) § 153 lg 1 esimese lause kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.
lg 4 kohaselt võtab kohus loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis tingiksid kaebusest loobumise vastuvõtmisest keeldumise. Kuigi kaebaja ei ole menetluse lõpetamise avaldusele lisanud kinnitust, et ta on teadlik kaebusest 1
5.
Seega jäävad kaebaja kulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmine kaebajalt ei oleks põhjendatud, kuna vaidlus on seotud vastustaja poolt täidetava avalik-õigusliku ülesande täitmisega, mis on vabatahtlikult võetud läbi riigihankel osalemise. Kutse andmiseks isiku kvalifikatsiooni hindamist (haridus ja töökogemus) ei saa pidada vastustaja põhitegevuse raamidest väljuvaks (vt mittetulundusühingu koduleht: http://www.ehitusinsener.ee/meist/). Olukorras, kus eraõiguslik juriidiline isik täidab avalik-õiguslikku ülesannet, peab see isik arvestama vastavat ülesannet reguleerivate õigusaktide ning nendest tulenevate nõuetega (nt haldusakti andmise eeldused, haldusakti põhjendamise nõuded jne). Tulenevalt sellest, et kutse andmist saab pidada vastustaja üheks põhitegevuseks ei saanud kaebusele vastamisega, sh kohtuistungil tekkida selliseid menetluskulusid, mille väljamõistmine kaebajalt võiks olla põhjendatud. 6.
lg 6 p 2 sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub kaebusest. Kaebaja on haldusasja nr 3-16-2345 raames tasunud riigilõivu 15 eurot (maksekorralduse kviitung, tl 50). Seega on kaebuselt tasutud riigilõiv väiksem
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.