← Eesti

3-16-1779/89

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene, Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september 2017, Tartu Haldusasja number 3-16-1779 Haldusasi Vladimir Viira kaebus Tallinna Vangla vastu alusetu süüdimõistmisega põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot. Menetluse alus ringkonnakohtus Vladimir Viira määruskaebus
  2. augusti
  3. a määrusele Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Vladimir Viira Tartu Halduskohtu RESOLUTSIOON Jätta Vladimir Viira määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  4. augusti
  5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Vladimir Viira esitas
  7. septembril 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu inimväärikuse alandamisega põhjustatud kahju hüvitamiseks 3000 eurot.
  8. Tartu Halduskohus jättis
  9. septembri
  10. a määrusega rahuldamata V. Viira taotluse kaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, kuna riigilõivu tasumise majanduslikud eeldused olid täidetud ning andis täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks s.o. riigilõivu tasumiseks. V. Viira esitas halduskohtu määrusele määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis
  11. oktoobri 2016 määrusega rahuldamata. V. Viira esitas ringkonnakohtu määrusele määruskaebuse, mille Riigikohus jättis
  12. jaanuari 2017 määrusega menetlusse võtmata ja V. Viira taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
  13. Tartu Halduskohus jättis
  14. jaanuari
  15. a määrusega Vladimir Viira kaebuse käiguta ning andis kaebuse esitajale riigilõivu summas 90 eurot tasumiseks täiendava tähtaja.
  16. Tartu Halduskohus tagastas
  17. veebruari
  18. a määrusega Vladimir Viira kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja ei olnud tasunud kaebuselt kohtu poolt märgitud summas riigilõivu.
  19. Vladimir Viira esitas Tartu Halduskohtu
  20. veebruari 2017 määrusele määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistamist ning samuti võimaldada talle riigi õigusabi. Tartu Halduskohus jättis
  21. märtsi 2017 määrusega rahuldamata V. Viira taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel, kuna riigilõivu tasumise majanduslikud eeldused olid täidetud ja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. V. Viira esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis
  22. aprilli 2017 määrusega rahuldamata. V. Viira esitas ringkonnakohtu määrusele määruskaebuse, mille Riigikohus jättis
  23. juuni 2017 määrusega menetlusse võtmata ja V. Viira taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
  24. Tartu Halduskohus tagastas
  25. juuni
  26. a määrusega Vladimir Viira määruskaebuse Tartu Halduskohtu
  27. veebruari 2017 määrusele, kuna määruskaebuse esitaja ei olnud määruskaebuselt tasunud riigilõivu.
  28. Vladimir Viira esitas Tartu Halduskohtu
  29. juuni 2017 määrusele määruskaebuse, milles palub vabastada teda riigilõivust määruskaebuse esitamisel ning võimaldada talle kaitsjat riigi kulul. Tartu Halduskohus jättis
  30. augusti
  31. a määrusega rahuldamata V. Viira taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel, kuna esitatud määruskaebuse edulootused on vähesed ja jättis V. Viira taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.
  32. Vladimir Viira esitas
  33. septembril 2017 määruskaebuse Tartu Halduskohtu
  34. augusti 2017 määrusele, milles palub halduskohtu määruse tühistamist. Määruskaebuse esitaja soovib, et talle võimaldataks kaitsja riigi kulul ning palub vabastada teda riigilõivu tasumise kohustusest ja võtta kaebus läbivaatamisele.
  35. Tartu Halduskohus võttis
  36. septembri
  37. a määrusega V. Viira määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. V. Viira määruskaebuses esitatud taotluse riigi õigusabi võimaldamiseks jättis halduskohus läbi vaatamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  38. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
  39. Tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Määruskaebuses märgitust järelduvalt vaidlustab V. Viira Tartu Halduskohtu
  40. augusti
  41. a määrust tervikuna, seega on määruskaebemenetluses ringkonnakohtus vaidluse all küsimus, kas halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks (Tartu Halduskohtu
  42. augusti 2017 määruse resolutsiooni p 1) ning kas halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata taotluse riigi õigusabi võimaldamiseks (Tartu Halduskohtu
  43. augusti 2017 määruse resolutsiooni p 3). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
  44. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. Riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise alusteks ei ole määruskaebuses V. Viira nimetatud põhjused, vaid need on loetletud HKMS § 112 lg 1 p-s 1, arvestades Riigikohtu üldkogu seisukohta kohtuotsuses nr 3-3-1-35-
  45. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb V. Viira jätta vabastamata riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel määruskaebuse väheste edulootuste tõttu. Halduskohus on selgitanud vaidlustatud määruse põhjenduste p-des 18 ja 19 kaebaja kohustust tasuda praeguseks tagastatud määruskaebuse esitamisel riigilõiv ning määruskaebuse esitaja ei ole seda teinud vaatamata rahaliste vahendite olemasolule määruskaebust esitades. Seetõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtu hinnanguga, et määruskaebuse esitamist määruskaebuse tagastamise määrusele tuleb pidada perspektiivituks. 2
  46. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti jätnud V. Viira taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata põhjusel, et haldusasja toimikust nähtuvalt on määruskaebuse esitaja ise võimeline oma õigusi kaitsma. Riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks tuleb kontrollida lisaks riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-s 6 sätestatud aluste olemasolule RÕS §-s 7 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluste esinemist. V. Viira on käesolevas asjas õigeaegselt vaidlustanud kõik vaidlustatavad määrused ning esitanud kohtutele erinevaid taotlusi, millest on mõistetav kaebaja eesmärk. Halduskohtumenetluses ei pea osalema kaitsja vahendusel, kuna halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida menetlusosalise õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist.
  47. Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata
  48. augusti
  49. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 3 muutmata. ja Tartu Halduskohtu /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk Einar Vene Tanel Saar 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.