2-17-107453/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a, Tallinn, Kentmanni tn kohtumaja 2-17-107453 Xxxxhagi Xxxxvastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja number Tsiviilasi Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht: xxxx) Hageja esindaja: Tallinna linn Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu, Agnes Berger (e-post: agnes.berger@tallinnlv.ee) Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) RESOLUTSIOON
3. Kinnitada Xxxxja Xxxxvahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.
4. kostja kohustub tasuma hagejale 15 eurot iga kuu 15.ndaks kuupäevaks alates 15.11.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni, so kuni 03.08.
5. 1.
6. kostjal tuleb igakuine summa kanda Xxxxarveldusarvele nr xxxxxxxxxxxAS`s Swedbank „selgitusega elatis tsiviilasjas nr 2-17-107453.“
7. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-
9. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Menetluse käik 13.04.2017 esitas XxxxPärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xxxxja Xxxx vastu elatise väljamõistmise nõudes. Kohus tegi 18.04.2017 võlgnikele makseettepaneku. Xxxxesitas 08.05.2017 nõudele vastuväite. 12.06.2017 kohtumäärusega lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude Xxxxosas üle Harju Maakohtule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Xxxx osas koostas kohus 12.06.2017 eraldi määrusega maksekäsu 200 euro suuruse elatise ja 20 euro suuruse menetluskulu tasumise kohustamiseks. 15.06.2017 jätkas Harju Maakohus Xxxxavalduse Xxxxvastu esitatud nõude menetlemist hagimenetluses ning kohustas Xxxxesindajat esitama tähtajaks nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Xxxxesitas 21.06.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse Xxxxvastu elatise väljamõistmise nõudes poole Vabariigi Valituse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses. Kohus võttis hagi 10.07.2017 määrusega menetlusse. Tsiviilasja toimus 18.10.2017 kohtuistung. Kohus selgitas kohtuistungil pooltele õiguslikku olukorda ning seda, et vaatamata kostja poolt esitatud tõendile (molekulaargeneetilise ekspertiisi akt, koostatud 16.02.2006) on käesoleval hetkel kostja kantud hageja isana sünniakti ja seni kui sünniakti kannet ei ole muudetud, tuleb kandest lähtuda. Seega, kostjal on seni seadusest tulenevalt kohustus hagejale elatist maksta. Kohus selgitas, et kostjal oleks tulnud 1 kande ebaõigsusest teadasaamisel hiljemalt ühe aasta jooksul esitada kohtusse hagi vanema kande ebaõigeks tunnistamiseks. Pooled sõlmisid kohtuistungil kompromissi, kompromissi tingimused kanti kohtuistungi protokolli. Kohus määras kinnitada poolte poolt kohtuistungil sõlmitud kompromiss, millega lõpetada tsiviilasja menetlus. Kohus selgitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 431433 ning edasikaebamise tähtaega ja korda ning avaldas, et koostab kohtumääruse 19.10.2017, mille toimetab pooltele kätte. Kohtumääruse täiendavad selgitused TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole menetluskulude teistsuguses kandmises kokku leppinud, seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kohus ei pea põhjendatuks hagejalt riigilõivu riigi tuludesse välja mõista ja jätab hagilt tasumisele kuuluva riigilõivu riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik 2