← Eesti

3-16-1684/56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

  1. august 2017, Tartu 3-16-1684 Haldusasi Vladimir Fartõgini kaebus Tartu Vangla
  2. mai
  3. a käskkirja nr 6-2/782 tühistamiseks ja sellega seonduva mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 125 eurot. Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
  4. jaanuari
  5. a otsus Vladimir Fartõgini apellatsioonkaebus Kirjalikus menetluses Kaebaja – Vladimir Fartõgin Vastustaja – Tartu Vangla RESOLUTSIOON
  6. Jätta rahuldamata Vladimir Fartõgini taotlus täiendavate tõendite kogumiseks.
  7. Jätta Vladimir Fartõgini apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  8. jaanuari
  9. a otsus muutmata.
  10. Jätta kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes (riigilõiv) Eesti Vabariigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
  11. september
  12. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. Tartu Vangla
  14. mai
  15. a käskkirjaga nr 6-2/782 tunnistati Vladimir Fartõgin süüdi justiitsministri
  16. novembri 2000 määrusega nr 72 vastu võetud vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 82 lg 3 (s.o tubakatoodete enda juures hoidmise keelu) rikkumises ning karistati teda distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega kaheksaks ööpäevaks.
  17. Tartu Vangla
  18. juuni
  19. a vaideotsusega nr 1-11/179-4-2 jäeti rahuldamata V. Fartõgini vaie käskkirja kehtetuks tunnistamiseks.
  21. juunil
  22. a esitas V. Fartõgin Tartu Halduskohtule kaebuse, milles teiste nõuete hulgas taotles Tartu Vangla
  23. mai
  24. a käskkirja nr 6-2/782 tühistamist ja käskkirjaga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebuses ja vaidemenetluses esitatud väidete kohaselt on kaebaja karistamine põhjendamatu, kuna ta ei ole õigusvastaselt käitunud.
  25. aprillil
  26. a jalutuskäigult naasmisel ei küsitud kaebajalt, kas tal on keelatud esemeid. Täieliku läbiotsimise käigus, vastuseks vanglaametniku küsimusele, andis kaebaja ära tema valduses olnud kaks sigaretti. Lisaks nähtub vastustaja kohtule esitatud tabelist kinnipeetavate jalutuskäikude kohta, et
  27. aprillil 2016 ei olnud kaebaja jalutuskäigul ja seetõttu ei saanud ta 2 sigaretti peita. Mittevaraline kahju on tekkinud alusetult kartseris viibimise tõttu.
  29. augusti
  30. a määrusega otsustas halduskohus võtta menetlusse V. Fartõgini nõude Tartu Vangla
  31. mai
  32. a käskkirja nr 6-2/782 tühistamiseks ja sellega seonduva mittevaralise kahju hüvitamiseks ja vaadata see läbi iseseisvas menetluses eraldi teistest
  33. juuni
  34. a menetlusdokumendis esitatud nõuetest. HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
  36. jaanuari
  37. a otsusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse rahuldamata.
  38. Otsuses tuvastas halduskohus, et vanglaametnik A. Šljupkini
  39. aprilli
  40. a ettekande nr 2190 kohaselt samal päeval kella 19.15 paiku andis vanglaametnik R. Tasa kaebajale jalutuskäigust tagasitulemise ajal võimaluse panna järelejäänud sigaretid kappi, mille peale vastas kaebaja, et tal pole sigarette. Seejärel teostas vanglaametnik A. Šljupkin kaebaja täieliku läbiotsimise ning andis kaebajale enne läbiotsimist korralduse anda vabatahtlikult järelejäänud sigaretid ära. Kaebaja allus korraldusele ja andis ära kaks sigaretti, mis olid peidetud pluusi alla. Tabelist kinnipeetavate jalutuskäikude kohta nähtub, et kuupäevade
  41. ja
  42. aprill 2016 vahel olev teisipäev on
  43. aprill
  44. Kaebaja võttis jalutuskäigule kaasa 5 sigaretti, hiljem võeti talt ära 2 sigaretti.
  45. VSkE § 8² lg 3 kohaselt kinnipeetaval ei ole õigus enda juures hoida tubakatooteid. Tubakatooted võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule. Vanglateenistus väljastab tubakatooted kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada. Tulenevalt Tartu Vangla kodukorra (TVK) p-st 12.2 koostoimes TVK lisaga 1.6, on E-4 osakonnas viibivatele kinnipeetavatele tagatud suitsetamise võimalus jalutuskäigu ajal jalutuskäigu boksides.
  46. Välistatud ei ole, et R. Tasa ei andnud kaebajale korraldust järelejäänud sigarettide tagastamiseks. Sellise korralduse andmise kohustust vanglaametnikul ka ei olnud, kuna vastavalt TVK p-le 12.5 pärast jalutuskäiku pidi kaebaja panema tarbimata jäänud sigaretid hoiukappi vanglaametniku kontrollimisel. Kaebaja kui suitsetav kinnipeetav oleks pidanud enne
  47. aprilli 2016 olema teadlik TVK p-st 12.5 tulenevast järelejäänud sigarettide tagastamise kohustusest, aga samuti selle kohustuse täitmise ajast ja kohast. Vanglaametnik A. Šljupkini
  48. aprilli
  49. a ettekande nr 2190 kohaselt andis ta kaebajale korralduse järelejäänud sigarettide väljaandmiseks täieliku läbiotsimise ruumis, mitte samas kohas, kus kaebaja oleks pidanud need ise vabatahtlikult suitsetamiskappi panema. Miski ei viita sellele, et kaebajat kutsuti läbiotsimisruumi enne seda, kui tal oleks olnud võimalus panna jalutuskäigu ajal tarbimata jäänud sigaretid kappi. Asjaolu, et kaebaja peitis sigaretid pluusi alla, viitab, et ta ei kavatsenud järelejäänud sigarette hoiukappi panna. Seega andis kaebaja peidetud sigaretid ära pärast sigarettide üleandmise koha (suitsukapi asukoht) läbimist läbiotsimisruumis ehk kohas, kus vastavalt VsKE § 82 lg-le 3 oli tubakatoodete enda juures hoidmine keelatud. Kaebaja tegevus oli tahtlik. Asjaolu, et kaebaja andis sigaretid läbiotsimisruumis ise ära, ei saa olla vastutusest vabanemise aluseks, kuna see juhtus juba läbiotsimisruumis täieliku läbiotsimise ähvardusel ehk ajal ja kohas, millal süüteo toimepanemine oli juba lõpetatud.
  50. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas selle läbiviimise VangS § 64 lg-dega 1, 2 ja 3 ning kaebaja õigused tagatud täies mahus. ajal kehtinud
  51. Arvestades kõigi kaalul olevate asjaoludega (kaebaja varasema käitumisega, toime pandud distsiplinaarrikkumise raskusega, kaebaja tahtlusega selle teo toimepanemisel, aga samuti vangistuse täideviimise eesmärgiga) on kaebajale kartserikaristuse määramine põhjendatud ja proportsionaalne. 2
  52. Kuna vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, siis ei ole kaebaja alusetult kartseris viibinud ja kahju hüvitamise nõue on alusetu. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
  53. V. Fartõgin esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
  54. jaanuari
  55. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.
  56. Apellatsioonkaebuse kohaselt on vastustaja ja halduskohus ebaõigesti hinnanud jalutuskäikude tabelit. Tabelis on olulised lahknevused kaebaja jalutuskäigule mineku ja pärast seda sektorisse sisenemise ning sahtlist sigarettide võtmise kohta. Vangla ei ole esitanud videosalvestist, et tõendada, et kaebaja üldse viibis jalutuskäigul. Selge ei ole, kas vanglaametnik R. Tasa üldse oli tööl sellel päeval. Käskkiri ei vasta VangS § 64 lg 4 ja 41 nõuetele ja on õigusvastane. Vastavalt on põhjendatud ja tuleb rahuldada ka nõue mittevaralise kahju rahas hüvitamiseks.
  57. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb Tartu Vangla V. Fartõgini apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
  58. Vastustaja leiab, et kaebaja seisukoht jalutuskäikude tabeli kohta on arusaamatu. Kaebaja ei ole distsiplinaar- ega vaidemenetluses väitnud, et ta
  59. aprillil 2016 üldse jalutamas ei käinud, vastupidi, V. Fartõgini
  60. aprilli
  61. a selgitusest ilmneb, et ta käis sel päeval suitsetamas. Põhjendamatu on etteheide halduskohtule videosalvestise uurimata jätmise kohta, kuna kaebaja ei ole selle uurimist taotlenud ja kaevatavas käskkirjas ei ole sellele tõendina tuginetud. Käesoleval ajal ei ole videosalvestise uurimine enam võimalik, sest vastustaja säilitab salvestisi üksnes kolm kuud. Salvestise uurimine ei ole ka vajalik, sest tõenditest kogumis nähtub kaebaja osalemine jalutuskäigul. Küsimust R. Tasa tööl viibimisest
  62. aprillil 2016 ei ole kaebaja varasemalt tõstatanud. Vajadusel saab vastustaja tõendada ametniku tööl viibimist Tartu Vangla
  63. üksuse valvurit
  64. aasta aprilli töögraafikuga, millest nähtuvalt oli R. Tasa tööaeg
  65. aprillil 2016 kella 7.45-st kuni 20.45-ni. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  66. Ringkonnakohtu hinnangul on V. Fartõgini kaebus halduskohtu otsusega põhjendatult rahuldamata jäetud. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust, põhjendades ammendavalt kaebuse rahuldamata jätmist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel neid ei korda.
  67. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
  68. Apellatsioonimenetluses seab V. Fartõgin vaidlustatava käskkirja õiguspärasuse kahtluse alla, kuna ei ole tõendatud, et
  69. aprillil 2016 ta üldse käis jalutuskäigul ja sai seega sigaretid enda valdusse. Lisaks ei ole tõendatud, et vastustaja ametnik R. Tasa nimetatud päeval valvuri ametikohustusi täitis.
  70. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et haldusmenetluses kogutud tõenditest nähtuvalt on V. Fartõgini osalemine jalutuskäigul väljaspool kahtlust. A. Šljupkini
  71. aprilli
  72. a ettekanne nr 2190 (tl 42), kaebaja
  73. aprilli
  74. a seletus (tl 43, tõlge tl 44), kaebaja
  75. aprilli
  76. a seletus (tl 46) ja
  77. mai
  78. a seletus (tl 47, tõlge tl 48) ja
  79. mail 2016 esitatud vaie (tl 49, tõlge tl 50) kinnitavad üheselt, et
  80. aprillil 2016 kaebaja käis jalutusboksis ning vaidlustatud käskkirjas kirjeldatud sündmus leidis aset kaebaja naasmisel sektorisse. Haldusmenetluses antud selgitustes ei ole V. Fartõgin väitnud, et ta jalutuskäigul üldse ei käinud. Vastupidi, kaebaja on kinnitanud intsidendi toimumist tema naasmisel, kuid leidnud, et kuna ta andis sigaretid vabatahtlikult välja, siis ei ole tema käitumine õigusvastane. Kujunenud olukorras puudus vastustajal vajadus koguda täiendavaid tõendeid sigarettide äraandmisele eelnenud 3 sündmuste selgitamiseks. Kohtumenetluses esitatud kaebaja väited on seega ilmselgelt otsitud, lootuses selle kaudu saavutada distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamine. Tulenevalt HKMS § 59 lg-st 1 lasub kaebajal endal kohustus tõendada, et
  81. aprillil 2016 ta jalutuskäigul ei osalenud või vähemalt osutada, kus asuvad tema väidet kinnitavad tõendid. Ringkonnakohtule ei ole selliste tõendite olemasolu äratuntav, mistõttu ei saa kohus ka omal algatusel täiendavaid tõendeid koguda.
  82. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta kinnipeetavate jalutuskäikude tabel (tl 59) kirjalikule tõendile seaduses sätestatud menetlusvormi nõuetele, kuna sellest ei nähtu, mis andmetega on tegemist, kust need pärinevad ning dokumendil puudub allkiri või kinnitus sellel kajastatud andmete õigsuse kohta. Kui tabelit tõendina siiski hinnata, eeldades, et märked sellel puudutavad kinnipeetavate osalemist jalutuskäikudel ja neile väljastatud sigarettide arvu, siis ei saa aga järeldada, et kaebaja
  83. aprillil 2016 jalutuskäigul ei osalenud. Vastupidisele viitab
  84. ja
  85. aprilli vahele jäävas tulbas kaebaja nime taga olev märge 5/2, mis vastustaja selgituse kohaselt näitab sellel päeval jalutuskäigule siirdumisel kaebajale väljastatud sigarettide arvu ja hiljem temalt ära võetud sigarettide arvu.
  86. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja jalutuskäigul viibimise faktil ei ole asja lahendamisel ka määravat tähendust. V. Fartõginit on karistatud tubakatoodete valdamise eest, mitte jalutuskäigult naastes sigarettide ära andmata jätmise eest. Kuna on tuvastatud, et sigaretid ei olnud kaebaja valduses tema teadmata, siis sõltumata sellest, millisest allikast kaebaja sigaretid sai, oli nende valdamine V. Fartõgini tahtlik õigusvastane tegu ning ka kaebaja väitega nõustumise korral puudub alus vaidlusaluses käskkirjas toodud distsiplinaarrikkumise ümberkvalifitseerimiseks.
  87. Halduskohus on põhjalikult selgitanud, miks ei ole asjas määravat tähendust ka sellel, kas vastustaja ametnik R. Tasa andis kaebajale korralduse sigaretid kappi panna või mitte. Ringkonnakohus nõustub täielikult halduskohtu sellekohaste põhjendustega. Kuna kaebajal endal oli kohustus üle jäänud sigaretid ära anda jalutuskäigult naastes, siis ei ole asja lahendamisel oluline välja selgitada, kas R. Tasa kaebajale vastava korralduse andis ega isegi, kas R. Tasa vaidlusalusel ajal tööl oli.
  88. Eeltoodud põhjustel jääb V. Fartõgini apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  89. jaanuari
  90. a otsus muutmata. Samuti jääb rahuldamata kaebaja taotlus täiendavate tõendite kogumiseks.
  91. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses esitanud kuludokumente ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 apellatsioonimenetluse kulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta. Tiina Pappel allkirjastatud digitaalselt Einar Vene allkirjastatud digitaalselt 4 Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.