Obsah (9)

§ 438§ 5§ 230§ 231§ 162§ 173§ 174§ 138§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2017. a, Kentmanni 13, Tallinn Tsiviilasja numb

§ 438

lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 5

lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 5.

§ 230

lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja ja kostja sõlmisid 14.11.
2. a tööjõu rendilepingu, mille alusel hageja andis kostjale rendile seitse töötajat, kes olid vajalikud Soome Vabariigis, Xxxx kemikaalisadamas LNG reservuaari seinte betoneerimistööde teostamisel (tl 24). Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas tööjõu kasutamise eest perioodil 18.11.
3. a kuni 01.12.
4. a. 3 esitatud arve nr. 14568 summas 10 217.20 eurot kuulub kostja poolt täies ulatuses tasumisele (tl 27). Kostja on arve nr 14568 tasunud osaliselt, s.o. summas 7 000 eurot (tl 21).
5. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
6. Hageja väitel kostja lepingu punktidest 3.
7. ja 3.
8. tulenevat kohustust tasuda tööjõu kasutamise eest perioodil 18.11.
9. a kuni 01.12.
10. a. täies ulatuses täitnud ei ole. 02.12.
11. a on hageja koostanud akti nr A-14568, kostja akti ega vaidlusaluse arve osas hagejale pretensioone esitanud ei ole (tl 26-28).
12. Kostja vastuväite kohaselt puudub kostjal kohustus arve nr 14568 täies ulatuses tasumiseks, kuna hageja ei ole pidanud lepingu punktile 3.3 vastavat tööaja arvestust. Kostjale on tellija kaudu saanud teatavaks, et hageja poolt väidetud mahud ei vasta tegelikkusele (tl 45-46). Samuti ei ole kostja allkirjastanud vaidlusalust akti (tl 46).
13. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et töötunnitabelid on tegelikkuses hageja poolt koostatud ning need on ka kostja esindajale epostiga edastatud (tl 54, 56-61). Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et hagejale oleks töötunniarvestuse osas pretensioone esitatud. Arve osalise tasumisega on kostja kohtu hinnangul aktsepteerinud nii tööaja arvestust kui selle alusel väljastatud arvet. Kostja on 31.05.
14. a e-kirjas andnud ka lubaduse võlgnevus likvideerida (tl 28). Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele. Menetluskulud 11.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. 12.

§ 174

lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 3 217,20 eurot tasumisele riigilõiv 300 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega ettenähtust rohkem.

§ 150

lg 1 p 1 ja lg 4 alusel kohus tagastab enammakstud riigilõivu menetlusosalise avalduse alusel. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 300 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4