. november 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-11025 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtui

§ 184

lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust,

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust, ja

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Artur Aldusevitšusele liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel loeti mõistetud liitkaristus kaetuks Harju Maakohtu 09.10.2014.

a otsusega mõistetud karistusega. Artur Aldusevitšusele mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.10.

1. a ja lõppeb 04.04.
2. a. Tartu Vangla ei toeta Artur Aldusevitšuse vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Artur Aldusevitšuse tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Artur Aldusevitšuse tingimisi enne tähtaega vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Artur Aldusevitšus selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles Artur Aldusevitšuse tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Artur Aldusevitšuse ja tema kaitsja, leiab, et Artur Aldusevitšuse tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
4. Artur Aldusevitšus kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Artur Aldusevitšus temale mõistetud karistusajast (4 aastat 6 kuud) ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, mis on olnud rohkem kui neli kuud vangistust. Samuti on jäänud Artur Aldusevitšusel kanda karistust rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Sellest tulenevalt 2 on kohtu hinnangul olemas formaalsed alused Artur Aldusevitšuse vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Artur Aldusevitšus on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Artur Aldusevitšus on varasemalt toime pannud peamiselt varavastaseid süütegusid, aga ka narkootikumidega seotud süüteo. Käesoleval ajal kannab Artur Aldusevitšus liitkaristust narkootikumidega seotud süüteo ja varavastaste süütegude, s.o varguse ja asja omavolilise kasutamise toimepanemise eest. Liitkaristus on moodustatud Harju Maakohtu 09.10.

1. a otsusega (kriminaalasi nr 1-14-7607), millega Artur Aldusevitšus mõisteti samuti süüdi varguste toimepanemise eest (mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust). Artur Aldusevitšus on narkootikumidega seotud süüteo ja varavastased süüteod toime pannud katseajal (katseaja algus 30.09.
2. a, uus narkootikumidega seotud süütegu kuni 14.02.
3. a). Seega jätkas Artur Aldusevitšus kuritegelikku käitumist ja seda vaatamata varasemalt mõistetud karistustele. Lisaks nähtub kohtule esitatud materjalidest, et Soome Vabariigi Vantaa esimese astme kohus on 19.07.
4. a Artur Aldusevitšuse süüdi mõistnud poevarguse toimepanemise eest ja Artur Aldusevitšusele on mõistetud karistuseks rahaline karistus. Kohus, hinnates Artur Aldusevitšuse varasemat elukäiku, peab oluliseks, et Artur Aldusevitšus, olles varasemalt (Harju Maakohtu 30.09.
5. a otsus kriminaalasjas nr 1-13-6034) süüdi mõistetud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest, on pannud toime uue samaliigilise süüteo. Ühtlasi on Artur Aldusevitšus jätkanud varavastaste süütegude toimepanemist. See näitab ilmselgelt, et varasemad karistused, mida Artur Aldusevitšusel oli võimalik kanda ka vabaduses (viimati Harju Maakohtu 30.09.
6. a otsusega mõistetud karistus), ei ole mõjutanud Artur Aldusevitšust õiguskuulekusele ja seeläbi ei ole olnud tõhusad. Artur Aldusevitšuse poolt toimepandud kuritegude rohkus näitab kohtu hinnangul, et Artur Aldusevitšuse jaoks on õiguskorrale mittevastav käitumine kooskõlas tema eluviisi, mõtlemise ja maailmavaatega. 3.2 Kohus peab positiivseks, et Artur Aldusevitšus on vangistuse jooksul tegelenud sõltuvuskäitumisega ja osalenud järgmistes rehabiliteerivates tegevustes: osalenud sotsiaalprogrammides 12 Sammu, Eluviisitreening ja Tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Käesolevalt Artur Aldusevitšus läbib sotsiaalprogrammi Õige hetk. Artur Aldusevitšus on läbinud riigikeele õppe A1, A2, B1 ja B2 tasemel. Artur Aldusevitšus on osalenud vangla tööhõives ja toetava tegevusena on osalenud joogas ning vabastava hingamise treeningutel. Vaatamata vangistuses läbitud rehabilitatsioonile, ei taga kohtu arvates ainuüksi läbitud tegevused, et Artur Aldusevitšusel oleks vabaduses suuteline narkootiliste ainete tarvitamisest täielikult ja lõplikult loobuma (mis on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks). Kuigi Artur Aldusevitšus on enda sõnul aru saanud vajadusest narkootikumide tarvitamisest loobuda, ei ole kohus veendunud, et Artur Aldusevitšus reaalselt on suuteline senini väljakujunenud käitumist muutma. Võttes arvesse, et Artur Aldusevitšusel on motivatsioon sõltuvusprobleemiga tegeleda tekkinud alles käesoleva vangistuse jooksul (varasemalt proovinud metadoonravi, kuid loobus ravist kiiresti), ei ole alust olla veendunud, et Artur Aldusevitšus omab piisavat suurt motivatsiooni ja tahet, et sõltuvusprobleemiga tegeleda ka karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral. Kohus peab oluliseks sedagi, et Artur Aldusevitšus on olnud väga pikaajaline (alustas 18-aastaselt) narkootiliste ainete tarvitaja, kellel on väljakujunenud tugev harjumus ja sõltuvus. Varasemalt ei olnud Artur Aldusevitšuse jaoks probleem nii suur, et proovida sõltuvusest vabaneda ja ta jätkas tarvitamist. Seega nõuab elu muutmine Artur Aldusevitšuselt äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet. 3 Artur Aldusevitšusel on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, määratud 29.05.
7. a kaaskinnipeetava ründamise eest. 3.3 Vabanemise korral on Artur Aldusevitšusel võimalus elama asuda aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx majutuskoht xxxxxxxxxxxxxxxx. Kohtu hinnangul on positiivne, et Artur Aldusevitšus soovib vabanemise korral vahetada oma elukohta, et seeläbi vabaneda oma varasemast tutvusringkonnast, kuna elukeskkonnavahetus võimaldab luua uusi kontakte õiguskuulekate inimestega. Kohus peab positiivseks, et vabanemise korral on Artur Aldusevitšusel garanteeritud töökoht xxxxxxxxx-s autopesijana. Samas, Artur Aldusevitšuse kohtule antud selgituste kohaselt asub töökoht Mõigus, mistõttu võib pika vahemaa tõttu osutuda probleemiks Artur Aldusevitšuse igapäevane liiklemine elu- ja töökoha vahel. Töökoha leidmisel on Artur Aldusevitšusel võimalus koostööd teha ka xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxk meeskonnaga. Kohus peab oluliseks, et vabanemisjärgselt oleks Artur Aldusevitšusel tagatud ka majanduslik toimetulek, kuna Artur Aldusevitšus on kuritegusid toime pannud ka majandusliku kasu saamise eesmärgil.
8. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Artur Aldusevitšuse puhul esineb positiivseid asjaolusid (osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal ja osaliselt vabanemisjärgsed elutingimused), ei kaalu need üles tema suhtes tingimisi ennetähtaegset vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, Artur Aldusevitšuse isik). Kohus peab positiivseks, et Artur Aldusevitšus on avaldanud soovi ja tahet oma senist eluviisi muuta ning on selleks ette võtnud ka konkreetseid samme. Sellele vaatamata ei pea kohus nimetatud asjaolu piisavaks, et Artur Aldusevitšus tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt käesoleval ajal vabastada. Arvestades, et Artur Aldusevitšus on olnud pikaajaline narkootikumide tarvitaja, võib pidada tema käitumises ja suhtumises toimunud muutusi käesoleval ajal liialt lühiajaliseks, et nende püsivuses olla veendunud. Kriminaalmenetluse kulud Artur Aldusevitšuse tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Aare Kaldma Advokaadibüroost Valge & Uiga. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 105,72 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 105,72 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 105,72 eurot. KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb kaitsjale väljamakstud tasu välja mõista Artur Aldusevitšuselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4