1-17-3710/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-3710 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. oktoobri 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta (isikukood 36905132796) ja Süüdimõistetu K.K. vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebused Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
8. Tartu Maakohtu
9. oktoobri 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebused jätta rahuldamata. Määrata Rakvere Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks K.K. le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, sh käibemaks 8 (kaheksa) eurot. Mõista K.K. lt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Tartu Maakohtu
11. mai 2017 otsusega tunnistati K.K. süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7,8,9 järgi. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ja K.K. t karistati vangistusega 8 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel loeti karistus kaetuks Tartu Maakohtu
12. oktoobri
13. a otsusega mõistetud liitkaristusega 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti
14. november
16. Tartu Vangla edastas maakohtule kinnipeetav K.K. kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
17. Tartu Maakohtu
18. oktoobri 2017 määrusega jäeti K.K. vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus tõi välja, et K.K. t on kriminaalkorras karistatud 13 korral. Ta kannab viiendat vangistust. Kuritegude toimepanemist alustas ta juba alaealisena. Kuriteod on eriliigilised – väljapressimised, vägistamised, vägivalla kasutamine, huligaansused, joobes juhtimine, ebaseaduslikult relva omamine, alkoholi tarvitamine karistuse kandmise ajal, narkootikumide vahendamine, võimuesindaja vastu suunatud vägivald, ähvardamised. Praegust karistust kannab K.K. grupis ja sissetungimisega toime pandud varguse ning mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Kuritegusid soodustavaks teguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on K.K. e individuaalses täitmiskavas ette nähtud erinevaid tegevusi, millega ei ole veel alustatud süüdimõistetust mitteolenevatel põhjustel. K.K. on üks kehtiv distsiplinaarkaristus ebaviisaka suhtlemise eest vangivalvuriga. Vabanemise korral on K.K. elukoht. Hiljem on tal plaanis Eestist lahkuda Hollandisse, kus elab ja töötab abikaasa. K.K. on omandanud erinevaid kutseid, mis tõstab tema konkurentsivõimet tööturul. Väidetavalt on K.K. mõistnud, et alkoholi kuritarvitamine on peamiseks õigusvastast käitumist põhjustavaks teguriks ning ta soovib sellega tegeleda. Lähedastest on K.K. head suhted ema ja õdedega, abikaasa ja tütrega varasemast kooselust. Positiivsetele asjaolud ei kaalu siiski üles negatiivseid. Vaid head vabanemisejärgsed tingimused ei ole piisavad, et K.K. t ennetähtaegselt vabastada. Elu- ja töökoht ning lähedaste toetus oli K.K. ka varem, ent see ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Käesoleva vangistuse ajal ei ole kuriteoriske maandava tegevusega tegelema hakatud. Puudub veendumus, et K.K. suudaks oma endist eluviisi muuta. Vangla on hinnanud isiku jätkuvalt kõrgohtlikuks isikuks, kelle puhul on ka muud kuriteoriskid kõrged (uue kuriteo risk 58%, uue vägivaldse kuriteo risk 52%).
19. K.K. ja tema kaitsja taotlevad maakohtu määruse tühistamist ja süüdlase vabastamist tingimisi enne tähtaega. 4.1 K.K. leiab, et teda on sisuliselt kaitseõigusest ilma jäetud, kuna kaitsja ei nõustanud teda enne istungit, samuti ei olnud tal võimalust esitada kaitsja vahendusel kohtule lisatõendeid. Need palub K.K. lisada määruskaebusele. Kohus ei hinnanud fakte õiguspäraselt. Kohus on tõlgendanud otseselt Tartu Vangla poolt tegemata jäänud tööd (kinnipeetavale mõeldud sotsiaalprogrammide läbiviimist) K.K. ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel negatiivse asjaoluna. K.K. on viibinud Tartu Vanglas 11 kuud ning on korduvalt pöördunud vangla poole palvega võimaldada talle tööd, on taotlenud osalemist sotsiaalprogrammides ja täiendavates sotsiaalprogrammides. Taotlusi rahuldatud ei ole. Ka tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral oleks võimalik lisatingimusena läbida sotsiaalprogramme kohtu äranägemisel kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Määruskaebuse esitaja selgitab, et juba enne sellele karistusele tulemist hakkas ta mõtlema seaduskuulekusele ja kuritegelikust elust lahti ütlemisele. Sellel teel on K.K. e abiks olnud abikaasa, kellega abielluti
20. detsembril 2015, millele järgnevalt ei ole määruskaebuse esitaja toime pannud ühtegi tahtlikku kuritegu. Koos on tasutud ka üle 6000 euro eest rahalisi nõudeid ning toetatud K.K. tütart, kes elab emaga. Ka karistuse kandmisele tuli K.K. ise. Alates
21. a kevadest on K.K. taotlenud vanglalt ka veenisisese alkoholivastase süsti tegemist. Taotlus jäeti rahuldamata. 2 K.K. ennetähtaegse vabastamise korral võidaks ühiskond tagasi ühe seaduskuuleka kodaniku. K.K. saab oma vanust arvestades aru, et tal on viimane aeg olla vääriline mees, hoolitseda tütre eest ning toetada eakat ja abivajavat ema. 4.2 Kaitsja L. Nirgi leiab, et K.K. tuleks tingimisi enne tähtaega vabastada. Süüdlasel puuduvad täitmiskava järgsed tegevused ning ohtlikkus ja risk eluaseme osas. Tal on võimalik asuda elama ema juurde, kes vajab abi (mida praegu osutab naabrinaine). Majandusliku toimetuleku osas on risk ja ohtlikkus maandatud, kuna K.K. on kohe võimalik asuda tööle X OÜ-sse ja hiljem Hollandis ettevõttesse X, kus ta ka varem on töötanud. Lisaks on K.K. erinevaid oskusi (autoremondilukksepa, keevitaja, elektriku ja puusepa eriala). Nõuded summas 6425,37 eurot on tasutud, tasumata on 2138 eurot. See näitab isiku kohusetundlikku suhtumist. K.K. on konkreetne plaan loobuda alkoholi tarvitamisest. Tal on arstiga kokkulepe ning soov pöörata elus uus lehekülg. Ta on mõistnud alkoholist loobumise vajalikkust ja olulisust ning ka kohtumäärusega on võimalik panna kohustus mitte tarvitada alkoholi. K.K. ei ole diagnoositud alkoholi- ja narkootikumide sõltuvust. Ta on ka vanglas käitunud korralikult. Distsiplinaarkaristus on määratud ebaviisaka suhtlemise eest. Ta teinud järeldused ja püüdnud seda vältida. Uue kuriteo riski ei saa pidada ilmselt nii kõrgeks, nagu seda on märgitud määruses. Vanglatingimustes ei ole K.K. olnud võimalik saada ravi ja läbida programme, mistõttu ei ole põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist edasi lükata. Kaitsja ei nõustu kohtu järeldusega, et varasemalt ei ole elu- ja töökoht ning lähedaste toetus uute kuritegude toimepanemist ära hoidnud, sest arvestama peaks viimase karistuse aega. K.K. on abiellunud ja teinud enda arvates elus pöörde – abikaasale on vastuvõetav vaid õiguskuulekas käitumine. Positiivsete asjaolude esinemise korral ei saa jätta isikut põhjendamatult vabastamata. Ennetähtaegse vabastamise vajadus tuleneb sellest, et isik oleks motiveeritud saavutama individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärke. Kohus on tuvastanud hulgaliselt positiivseid asjaolusid, ent kohtumääruse põhjendused on jäänud üldsõnalisteks, mistõttu ei ole neid arvestatud. Vangla iseloomustuses sisaldub vähe negatiivseid faktoreid, mis välistaksid K.K. enne tähtaega vabastamise. Kohus ei saa K.K. e ette heita tema karistatust kui sellist, kuna tema käitumine vangistuses on näidanud, et ta on teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt. Süüdlane on võimalik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada kohaldades talle käitumiskontrolli nõudeid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendused, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad K.K. vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
23. Esmalt leiab kohus, et kuigi K.K. on määruskaebuses ette heitnud kaitseõiguse rikkumist, siis ringkonnakohus siin minetust ei näe. Kohus on istungi rakendamisel küsinud, kas K.K. on taotlusi, ent süüdlane ei ole taotluste osas midagi avaldanud. K.K. saadetud lisatõendid võttis ringkonnakohus asja juurde.
24. Kaitsja ja K.K. keskseks väiteks on see, et karistus on täitnud oma eesmärgi. Samuti väidavad mõlemad edasikaebused, et muutus K.K. käitumises ja tõekspidamistes on tulnud seoses abiellumisega ja sooviga jätkata edaspidi seaduskuulekalt. 3
25. Maakohus märkis õigesti, et K.K. on isik, keda on karistatud korduvalt ning käesolevalt kannab ta kaheksandat vangistust. K.K. kuriteod on eriliigilised, mh on ta toime pannud vägivallategusid. K.K. on väitnud, et juba enne käesoleva karistuse kandmisele asumist hakkas ta mõtlema seaduskuulekusele ja kuritegelikust elust lahtiütlemisele ning talle on abiks olnud abikaasa, kellega abielluti määruskaebuse kohaselt
26. detsembril 2015, millele järgnevalt ei ole määruskaebuse esitaja toime pannud ühtegi kuritegu. Sellega nõustuda ei saa. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt kannab K.K. liitkaristust KarS § 199 lg 2 p-de 7,8,9 järgi (teo toimepanemise aeg
27. oktoober 2015) ja KarS § 424 järgi (teo toimepanemise aeg
28. mai 2016). Järelikult on K.K. nii mõni kuu enne abiellumist, kui pärast seda pannud toime kuriteo. Seetõttu ei omista ringkonnakohus isiku perekondliku seisu muutumisele sedavõrd suurt tähendust uute kuritegude ärahoidmise seisukohast, nagu seda teevad kaitsja ja K.K. ise. Nõustuda tuleb maakohtuga selles, et ka elu- ja töökoht ei ole K.K. puhul kuritegusid ära hoidnud. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et enda sõnul on K.K. töötanud Hollandis alates
29. a juunist kuni
30. a augustini. Sellele vaatamata on ta varguse toime pannud perioodil, mil ta enda sõnul töötas Hollandis. Seega ei saa kindlalt väita, et töökoha olemasolu hoiaks konkreetse kinnipeetava puhul teda alati seaduskuulekal teel. Samuti ei hoia kindel elukoht ära uusi kuritegusid (ka enne vangistust elas kinnipeetav iseloomustuse kohaselt ema juures). Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et K.K. ema toetab poja vabastamist, ent tegemist on eaka inimesega, kes vajab ise kõrvalist abi ning ei ole võimeline K.K. t mõjutama ega teostama tema tegemiste ja käitumise üle järelevalvet.
31. Ringkonnakohtul ei ole maakohtu määrusele etteheiteid ka K.K. individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärkide täitmisele antud hinnanguga seoses. Nimelt ei ole K.K. temast mitteolenevatel põhjustel seni saanud resotsialiseerivates tegevustes osaleda. Erinevalt K.K. st ei jää kohtukolleegiumile muljet, et maakohus on tõlgendanud kinnipeetavale mõeldud sotsiaalprogrammide läbiviimata jätmist K.K. ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel negatiivse asjaoluna. Individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärkide saavutamata jätmist ei saa objektiivselt K.K. e ette heita (nagu seda on maakohus ka märkinud) ja iseenesest oleks võimalik panna talle kohustuse läbida sotsiaalprogrammid ka vabanedes (nagu on õigesti märkinud K.K. oma määruskaebuses). Siiski ei saa ka apellatsioonikohtu hinnangul mööda vaadata sellest, et K.K. on ka üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis kahtlemata iseloomustab tema käitumist vangistuses negatiivsest küljest. Kuivõrd kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses on ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks, ei saa praegusel juhul K.K. käitumisest teha järeldust, et ta on teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt.
32. Iseenesest nõustub ju ka ringkonnakohus määruskaebuse esitajatega selles, et positiivseid asjaolusid (rahaliste nõuete tasumine, plaan loobuda alkoholist) K.K. vabastamise kasuks on. Samas ei saa väita, et need oleksid sedavõrd kaalukad, et tühistada maakohtu motiveeritud kaalutlusotsus. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus piisavalt põhjendanud, miks ta jättis vabastamata korduvalt kriminaalkorras karistatud isiku, kelle puhul on toimepandud kuritegude ampluaa lai. Liitati kui süüdlast on kinnipidamise ajal karistatud distsiplinaarkorras, tema riskidega ei ole veel jõutud tegeleda ning ka süüdlase vabanemisjärgsed tingimused (ehkki need on positiivsed) ei ole varasemalt kuritegusid ära hoidunud.
33. Kinnipeetava iseloomustus kajastab lisaks eelmainitule veel riske, mis tulenevad isiku hoiakutest ja mõtlemisest. Näiteks on iseloomustuses leitud, et isiku hoiakuid iseloomustab väliste õigustuste otsimine oma kuritegelikule käitumisele, negatiivne suhtumine ametnikesse ja kehtestatud korda, puudulik motivatsioon kuritegelikust käitumisest hoidumiseks ning puudulik probleemilahendusoskus. Kohtukolleegium möönab, et eelnimetatud omadused on reeglina uusi kuritegusid soodustavateks teguriteks. Vangla iseloomustuse kohaselt on K.K. puhul probleemiks ka alkohol: ta on korduvalt olnud alkoholi tarvitades vägivaldne, ta ei tunnista probleemi ning seega puudub ka motivatsioon alkoholist loobuda. Määruskaebuses on K.K. lubanud loobuda alkoholist ning on teinud ettepaneku viia ta alkoholismivastase veenisisese süsti saamiseks AA kliinikusse. Küll aga on vangla sellest keeldunud, kuna kontrollitud keskkonnas viibimine ei anna põhjust eeldada, et 4 K.K. vajaks vanglas olles ilmtingimata alkoholiravi. Meditsiiniosakond on andnud kinnipeetavale ka korduvalt vastuseid, et alkoholivastase süsti tegemine ei ole teaduspõhise kinnitusega ravimeetod ning selle efektiivsus on tugevalt kaheldav (Tartu Vangla vastus K.K. pöördumisele
34. augustist 2017). Ringkonnakohus leiab, et K.K. soovi tuleb küll hinnata ja austada (eriti arvestades, et vangla iseloomustuse kohaselt on ta sõnades avaldanud, et võiks alkoholi tarvitamisest loobuda, ent ei ole seda senini teinud), küll aga ei ole K.K. vastavasisulised lubadused asjaoluks, mis tingiksid maakohtu määruse tühistamise.
35. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
36. Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on kirjutanud määruskaebust 1 tunni. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud lg 2 I lause järgi K.K. kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 5 /allkiri/ Mati Kartau