← Eesti

2-17-14251/16

Obsah (6)§ 22§ 23§ 31§ 29§ 173§ 1

2-17-14251 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 21. detsember 2017 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-17-14251 Tsiviilasi Margit Rebane-Pent’

§ 22lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.

  1. 03.11.2017 esitas võlgnik avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. AJUTISE HALDURI ARUANNE
  3. novembril 2017 esitatud aruande kohaselt võlgniku nimele kinnisasju registreeritud ei ole. 07.01.2003 sõlmitud abieluvaralepingu kohaselt võlgniku ja tema abikaasa ühisvaraks olnud kinnistud on jäetud abikaasa lahusvaraks: 1/2 mõttelist osa kinnistust (eramust) asukohaga xxxx, pindalaga 966 ruutmeetrit, 2/12 mõttelist osa kinnistust xxxx, asukohaga xxxx, pindalaga 19356 ruutmeetrit. Võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ega viimasel 5 aastal võõrandatud ei ole. Võlgniku puudub seos äriühingutega. Kuni 19.04.2010 kuulus võlgnik Indiana AS (endine ärinimi Wris-Reisid AS) 2

(5)2-17-14251 juhatusse ning oli aktsiaseltsi suurim aktsionär. Äriühing oli likvideeritud pankrotimenetluse lõpetamisel. Kuni 06.04.2009 kuulus võlgnikule 4 000 krooni suurune osak Fly-Tours OÜ (registrikood 11084684). Äriühing on kustutatud ÄS § 60 lg 3 alusel majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu. Perioodil 08.06.2004 kuni 07.12.2005 oli võlgnik AS Marhaba (registrikood 10950487, kustutatud) juhatuse liige ning perioodil 13.01.2006 kuni 04.04.2006 AS-is Ramhaba (registrikood 112101108, kustutatud). Võlgniku nimele on avatud konto xxxx, mille saldo oli null, ning xxxx, mille saldo on negatiivne. Maksu-ja Tolliameti ettemaksukontol on 0.03 eurot. Võlgniku sissetulekuks on pension 484.18 eurot kuus. Muu vara puudub.
  1. Võlgnikul on kohustusi SEB Pank AS-i ees summas 145 265.13 eurot, mis tuleneb Harju Maakohtu otsusest tsiviilasjas 2-17-
  2. Seega võlgnikul on sissenõutavaks muutunud kohustus summas vähemalt 145 265 eurot ja tema ainsaks sissetulekuks olev pension ei luba täita nimetatud kohustust isegi pikemas perspektiivis.
  3. Maksejõuetuse tekkimise aeg on august 2017, mil õigeksvõtmisel põhineva otsusega tsiviilasjas nr 2-17-7095 võlgnikult mõisteti välja võlgnevus summas 143 765.13 eurot ning menetluskuludena 1 500 eurot. Nimetatud kohustus tuleneb 06.06.2003 käenduslepingust, millega tagati selleks hetkeks juba pankrotis (pankroti väljakuulutamise kuupäev 29.04.2003) oleva Indiana AS laenulepingust tulenevat kohustust, summas 2 962 287 krooni. Ajutine haldur leiab, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku poolt võetud üle jõu käivad käenduskohustused ning sellisel juhul tuleb maksejõuetuse põhjuseks pidada muud asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses. Võlgniku suhtes Kar

S § 380 järgi alustatud kriminaalmenetlus oli lõpetatud 06.07.

  1. Ajutise haldur ei ole kuriteotunnustega teo olemasolu tuvastanud. Tagasivõitmise ning tagasinõudmise võimalused ei ole tuvastatud. Võimaluste tuvastamiseks on haldur analüüsinud võlgniku arvelduskontode väljavõtteid perioodist 31.10.2012 kuni 01.01.2017 ning varalise seisundi muudatusi registrites.
  2. Ajutine haldur palus

§ 23

, § 29, § 30 alusel lõpetada pankrotimenetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, kui võlausaldajad või kolmandad isikud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluses kulude katteks raha ette ei tasu, vabastada haldur tema ülesannetest, välja mõista OÜ-le Business Law Firm, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb, ajutise halduri tasu ja tema poolt tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 758.40 eurot (s.o 632 eurot, millele lisandub käibemaks 126.40 eurot), millest 476.40 eurot (397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot) välja mõista menetlusabina riigi vahenditest ja 282 eurot (235 eurot, millele lisandub käibemaks 47 eurot) võlgnikult. KOHTUISTUNG 11. Kohtuistungil avaldaja jäi avalduse juurde. 12. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodu juurde. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 13. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruandega, kuulanud ära avaldaja ja ajutise halduri seletused ning tutvunud pankrotiasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 3

(5)2-17-14251 Pankrotimenetluse lõpetamine 14. Vastavalt pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi 3 lõike kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 15.

§ 29

lg 1 alusel kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul varad puuduvad. Võlgniku ainsaks sissetulekuks on pension 484.18 eurot kuus. Võlgnikul lasuvad kohustused 145 265 eurot ületavad tema vara praktiliselt 100%. 16.

§ 29

lg 3 alusel kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu sama paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 27.11.2017 kohus vastavalt

§ 29

lg 3, § 30 lg 1 ja lg 2 teavitas väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu Margit Rebane-Pent’i võlausaldajaid pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ning andis võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks 1 600 eurot ettetasumiseks kuni 18.12.2017, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. E-Riigikassa andmebaasi kohaselt ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha ette tasunud. 17. Kuigi võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, tuleb jätta pankrott välja kuulutamata, sest pankrotimenetlusel puudub perspektiiv. Pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid üldse rahuldada, sest võlgniku sissetulekust, s.o alla kuupalga alammära pensionist, ei ole võimalik kohustusi täita.

§ 173

lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik kinnitab pankrotiavalduses, et ta on olnud alates 2008 töötu ja seda vaatamata aktiivsele tööotsingule. Seega ei ole tõenäoline, et võlgnik ka tulevikus tulutoovat tegevust leiab. Selle ja võlgniku kohustuse suurust arvestades ei ole võimalik võlgniku pankrotti välja kuulutada, sest ilmselt kohustustest vabastamise menetluse käigus ei suuda võlgnik kasvõi osaliselt võlausaldaja nõuet rahuldada. 18. Eeltooduga on tuvastatud, et võlgniku varast ei jätku kohustuste täitmiseks. Kuna võlausaldajad ei ole tasunud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast

§ 29

lg 1 alusel kohus lõpetab pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise pankrotihalduri tasu ja menetluskulud 19.

§ 23

lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise 4

(5)2-17-14251 halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 20. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks 6,5 tunni eest summas 585 eurot, millele lisandub käibemaks 117 eurot ning kulutuste hüvitamiseks summas 47 eurot, millele lisandub käibemaks 9.40 eurot, kokku seega 758.40 eurot. Kuna võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks, taotleb haldur ajutise halduri tasu hüvitamist riigi vahenditest summas 476.40 (sh käibemaks) ja ülejäänud summa, s.o 282 euro (sh käibemaks), palub haldur välja mõista võlgnikult. 21.

§ 23

lg 4 tulenevalt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 22.

§ 23

lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Haldur on palunud määrata ajutise halduri tasu OÜ-le Business Law Firm, mille kaudu ajutine haldur tegutses. Ajutise halduri tunnitasu suurus 90 eurot ei ületa

§ 23lg 3 toodud tunnitasu ülemmäära 96 eurot.

Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ning määrab OÜ-le Business Law Firm riigi vahenditest ajutisele haldurile tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot. Ülejäänud summa 282 eurot (758.40 – 476.40) mõistab kohus OÜ Business Law Firm kasuks välja võlgnikult. 23. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 1

lg 2, lg 3, § 5 lg 1, § 23 lg 1, lg 1, lg 4, lg 7, § 29 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6- lg 8 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.