← Eesti

1-14-7032/117

Obsah (8)§ 142§ 214§ 331§ 64§ 65§ 184§ 68§ 76

Kriminaalasi nr 1-14-7032 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. november 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-7032 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuist

§ 142lg 1 (alates 23.12.2013.

a § 141 lg 1) järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust,

§ 214

lg 2 p 1, 4 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust, ja

§ 331

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti Roman Vassiljevile liitkaristuseks 5 aastat vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 20.01.2014.

a otsusega mõistetud karistusega ja Roman Vassiljevile mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. Sama kohtuotsusega tunnistati Roman Vassiljev süüdi

§ 184lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Roman Vassiljevile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 5 aastat 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 01.09.

  1. a. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 01.12.
  2. a määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 01.09.
  3. a ja lõppeb 08.07.
  4. a. Vangla ei toeta Roman Vassiljevi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Roman Vassiljevi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Roman Vassiljevi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Roman Vassiljev selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
  5. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Roman Vassiljevi, leiab, et Roman Vassiljevi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
  6. Roman Vassiljev kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Roman Vassiljev temale mõistetud karistusajast (5 aastat 4 kuud) ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, mis on olnud rohkem kui kui neli kuud vangistust. Samuti on jäänud Roman Vassiljevil kanda karistust rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul olemas formaalsed alused Roman Vassiljevi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Roman Vassiljev on varasemalt kriminaal- ja väärteokorras korduvalt karistatud. Roman Vassiljev on toime pannud peamiselt varavastaseid süütegusid (sh röövimise), aga ka avaliku korra vastaseid süütegusid. Käesoleval ajal kannab Roman Vassiljev samuti karistust varguste 2 toimepanemise eest, aga ka narkootikumidega seotud süütegude, väljapressimise ning seksuaalse enesemääramise vastase süüteo toimepanemise eest. Roman Vassiljev on toimepandud kuritegude eest korduvalt kandnud karistusena reaalset vangistust. Sellele vaatamata on Roman Vassiljev jätkanud kuritegelikku käitumisviisi, mis on püsinud muutmatuna pika aja jooksul (alates ajast, mil Roman Vassiljev oli alaealine). Roman Vassiljevit on kriminaalkorras karistatud kokku 12-l korral ja vangistuses viibib Roman Vassiljev juba kümnendat korda. Sellest järeldub, et Roman Vassiljevile ei ole mõistetud karistused avaldanud mingisugust mõju, kuna Roman Vassiljev on vabaduses jätkanud kuritegude (sh samalaadsete) toimepanemist. Veelgi enam, Roman Vassiljev on kuritegusid (seksuaalse enesemääramise vastase ja karistuse täitmise vastse süüteo) toime pannud ka vangistuses karistuse kandmise ajal. Kontrollitud keskkonnas karistuse kandmise ajal tuleks maandada neid riske, mis kaasnevad jätkuvate kuritegude toimepanemisega, mitte jätkata kuritegude toimepanemist. Seega ei ole Roman Vassiljevi käitumist mõjutanud kinnipidamiskohas karistuse kandmine, aga ka vanusega kaasnev teatav elukogemus (mida Roman Vassiljev ise peab oluliseks). Seetõttu on alust arvata, et Roman Vassiljevi jaoks on õiguskorrale mittevastav käitumine kooskõlas tema eluviisi, mõtlemise ja maailmavaatega. Kohtu hinnangul on alust arvata, et karistus, mida Roman Vassiljev käesoleval ajal kannab, ei ole täitnud ka eesmärki. Sellesisulist veendumust kinnitavad Roman Vassiljevi selgitused selle kohta, et seksuaalkuritegu ta toime pannud ei ole ja kaaskinnipeetav soovib talle üksnes löömise eest kätte maksta. Seega ei anna kohtu arvates Roman Vassiljevi eelkirjeldatud suhtumine alust olla veendunud, et Roman Vassiljevi suhtes on talle mõistetud karistus täitnud oma eesmärki ja vabaduses hoiduks Roman Vassiljev uute kuritegude toimepanemisest. 3.2 Vangistuse jooksul on Roman Vassiljev õppinud riigikeelt A1 ja A2 tasemel. Roman Vassiljev osaleb vangla tööhõives. Alates 17.08.

  1. a Roman Vassiljev läbib seksuaalkurjategijatele mõeldud sotsiaalprogrammi Uus suund. Roman Vassiljev loobus suitsetamisest. Kuna Roman Vassiljev on kuritegusid toime pannud tingituna pikaajalisest (tarvitab alates 17ndast eluaasast) narkosõltuvusest, peab kohus oluliseks, et Roman Vassiljev läbiks talle koostatud individuaalse täitmiskava täises mahus, sh sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Roman Vassiljevil on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Roman Vassiljevile on kahel korral (s.o 28.02 ja 29.08.
  2. a) määratud distsiplinaarkaristus vanglaametniku korralduste eiramise eest. Kohtu hinnangul on nimetatud rikkumised rasked, kuivõrd ametniku korralduse eiramine teadmises, et vanglaametnike korraldustele allumine on kohustuslik, näitab Roman Vassiljevi negatiivset suhtumist kinnipidamiskohas reeglite järgimisse. Kohus leiab, et karistust kandev kinnipeetav peaks ennekõike positiivse käitumisega näitama, et ta on valmis kehtivatest reeglitest ja normidest kinni pidama ning neid järgima. Lisaks määrati 20.12.
  3. a Roman Vassiljevile distsiplinaarkaristus sigarettide hoidmise eest. 3.3 Vabanemise korral on Roman Vassiljevil kindel elukoht oma ema juures xxxxxxxxxxxxxxxxxxxnnas. Nimetatud aadressil asuvas 1-toalises korteris elab Roman Vassiljevi invaliiduspensionärist ema üksinda. Roman Vassiljevi ema on nõus poega vabanemise korral vastavalt oma võimalustele toetama. Kohtu arvates on oluline, et vabanemise korral oleks Roman Vassiljevil tagatud ka majanduslik toimetulek, s.o regulaarne sissetulek. Töökoha olemasolu on vajalik kuriteoriskide maandamise eesmärgil, kuna Roman Vassiljev on senini kuritegusid toimepannud ka materiaalse kasu saamise eesmärgil ja tingituna narkosõltuvusest. Lisaks on Roman Vassiljevil tasumata rahalisi nõudeid (13 614) eurot. Roman Vassiljevil puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht.
  4. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et Roman Vassiljevi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud. Kohus, arvestades Roman Vassiljevi varasemat elukäiku, kuriteo toimepanemise asjaolusid, ärakantud karistusaja pikkust, käitumist karistuse kandmise ajal, aga osaliselt ka vabanemisjärgseid elutingimusi ja Roman 3 Vassiljevi isikut, on seisukohal, et Roman Vassiljev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastamata. Kohtu sellesisulist veendumust ei muuda ka asjaolu, et Roman Vassiljev on väljendanud motivatsiooni karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral läbida rehabilitatsiooniprogramm xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.