← Eesti

1-17-7144/9

Obsah (11)§ 385§ 175§ 384§ 248§ 239§ 164§ 339§ 390§ 326§ 318§ 2351

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. september 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-7144 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaid

§ 385p 15 põhiseadusega vastuolus olevaks.

3.

§ 175

lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 teise lause alusel lugeda vandeadvokaat Antti Aasmaa kaitsjatasuna arvestatud summa 72 eurot, sealhulgas käibemaks 12 eurot, menetluskulude hulka. Edasikaebamise kord

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

  1. Dmitri Šmarinit süüdistatakse KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamises andmete ebaseadusliku sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise.
  2. Kokkuleppe kohaselt nõudis prokurör D. Šmarini karistamist KarS § 213 lg 2 p 1 järgi ühe aastase vangistusega KarS § 74 alusel kahe aastase katseajaga.
  3. Süüdistatav 16.08.2017 toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutset ei olnud võimalik süüdistatavale kätte toimetada, kuna kokkuleppes märgitud aadressil puudus konkreetne korterinumber. Kokkuleppes märgitud aadressil elavad elanikud väitsid kohtukordnikule, et sellise nimega isikut nad ei tea. Samuti käis kohtukordnik aadressil, kuhu saatis kutse prokurör, ning jättis teatise ukse vahele, kuid süüdistatav kohtuistungile ei ilmunud.
  4. Maakohus käsitles antud olukorda kui süüdistatava poolt kokkuleppest loobumist ning prokurör tegi ettepaneku tagastada kriminaalasja materjalid prokuratuurile.
  5. Arvestades eeltoodut ning juhindudes

§ 248

lg 1 p 1 tagastas maakohus kriminaaltoimiku Viru Ringkonnaprokuratuurile, sest

§ 239

lg 2 p 2 kohaselt ei kohaldata kokkuleppemenetlust, kui sellega ei nõustu süüdistatav või tema kaitsja või prokuratuur. 6. Maakohus märkis, et

§ 385p 15 kohaselt ei kuulu nimetatud määrus edasikaebamisele.

Esitatud määruskaebus 7. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse D. Šmarini kaitsja A. Aasmaa, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja

§ 385p 15 põhiseadusevastaseks tunnistamist.

8. Kaitsja märgib, et

§ 385

p 15 kohaselt määruskaebust ei saa esitada prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse peale. Kaitsja leiab, et tegemist on PS § 24 piiranguga, mille kohaselt igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Käesoleva kaasuse asjaoludel ei ole vastav piirang kohane, kuna ei soodusta püstitatud eesmärgi saavutamist. Kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamisel suureneb nii menetluse ajaline kui ka kululine ressurss. Menetlusökonoomilist eesmärki ei ole võimalik saavutada, kui eelduslikult tuleb hakata menetlustoiminguid tegema korduvalt (kokkuleppemenetluse läbirääkimised) või muud menetlusliiki (üldmenetlus) kohaldama. Maakohtul tulnuks kaaluda teisi kriminaalmenetluse tagamise vahendeid, mitte aga tagastada kriminaaltoimikut prokuratuurile. Seeläbi ei ole selline piirang ka käesoleval juhul vajalik ega proportsionaalne kitsamas tähenduses. 9. Kaitsja arvates antud juhul peab olema võimalik esitada kohtumäärusele määruskaebust ning

§ 385

p 15 kehtestatud edasikaebe piirang on käesoleva kaasuse asjaolude valguses vastuolus põhiseadusega. Asjaolust, et kohtumäärust ei ole võimalik vaidlustada määruskaebe korras, ei tulene maakohtu õigust hakata sisustama menetlusnorme suvaliselt ja meelevaldselt, loodetavasti siiski mitte eesmärgil enese töö mugavamaks muutmise ja hõlbustamise eesmärgil. Selliselt toimimine ei oleks kooskõlas õigusemõistmise peamiste eesmärkidega ja võib olla käsitletav maakohtu poolt õigusemõistmisest põhjendamatu keeldumisena. 10. Puuduvad tõendid selle kohta, et D. Šmarin oleks olnud teadlik toimunud kohtuistungist. Temale ei ole kutset

§ 164– § 165 korras kätte toimetatud.

Pelgalt asjaolust, et kohtuistungi protokollist nähtub, et telefonile isik ei vasta, ei ole võimalik teha järeldust, et isik olnuks kohtuistungist teadlik ning hoiduks kriminaalmenetlusest teadlikult kõrvale. Kohtueelsel menetlusel tema suhtes tõkendit kohaldatud ei ole. Maakohus jättis kaalumata võimaluse rakendada muid seaduses sätestatud võimalusi isiku kohtuistungil osalemise tagamiseks. 11. Kuidagi ei ole võimalik jagada kohtu arusaama, et kohtuistungile ilmumata jätmine, seda eelduslikult olukorras, kus süüdistatav ei teadnud kohtuistungi toimumisest, oleks käsitletav süüdistatava poolt kokkuleppest loobumisena. Kuigi kohtupraktikas on selline tõlgendus küllaltki laialt leviv, jääb kaitsjale arusaamatuks, mil viisil maakohtud sellise hüpoteetilise ja meelevaldse tõlgendusviisi kasuks on jõudnud. Kokkuleppest loobumisena on kaitsja hinnangul käsitletav olukord, kus süüdistatav sõnaselgelt teatab, et soovib sellest loobuda. Käesoleval juhul on jäetud süüdistatava tegelik tahe välja selgitamata ning tehtud on menetluslik otsus ilma tema osavõtuta kohtuistungist. Osundatu on käsitletav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 2 tähenduses.

Käesoleval juhtumil on kohus rikkunud ka

§ 339

lg 1 p 2-te, kuna arutas asja ning tegi menetlusliku otsustuse ilma süüdistatava osavõtuta kohtuistungist. Kuna käesoleval juhul ei osalenud kohtumenetluses süüdistatav, on rikutud sisuliselt ka tema kaitseõigust, sest ta ei saanud teostada ise kaitsja menetluslikke õigusi ja kohustusi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus maakohtu määruse tühistamiseks, millega tagastati kriminaalasi D. Šmarini süüdistuses prokuratuurile kokkuleppemenetluse kohaldamise aluse puudumise tõttu, tuleb jätta läbi vaatamata. Oma otsustust põhjendab ringkonnakohus järgmiselt. 13.

§ 390

lg 1 kohaselt määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse

11. peatüki sätteid, seega apellatsioonimenetluse sätteid. Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebus tuleb

§ 326

lg 2 p 3 alusel jätta läbi vaatamata.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318

järgi apellatsiooniõigust.

§ 385

p 15 alusel ei saa prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse peale määruskaebust esitada. 14. Samuti ei nõustu kriminaalkolleegium ka määruskaebuses tooduga, et

385 p 15 on Põhiseadusega vastuolus.

§ 385

p-s 15 peetakse silmas sama seadustiku § 2351 p-des 2 ja 3, § 2451 lg-tes 2–4, § 253 p-s 3 ning § 2565 lg 1 p-s 1 nimetatud määrusi, millega kohus mõnes lihtmenetluses tagastab kriminaaltoimiku prokuratuurile, keeldudes kriminaalasja lahendamisest lihtmenetluse korras.

§ 385

p 15 eesmärk ongi välistada võimalus vaidlustada maakohtu otsustust mitte lahendada asja (olemasoleval kujul) lihtmenetluse korras. Osutatud edasikaebepiirang on põhjendatav sellega, et ühelt poolt on kohtul reeglina sisuliselt piiramatu pädevus lihtmenetluste kohaldamisest keelduda (vt

§ 2351

lg 1 p 3, § 2451 lg 1 p 4 ja § 253 p 3), teisalt säilib prokuratuuril kohtu kaalutlustest sõltumata lihtmenetlusest keeldumise korral alati võimalus saata kriminaalasi uuesti kohtusse üldises korras (üldmenetluses), s.t taotleda kriminaalasja täiemahulist kohtulikku arutamist. Seejuures ei ole ühelgi kohtumenetluse poolel subjektiivset õigust nõuda kriminaalasja arutamist lihtmenetluses. Sellises olukorras oleks kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse vaidlustamise võimaldamine suuresti sisutu, sest kõrgema astme kohtul poleks peaaegu mitte kunagi menetluslikku alust kohustada maakohut kriminaalasja lihtmenetluse korras läbi vaatama. Samas pikendaks säärane määruskaebemenetlus põhjendamatult kriminaalasja lahendamise kogukestust (RKKKm 3-1-1-1-7-12, p 9). 15. Eeltoodud põhjendustel ei ole

§ 385

p 15 Põhiseadusega vastuolus ning kõnealune maakohtu määrus, millega maakohus tagastas D. Šmarini kriminaalasja prokuratuurile, ei ole määruskaebekorras vaidlustatav. 16. Seda ei lükka ümber ka väide, et maakohus on leidnud, et süüdistatava kohtuistungile mitteilmumine on samastatav temapoolse kokkuleppest loobumisena. Kaitsja on seisukohal, et kuna käesoleval juhul on jäetud süüdistatava tegelik tahe välja selgitamata ning menetluslik otsustus on tehtud ilma süüdistatava osavõtuta, siis on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 339lg 2 tähenduses.

Ringkonnakohus toodud seisukohaga ei nõustu. 17. Tutvudes 16.08.2017 kohtuistungi protokolliga (tl 58), leiab ringkonnakohus, et maakohus on ekslikult leidnud, et süüdistatav on loobunud kokkuleppemenetluse kohaldamisest. Protokollist nähtuvalt on prokurör taotlenud tagastada toimik prokuratuuri. Käesoleval juhul on tegemist

§ 239

lg 2 p-s 2 sätestatud olukorraga, s.o prokuratuuril on õigus kokkuleppemenetluse kohaldamisest keelduda igal ajal enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Ringkonnakohus küll nendib, et käesoleval juhul puuduvad protokollis prokuröripoolsed põhjendused, miks ta taotleb kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamist ja seeläbi kokkuleppemenetluse kohaldamisest loobumist. Samas ei lükka viidatud minetus ümber asjaolu, et kokkuleppemenetluse kohaldamisest on prokuröri (mitte aga süüdistatava) poolt

§ 239lg 2 p 2 kohaselt loobutud.

Kuna seadus ei keela prokuröril kokkuleppemenetluse kohaldamisest loobuda enne asja kohtuliku uurimise lõpetamist, siis ei ole seeläbi ka D. Šmarini õiguseid rikutud. 18. Eeltoodu alusel ning juhindudes

§ 326lg 2 p-st 3 ja § 385 p 15 jätab ringkonnakohus kaitsja vandeadvokaat A.

Aasmaa määruskaebuse läbi vaatamata. 19. Vandeadvokaat A. Aasma on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu kokku 144 eurot, sh käibemaks 24 eurot. Kaitsjatasu taotlusest nähtub, et istungiprotokolli ja maakohtu määrusega tutvumiseks kulus kaitsjal 0,50 h ja määruskaebuse koostamiseks 2,5 h. Ringkonnakohus on seisukohal, et tasutaotlus nimetatud ulatuses ei ole põhjendatud. Esitatud määruskaebus on oma sisult lühikene (1,5 lk), refereerides valdavas enamuses kriminaalmenetluse seadustiku sätteid. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud kaitsjale makstavaks tasuks on 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot), mis

§ 175lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 teise lause alusel tuleb lugeda menetluskulude hulka.

/allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Aarne Sarjas

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.